Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“
1. Üldalused
1.1. Kehakultuuripädevus
Kehalise kasvatuse õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane
kehakultuuripädevus: suutlikkus väärtustada kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi elustiili osana;
oskus anda hinnangut kehalisele vormisolekule, valmisolek harrastada sobivat spordiala või
liikumisviisi; suutlikkus suhtuda sallivalt kaaslastesse, järgida ausa mängu reegleid ning väärtustada
koostööd sportimisel ja liikumisel.
Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele
ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;
2) soovib olla terve ja rühikas;
3) valdab põhiteadmisi ja -oskusi, et harrastada liikumist iseseisvalt sise- ja välistingimustes;
4) liigub/spordib ohutus- ja hügieeninõudeid järgides ning teab, kuidas käituda sportimisel juhtuda
võivates ohuolukordades;
5) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist
iseseisvalt harrastama;
6) tunneb ausa mängu põhimõtteid, on koostöövalmis ning liigub/spordib oma kaaslasi austades,
kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgides ja keskkonda hoides;
7) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
8) jälgib oma kehalist vormisolekut, teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;
9) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi-,liikumis- ja tantsuürituste vastu;
10) väärtustab Eesti tantsupidude traditsiooni.
1.2. Kehalise kasvatuse õppeaine maht
Ainevaldkonda kuulub kehaline kasvatus, mida õpetatakse 1.– 9 klassini.
Kehalises kasvatuses taotletavate õpitulemuste ja aineõppe sisu koostamisel on aluseks arvestuslik
nädalatundide jagunemine kooliastmeti.
I kooliaste – 9 nädalatundi
II kooliaste – 8 nädalatundi
III kooliaste – 6 nädalatundi
Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli õppekavas,
arvestades, et taotletavad õpitulemused ja õppe- kasvatuseesmärgid on saavutatavad.
1.3. Ainevaldkonna kirjeldus
Ainevaldkonda kuuluv kehaline kasvatus toetab õpilasi tervist väärtustava eluviisi kujundamisel,
loob aluse õpilaste iseseisvale liikumisharrastusele, soodustab huvi spordi- ja tantsusündmuste
vastu, innustab võistlusi ja üritusi jälgima ning neis osalema. Kehaline kasvatus toetab õpilase nii
kehalist/liigutuslikku kui ka kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut ning tema kujunemist
terviklikuks isiksuseks. Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast kehalist vormisolekut jälgima ning
seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides
parandama. Keskkonda hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav
liikumine ja sportimine toetavad õpilaste sotsiaalset ning kõlbelist arengut. Kehalises kasvatuses
lähtutakse vajadusest toetada õpilaste kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksusteks. Kehalise
kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilaste
mitmekülgset arengut ning võimaldavad neil leida endale jõukohane, turvaline ja tervislik
liikumisharrastus. Põhialadena kuuluvad põhikooli kehalise kasvatuse ainekavva kuus spordiala:
võimlemine, kergejõustik (I kooliastme õpitulemustes ja õppesisus esitatud põhiliikumisviisidena
jooks, hüpped ja visked), liikumis- ja sportmängud (korv-, võrk- ja jalgpall – koolil on kohustus
õpetada neist kahte), tantsuline liikumine,talialad (suusatamine ja uisutamine – koolil on kohustus
õpetada neist ühte) ning orienteerumine.
I kooliastmes läbivad õpilased ujumise algõpetuse kursuse. Teadmisi spordist ja
liikumisest/sportimisest edastatakse kehalise kasvatuse tundides praktilises tegevuses ja/või õpilasi
iseseisvale (tunnivälisele) õppele suunates. Kehalist kasvatust korraldades tuleb koolil arvestada
õpilaste huve, kooli ja/või paikkonna spordi- või liikumisharrastuse traditsioone ning olemasolevaid
sportimistingimusi. Selleks on kehalise kasvatuse ainekavas esitatud õpitulemused plaanitud
saavutada ja neile vastav õppesisu läbida 75–80% õppeks ettenähtud tundide jooksul. 20–25%
kehalisele kasvatusele ette nähtud tundide mahust saavad koolid kasutada ainekavva mittekuuluvate
spordialade ja liikumisviiside (nt käsipall, saalihoki, pesapall, sulgpall, erinevad tantsustiilid jm)
õpetamiseks, ainekavva kuuluvate põhialade oskuste kinnistamiseksvõi põhialade süvendatud
õppeks. Tantsuline liikumine võib olla integreeritud kehalise kasvatuse tundides teiste spordialade
ja liikumisviisidega. Oluline on tunda populaarsemaid eesti rahvatantse ja tantsuelemente, mis
ühendavad õpilasi rahvatantsupidude traditsiooniga. Õppesisu käsitlemisel teeb aineõpetaja valiku
arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning ainepädevused on
saavutatavad.
1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja
käitumise – kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes loob oma väärtushinnangute ja
enesekehtestamisoskusega sobiliku õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja
käitumist.
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Kehalises kasvatuses tähtsustatakse tervist ning jätkusuutlikku eluviisi. Arusaam, et tervist tuleb
kaitsta ja tugevdada, aitab õpilastel teha põhjendatud valikuid tervisekäitumises. Austus looduse
ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat
liikumist/sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine kaaslastesse ning ausa mängupõhimõtete
järgimine sportlikes tegevustes toetavadkõlbelise isiksuse kujunemist.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Koostöö liikudes/sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent
ka ennast kehtestama. Kehakultuur kujundab viisakat, tähelepanelikku,
abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse.
Enesemääratluspädevus
Kehalise kasvatuse kaudu kujundatakse oskust hinnata enda kehalisi võimeid ning valmisolekut
neid arendada, samuti suutlikkust jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida
tervislikku eluviisi ning vältida ohuolukordi.
Õpipädevus
Õpilasel kujuneb oskus analüüsida ja hinnata enda liigutusoskusi ja kehalisi võimeid ning
kavandada meetmeid, kuidas neid täiustada. Koolis tekkinud huvi liikumise/sportimise vastu loob
aluse ja eeldused õppida uusi sobivaid liikumisviise.
Suhtluspädevus
Oluline on tunda ja kasutada spordi ning tantsu oskussõnavara, arendada
eneseväljendusoskust ning lugeda/mõista teabe- ja tarbetekste.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika
selgitamine eeldavad õpilastelt 3 matemaatikale omase keele,seoste,meetodite jm kasutamise oskust
ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist. Õpitakse analüüsima tervisespordiga seotud teavet
ja tegema tõenduspõhiseid otsuseid. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid.
Ettevõtlikkuspädevus
Kehaline kasvatus toetab õpilaste oskust näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke,
genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid, kuidas neid
teostada. Kehalises kasvatuses õpivad õpilased analüüsima oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi,
kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt, selleks et tugevdada tervist ja parandada
töövõimet. Koostöö kaaslastega sportimisel/liikumisel kujundab toimetulekuoskust ja riskijulgust.
1.5. Kehalise kasvatuse lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled
Sporti ja tervist käsitlevate eriotstarbeliste ja eriliigiliste tekstide (nt võistlusprotokollid,
spordiuudised, terviseteave jne) lugemise ja kuulamise kaudu arendatakse oskust mõista nii suulist
kui ka kirjalikku teksti. Kujundatakse oskust väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt, kasutades
kohaseid keelevahendeid ja ainealast terminoloogiat. Spordi- ja terviseteemaliste võõrkeelsete
tekstide lugemine toetab võõrkeelte omandamist.
Matemaatika
Kõikide kehalise kasvatuse osaoskuste arendamisel rakendatakse matemaatikas omandatud oskusi
(arvutamine,loendamine, võrdlemine, mõõtmine) ja mõisteid (geomeetrilised kujundid,
mõõtühikud, koordinaadid).
Loodusained
Kehalist kasvatust toetab keskkonna väärtustamine liikumisel/sportimisel. Kehalise kasvatuse
kaudu kinnistuvad teadmised ja oskused, mis on omandatud inimeseõpetuses, bioloogias, füüsikas
ja geograafias.
Sotsiaalained
Kehalises kasvatuses omandatud teadmised rahvuslikust ning rahvusvahelisest liikumis- ja
spordikultuurist avardavad õpilaste silmaringi. Tervisliku eluviisi omaksvõtmine aitab õpilastel
kujuneda aktiivseteks ning vastutustundlikeks kodanikeks.
Tehnoloogia
Teaduse ja tehnika saavutused on rakendatavad erinevatel spordialadel/liikumisviisidel (spordialade
tehnika, spordivarustus ja -vahendid) ning tervisliku toitumise põhitõdede järgimisel.
Kunst ja muusika.
Õpilaste tähelepanu juhitakse spordi ja kehakultuuri kujutamis- ning avaldumisvõimalustele
kujutavas kunstis ja muusikas, spordialade/liikumisviiside, sh tantsu isikupärasele ja loomingulisele
käsitlusele. Samutikujundatakse valmisolekut leida ülesannetele uusi ja omanäolisi lahendusi ning
oskust märgata ilu ümbritsevas elukeskkonnas.
1.6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Õppekava läbivaid teemasid peetakse silmas valdkonna õppeaine eesmärgiseade, õpitulemuste ning
õppesisu kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.
Tervis ja ohutus.
Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist
toetatakse nii aineõppes kui ka tunnivälises tegevuses, samuti füüsilise ja sotsiaalse
õpikeskkonna loomise kaudu.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Kehalises kasvatuses innustatakse õpilasi olema terve ning kandma muutuvas õpi-, elu- ja
töökeskkonnas hoolt oma töövõime suurendamise eest. Kujundatakse arusaama, kuidas mõjutab
inimese füüsiline tervis tema edasist tööelu. Õppetegevus võimaldab õpilastel tutvuda tervise ja
kehakultuuri valdkonnaga seotud töömaailmaga. Võimekuse ja huvi ilmnemise korral mõne
spordiala ja/või liikumisharrastuse vastu suunatakse õpilasi sellega süvendatulttegelema. Õpilastele
tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud erialasid, elukutseid, ameteid ja edasiõppimise võimalusi.
Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Looduses harrastatavate spordialadega tegelemine aitab väärtustada keskkonda ning kujundada
õpilastest keskkonnateadliku liikumise järgijad.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Õpilasi innustatakse organiseerima tunniväliseid liikumisharrastuslikke tegevusi (omaalgatuslikud
spordi- ja tantsuüritused, võistlused, õpilaste juhendusel tegutsevad liikumis- ja treeningrühmad
jm).
Kultuuriline identiteet.
Kehalise kasvatuse tundides õpitakse tundma spordialasid/liikumisviise, mis kuuluvad rahvuslikku
ja teiste maade liikumiskultuuri ning aitavad õpilastel kujuneda kultuuriteadlikeks, omakultuuri ja
kultuurilist mitmekesisust väärtustavateks ühiskonnaliikmeteks. Kultuurilise identiteedi
kujundamisel on oluline väärtustada Eesti tantsupidude traditsiooni ja osaleda tantsupidudel.
Teabekeskkond ja Tehnoloogia ja innovatsioon
Kehalises kasvatuses kasutatakse spordiinfot hankides erinevaid teabeallikaid, sh internetti.
Väärtused ja kõlblus.
Kehalises kasvatuses ning tunnivälises sportlikus tegevuses järgitakse spordi ülimat aadet – ausa
mängu põhimõtteid. Sportlikus tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja nende järgimine toetab
õpilaste kujunemist kõlbelisteks isiksusteks.
1.7. Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, taotletavatest
õpitulemustest, õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta jooksul ühtlaselt ning jätab
õpilasele piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;
3) võimaldatakse õppida üksi ning koos teistega, et toetada õpilase kujunemist aktiivseks ning
iseseisvaks õppijaks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) laiendatakse õpikeskkonda (looduskeskkond, kooliõu,osavõtt spordivõistlustest ja/või
tantsuüritustest võistlejana/pealtvaatajana/abilisena, spordi- ja/või tantsuürituste jälgimine
erinevate meediakanalite vahendusel);
6) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet (rollimängud, arutelud, projektõpe,
spordi-, liikumis- ja terviseteemaliste materjalide lugemine, III kooliastmes ka loetu analüüsimine,
õpimapi ja uurimistöö koostamine jm);
7) tagatakse turvaline praktiline harjutamine tundides ning organiseeritud liikumine ja mängimine
tunnivälise tegevusena, III kooliastmes ka iseseisev praktiline harjutamine;
8) ergutatakse I kooliastme õpilasi oma tegevust/sooritust kommenteerima ning kaaslase tegevust
objektiivselt kirjeldama, II kooliastmes innustatakse õpilasi osalemasooritusjärgses arutelus, III
kooliastmes sooritusjärgsetes suulistes aruannetes/ vestlustes;
9) ergutatakse õpilasi kontrollharjutusi sooritama, tulemusi koguma ja võrdlema, II–III kooliastmes
ka enda kehalisi võimeid kontrollima ning tulemustele hinnangut andma;
10) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi
ning õppematerjale ja -vahendeid;
11) kohandatakse õppesisu ja õpitulemusi vastavalt konkreetse klassi õpilastevõimekusele.
Kuna õpilaste kehaline aktiivsus on efektiivseim viis hoida tervist, arendada ning säilitada üldist
töövõimet, kehalist vormisolekut ja vaimset tasakaalu, on soovitatav pakkuda vabade tundide arvelt
lisatunde liikumiseks ning sportimiseks.
1.8. Hindamise alused
Ainekavas on kirjeldatud õppeaine õpitulemused kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised
õpitulemused õpetamise eesmärkidena ja spordialade õpitulemused.
Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja tunnis kaasatöötamist, tegevuse/harjutuse
omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalikeja/või praktiliste tööde ning
tegevuste puhul, arvestades õpilaste iseärasusi.
Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise
kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus täpsustakse kooli õppekavas.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise
vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses oodatavate õpitulemustega. Õpilased peavad
teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise
kriteeriumid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates
arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilaste teadmisi spordist,
liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest. Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilaste
terviseseisundist: õpilased sooritavad hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või
raviarsti määratud harjutusi. Juhul kui õpilaste terviseseisund ei võimalda kehalise kasvatuse
ainekava täita, koostatakse neile individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse
õppe-eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid. Hoiakutele (nt huvi
tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud reeglite
järgimine) antakse hinnanguid.
I kooliastmes hinnatakse õpilaste tegevust tundides(aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus,
reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jm). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates
arvestatakse nii saavutatud taset kui ka tööd, mida õpilased tegid tegevuse/harjutuse omandamiseks.
II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste
koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval ka õpilaste
arengut ning tulemuse saavutamise nimel tehtud tööd. Hinnata tuleb ka õpilaste tunnivälist kehalist
aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.
III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise
aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälises tegevuses. Teadmistele hinnangut andes
arvestatakse eelkõige õpilaste võimet rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses.
Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilaste arengut ning tulemuse
saavutamise nimel tehtud tööd. Kehalisele võimekusele hinnangutandes rakendatakse ka õpilaste
enesehindamist.
1.9. Füüsiline õpikeskkond
Kool korraldab:
1) alates II kooliastmest poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid eraldi;Voore Põhikoolil
lähtuvalt võimalustest ja tunniplaanist on tunnid eraldi alates 5 klassist.
2) kehalise kasvatuse tunnid spordirajatistes (võimlas, staadionil, ujulas), kus on vajalik sisseseade
ainekavakohasteks õppetegevusteks.
Kool võimaldab:
1) kasutada hügieeniharjumuste kujundamiseks rõivistuid ning pesemisruume.
2) korraldab võimalusel suusarajad/ või uisuväljaku.
2. Ainekava
2.1. Kehaline kasvatus
2.1.1. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid
Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid valdkonnapädevuste kujundamiseks lähtuvad
ainevaldkonna eesmärkidest.
2.1.2. Kehalise kasvatuse õppeaine kirjeldus
Õppeaine kirjeldus lähtub ainevaldkonna kirjeldusest.
2.1.4. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid
I kooliastmes
3. klassi lõpetaja:
1) kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele, nimetab põhjusi, miks peab olema
kehaliselt aktiivne;
2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate liikumisviiside / kehaliste harjutuste tehnika , sooritab
põhiliikumisviise liigutusoskuste tasemel;
3) teab/kirjeldab, kuidas tuleb käituda kehalise kasvatuse tunnis (võimlas, staadionil, maastikul jne),
täidab õpetaja seatud ohutusnõudeid ja hügieenireegleid, loetleb ohuallikaid
liikumis-/sportimispaikades ja kooliteel ning kirjeldab ohutu liikumise, sportimise ja liiklemise
võimalusi;
4) sooritab õpetaja juhendamisel kontrollharjutusi,annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud
kehalisele koormusele (kerge/raske);
5) teab, kuidas käituda kehalisi harjutusi sooritades (on viisakas, sõbralik ja abivalmis, täidab
kokkulepitud (mängu)reegleid, kasutab heaperemehelikult kooli spordivahendeid ja -inventari);
6) loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi, nimetab Eestis toimuvaid spordivõistlusi
ning tantsuüritusi;
7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides,oskab iseseisvalt ja koos kaaslastega ohutult
mängida liikumismänge, tahab õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise.
2.1.5. Kehalise kasvatuse õppesisu ja õpitulemused
I kooliastmes
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
Õpitulemused
Õpilane:
1)kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele, nimetab põhjusi, miks peab olema
kehaliselt aktiivne;
2)oskab käituda kehalise kasvatuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning
tänaval liigeldes, järgib õpetaja reegleid ja ohutusnõudeid, täidab mängureegleid, teab ja täidab
(õpetaja kehtestatud) hügieeninõudeid;
3)annab hinnangu enda sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);
4)loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi.
Õppesisu
Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele.
Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele.
Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, kaaslase soorituse kirjeldamine ning sellele
hinnangu andmine. Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele. Käitumisreeglid kehalise kasvatuse
tunnis. Ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes.
Ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel. Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes.
Teadmisedilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest.Pesemise vajalikkus pärast kehaliste
harjutuste tegemist .Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis
toimuvatest spordivõistlustest ja tantsuüritustest.
Võimlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1)oskab liikuda, kasutades rivisammu (P) ja võimlejasammu (T);
2)sooritab tireli ette, turiseisu ja kaldpinnalt tireli taha;
4)hüpleb hüpitsat tiirutades ette (30 sekundi jooksul järjest).
Õppesisu
Rivi- ja korraharjutused.
Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine, loendamine, pöörded
paigal, kujundliikumised.
Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkk-kõnd, kõnd kandadel. Liikumine juurdevõtusammuga
kõrvale. Rivisamm (P) ja võimlejasamm (T). Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad
hüplemisharjutused.Harki- ja käärihüplemine. Hüplemine
hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale. Koordinatsiooniharjutused.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused
käte, kere ja jalgade põhiasenditega. Harjutused vahendita ja vahendiga saatelugemise saatel.
Rakendusvõimlemine
Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt. Rippseis, ripped ja toengud.
Akrobaatilised harjutused
Veered kägaras ja sirutatult. Juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks. Tirel ette, kaldpinnalt
tirel taha. Veere taha turiseisu. Kaarsild. Toengkägarast ülesirutushüpe
maandumisasendi fikseerimisega.
Tasakaaluharjutused
Liikumine joonel, pingil ja poomil, kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme. Päkk-kõnd ja
pöörded päkkadel. Võimlemispingil kõndkiiruse muutmise, takistuste ületamise ja peatumistega.
Tasakaalu arendavad liikumismängud. Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks.Sirutus-mahahüpe
kõrgemalt tasapinnalt maandumisasendi fikseerimisega, harjutused äratõuke õppimiseks hoolaualt.
Jooks, hüpped, visked
Õpitulemused
Õpilane:
1) jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;
2) läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi;
3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;
4) sooritab palliviske paigalt ja kahesammulise hooga;
5) sooritab hoojooksult kaugushüppe pakku tabamata.
Õppesisu
Jooks
Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest lähteasenditest.
Mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks, kestvusjooks,
võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega.
Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõistlustes, pendelteatejooks teatepulgaga.
Hüpped
Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu ja
hüppe ühendamise oskus. Kaugushüpe hoojooksult pakutabamiseta. Madalatest takistustest
ülehüpped parema ja vasaku jalaga.
Visked
Viskepalli hoie. Tennisepallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt ja kahesammulise
hooga.
Liikumismängud
Õpitulemused
Õpilane:
1) sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib
nendega liikumismänge;
2) mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab
kohtuniku otsust.
Õppesisu
Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja tõukamisega.
Liikumismängud väljas/maastikul. Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja
palliga. Palli käsitsemise harjutused (põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine).
Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall.
Talialad
– kooli valikul kas suusatamine või uisutamine
a) suusatamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga ja vahelduvtõukelise kahesammulise
sõiduviisiga;
2) laskub mäest põhiasendis;
3) läbib järjest suusatades 2 km (T) / 3 km (P) distantsi.
Õppesisu
Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine. Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine
paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused suuskadel. Trepptõus, käärtõus. Sahkpidurdus. Laskumine
põhiasendis. Paaristõukeline sammuta ja vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis
b) uisutamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) libiseb jalgade tõukega paralleelsetel uiskudel;
2) oskab sõitu alustada ja lõpetada;
3) uisutab järjest 4 minutit.
Õppesisu
Uiskude kandmine. Uisurivi. Kõnd ja libisemine uiskudel. Kehaasend. Käte ja jalgade töö
uisutamisel. Jalgade tõuge ja libisemine paralleelsetel uiskudel.Sõidu alustamine ja lõpetamine
(pidurdamine).
6) Tantsuline liikumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge;
2) liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile.
Õppesisu
Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud. Lihtsamad tantsuvõtted ja tantsusammud.
Liikumine ruumis, kasutades erinevaid suundi, tasandeid ja tantsujooniseid üksi, paaris ja grupis.
Sammud ja liikumised, rütmi- ja koordinatsiooniharjutused vastavalt muusika iseloomule.
7) Ujumine
(kohustuslik algõpetus I kooliastmes)
Õpitulemused
Õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit.
Õppesisu
Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades. Ujumise hügieeninõuded.
Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine.
2.1.6. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes 6. klassi
lõpetaja:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust inimese tervisele ning kirjeldab kehalise
aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis, kirjeldab oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate kehaliste harjutuste (spordialade/liikumisviiside)
tehnika (vt alade õpitulemusi õppesisu alt), teab, kuidas õpitud alasid iseseisvalt sooritada, sooritab
põhiliikumisviise liigutusvilumuste tasemel;
3) selgitab kehalise kasvatuse tundides kehtivate ohutus- ja hügieeninõuete ning iseseisva ohutu
liikumisharrastuse/liiklemise vajalikkust, järgib ohutus- ja hügieenireegleid kehalise kasvatuse
tundides ning tunnivälistel spordiüritustel;
4) sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, võrdleb saavutatud tulemusi varasemate
tulemustega, valib õpetaja juhendusel rühti ja kehalist võimekust parandavaid harjutusi ja sooritab
neid;
5) mõistab hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö tegemise
vajalikkust sportimisel/liikumisel, täidab reegleidja võistlusmäärusi kehalisi harjutusi õppides ning
liikudes, on valmis tegema koostööd (sooritama koos harjutusi, kuuluma ühte võistkonda jne) kõigi
kaaslastega, kirjeldab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja teistes tegevustes;
6) kirjeldab sobivaid oskussõnu kasutades nähtud spordivõistlust ja/või tantsuüritust ning oma
muljeid sellest, nimetab Eesti ja maailma tuntud sportlasi ning võistkondi,teab valdkonnaga seotud
ameteid/elukutseid ja nende eripära, maailmas toimuvaid suurvõistlusi ja olulisemaid fakte
antiikolümpiamängudest;
7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis toimuvate spordi- ja
tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja või pealtvaatajana, oskab sportida/liikuda koos
kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokkuleppida mängureegleid jne, soovib õppida uusi
kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada teadmisi iseseisvaks sportimiseks/liikumiseks,
osaleb tervisespordiüritustel.
2.1.7. Kehalise kasvatuse õppesisu ja õpitulemused
II kooliastmes
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
Õpitulemused
Õpilane:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli
tervislikus eluviisis ning enda kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
2) mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse
tundides ning tunnivälises tegevuses, teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes
ning mida teha õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral;
3) suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi, oskab
sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne;
4) sooritab kehaliste võimete testi ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel
saavutatuga, valib õpetaja juhendusel harjutusi kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab
neid;
5) tunneb õpitud spordialade/tantsustiilide oskussõnu,kasutab neid sündmuste kirjeldamisel ning
oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;
6) teab, mida tähendab aus mäng spordis;
7) nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid suurvõistlusi,tuntud sportlasi ja võistkondi, teab
tähtsamaid fakte antiikolümpiamängudest ning Eesti üld- ja noorte tantsupidudest.
Õppesisu
Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele. Kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent.
Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.
Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade põhilised
võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis. Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkus
liikudes, sportides ning liigeldes. Ohutu ümbrust säästev liikumine harjutuspaikades ja looduses.
Teadmised käitumisest ohuolukordades. Lihtsad esmaabivõtted. Käitumine spordivõistlusel ja
tantsuüritustel. Teadmised iseseisvaks harjutamiseks (kuidas sooritada soojendus- ja rühiharjutusi,
kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida õpetaja abiga valitud harjutusi kasutades
kehalisi võimeid ja rühti). Teadmised spordialadest/liikumisviisidest, suurvõistlustest ja/või
üritustest Eestis ning maailmas, tuntumatest Eesti ja maailma sportlastest jms. Teadmised
antiikolümpiamängudest.
Võimlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1)sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni
2)hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;
3)sooritab erinevaid elemente hüpitsaga (T);
4)sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas
5)sooritab harjutusi madalal poomil (T) ja kangil (P);
6)sooritab õpitud toenghüpet (hark- või kägarhüpe).
Õppesisu
Rivi- ja korraharjutused.
Ümberrivistumine viirus ja kolonnis. Pöörded sammliikumiselt. Kõnni-, jooksu- ja
hüplemisharjutused.Harjutuskombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutusedsaatelugemise ja/või muusika saatel.
Harjutused vahendita ja vahendiga: käte ja jalgade hood, lõdvestamised, vetrumised.
Rühiharjutused.
Kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused.
Hüpitsa hood, ringid, kaheksad, tiirutamised. Erinevad hüpped. Lihtsad visked ja püüded. Käte
erinevad haarded ja hoided.
Akrobaatika.
Erinevad tirelid. Tiritamm (P) ja selle õppimiseks juurdeviivad harjutused. Painduvust arendavad
harjutused ja kaarsild (T). Ratas kõrvale. Kätelseis abistamisega.
Tasakaaluharjutused
Erinevad kõnni- ja hüplemisharjutused. Pöörded ja mahahüpped.
Toenghüpe
Hoojooksult hüpe hoolauale. Äratõuge ja toengkägar (kitsel). Ülesirutus-mahahüpe
maandumisasendi fikseerimisega. Hark- või kägarhüpe.
Kergejõustik
Õpitulemused
Õpilane:
1)sooritab madallähte stardikäsklustega ja õige teatevahetuse ringteatejooksus;
2)sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumist ehnikas kõrgushüppe;
3)sooritab hoojooksult palliviske;
4)jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
5)jookseb järjest 9 minutit.
Õppesisu
Jooksuasendi ja -liigutuste korrigeerimine. Põlve- ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja
lõpetamine.Kiirjooks ja selle eelsoojendus. Madallähte tutvustamine. Stardikäsklused.
Ringteatejooksu teatevahetus. Kestvusjooks.
Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.
Pallivise hoojooksult.
Liikumis- ja sportmängud:
a) liikumismängud
Õpitulemused
Õpilane:
1)mängib sportmängudeks ette valmistavaid liikumismänge ja sooritab teatevõistluse palliga;
2)mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid.
Õppesisu
Sportmängudeks ette valmistavad liikumismängud ja teatevõistlused pallidega. Rahvastepall.
b) sportmängud (kooli valikul õpetatakse kolmest sportmängust kahte)
Õpitulemused
(kooli valitud kahes sportmängus)
Õpilane:
1)sooritab põrgatused takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis;
2)sooritab ülalt- ja altsöödud paarides ning alt-eest pallingu võrkpallis;
3) sooritab palli söötmise ja peatamise jalgpallis;
4)mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab õpetaja koostatud
kontrollharjutuse.
Õppesisu
Korvpall
Palli hoie söötes, püüdes ja peale visates. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile. Sammudelt
vise korvile. Kaitseasend. Korvpallireeglitega tutvumine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
Võrkpall
Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga. Ülalt- ja altsööt pea kohale, vastu seina ning paarides. Alteest
palling. Pioneeripall. Kolme viskega võrkpall.
Jalgpall
Söödu peatamine jalapöia sisekülje ja rinnaga (P) ning löögitehnika õppimine, arendamine ja
täiustamine. Mäng 4 : 4 ja 5 : 5.
Talialad
(kooli valikul kas suusatamine või uisutamine):
a) suusatamine
Õpitulemused
Õpilane:
1)suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga,vahelduvtõukelise kahesammulise
sõiduviisiga ja paaristõukelise kahesammulise uisusammuga;
2)sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis;
3)sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde;
4)sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;
5)läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5 km (P) distantsi.
Õppesisu
Laskumised põhi- ja puhkeasendis. Tõusuviiside kasutamine erineva raskusega nõlvadel.
Uisusammpööre, poolsahkpööre ja poolsahkpidurdus. Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis.
Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Uisusammilma keppideta, pooluisusamm laugel
laskumisel. Paaristõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis. Teatesuusatamine.
b) uisutamine
Õpitulemused
Õpilane:
1)sooritab uisutades ülejalasõitu vasakule ja paremale;
2)kasutab uisutades sahkpidurdust;
3)uisutab järjest 6 minutit.
Õppesisu
Uisutamine erinevate käteasenditega. Ülejalasõit vasakule ja paremale. Sahkpidurdus. Start, sõit
kurvis ja finišeerimine. Kestvusuisutamine. Mängud ja teatevõistlused uiskudel.
Orienteerumine
Õpitulemused
Õpilane:
1)oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi;
2)teab põhileppemärke;
3)orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või tehisobjektide
järgi etteantud piirkonnas;
4)arvestab liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi;
5)oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardigaja kaardita.
Õppesisu
Maastikuobjektid, leppemärgid, kaardi mõõtkava, reljeefivormid (lõikejoonte vahe). Kauguste
määramine. Liikumine joonorientiiride järgi. Kaardi ja maastiku võrdlemine. Asukoha määramine.
Kompassi tutvustamine. Suunaharjutused kompassiga seistes ja
liikudes. Õpperaja läbimine kaarti ja kompassi kasutades. Orienteerumismängud.
Ujumine
(kohustuslik algõpetus I või II kooliastmes)
Õpitulemused
Õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit.
Õppesisu
Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades. Hügieeninõuded ujumisel.
Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine.
2.1.8. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
9. klassi lõpetaja:
1) kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töö võimele ning selgitab regulaarse
liikumisharrastuse vajalikkust, analüüsib enda igapäevast kehalist aktiivsust, sh liikumisharrastust
ning annab sellele hinnangu;
2) omandab põhikooli ainekavva kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika (vt alade
õpitulemusi õppesisu alt), suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt sooritada;
3) järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning
iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes, oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha
liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetuste korral
4) sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võimete testi harjutusi (sh lihtsamaid enesekontrolli teste)
ning annab oma tulemustele hinnangu, teab, mis harjutused ja meetodid sobivad kehalise võimekuse
parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi, liigub/spordib keskkonda hoides, oma
kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes, selgitab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis
ja elus;
6) kirjeldab oskussõnu kasutades erinevate spordialade võistlusi ja/või tantsuüritusi ning muljeid
nendest, kirjeldab lemmikspordiala (või tantsustiili), loetleb sel alal toimuvaid võistlusi/üritusi ning
ala tuntumaid esindajaid Eestis ja maailmas, teab olulisemaid fakte antiik- ja
nüüdisolümpiamängudest ning Eesti sportlaste saavutustest olümpiamängudel, oskab nimetada
Eesti üld- ja noorte tantsupidude tähtsamaid sündmusi, tunneb Eesti üld- ja noorte tantsupidude
traditsiooni;
7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis ja/või väljaspool toimuvate
spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja, pealtvaataja, kohtuniku või
korraldajate abilisena;
8) harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt ja/või koos kaaslastega, soovib õppida (sh iseseisvalt)
uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks liikumisharrastuseks vajalikke
teadmisi, hindab oma võimeid ja huvisid ning mõistab, kuidas huvi, võimed ja oskused
võimaldavad kujundada püsiva harrastuse ning võivad
tulla kasuks tulevikus ameti valikul;
9) teab tervise ja kehakultuuri valdkonnaga seotud ameteid/elukutseid, selle töö eripära ning
edasiõppimisvõimalusi.
2.1.9. Kehalise kasvatuse õppesisu ja õpitulemused
III kooliastmes
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
Õpitulemused
Õpilane:
1) selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;
2) järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi, teab, kuidas
toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetuste ja traumade puhul, oskab anda elementaarset
esmaabi;
3) liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda
säästes;
4) oskab iseseisvalt treenida: analüüsib enda kehalist vormisolekut, seab liikumisharrastusele
eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja
arendab enda kehalisi võimeid;
5) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt
(tunniväliselt), käib spordi- ja tantsuüritustel, oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel.
Õppesisu
Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele. Regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja
töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele. Ohutu
liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja
õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted. Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning
harjutuste ja tegevuste kirjeldamine Õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng – ausus ja
õiglus spordis ning elus.
Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik,
spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm).
Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused,
harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest (suur)võistlustest, üritustest, üld- ja noorte
tantsupidudest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised
olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.
Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile”.
Võimlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1)sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;
2)sooritab harjutusi poomil (T) / kangil (P);
3)sooritab õpitud toenghüppe (hark- ja/või kägarhüpe)
Õppesisu
Rivi- ja korraharjutused.
Jagunemine ja liitumine. Lahknemine ja ühinemine. Ristlemine.
Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Harjutused vahendita ja vahenditega
erinevate lihasrühmade treenimiseks. Harjutuste valimine ja harjutuskomplekside koostamine.
Üldarendavate võimlemisharjutuste kirjeldamine. Üldarendavate võimlemisharjutuste kasutamine
erinevate spordialade eelsoojendusharjutustena.
Rühi arengut toetavad harjutused.
Harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks. Jõuharjutused selja-, kõhu-, tuhara- ja
abaluulähendajatele lihastele. Venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.
Akrobaatika
Kaks ratast kõrvale. Kätelseis.Tasakaaluharjutused poomil (T). Erinevad sammukombinatsioonid.
Sammuga ette pööre 180 o, jala hooga taha pööre 180o. Poolspagaadist tõus taga oleva jala
sammuga ette. Erinevad mahahüpped.Toenghüpe. Hark- ja/või kägarhüpe.
Aeroobika
Aeroobika põhisammud. Aeroobika tervisespordialana.
Kergejõustik
Õpitulemused
Õpilane:
1)sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
2)sooritab hoojooksult palliviske (7. kl) ning paigalt ja hooga kuulitõuke;
3)jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
4)suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12 minutit (P).
Õppesisu
Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks. Kestvusjooks. Kaugushüppe
eelsoojendusharjutused. Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.
Pallivise hoojooksult (7. kl). Kuulitõuke soojendusharjutused. Kuulitõuge.
Sportmängud
(kooli valikul õpetatakse kolmest sportmängust kahte)
Õpitulemused kooli valitud kahe sportmängus
Õpilane:
1)sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente;
2)sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted korvpallis;
3)sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu võrkpallis;
4)mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid ja täidab neid mängus;
5)mängib kaht õpitud sportmängu reeglite järgi.
Õppesisu
Korvpall
Palli põrgatamine, söötmine, püüdmine ja vise korvile liikumiselt. Läbimurded paigalt ja
liikumiselt. Petted. Algteadmised kaitsemängust. Korvpalli võistlusmäärused. Mäng reeglite järgi.
Mäng 3 : 3 ja 5 : 5.
Võrkpall
Sööduharjutused paarides ja kolmikutes. Sööduharjutuste kombinatsioonid. Ülalt palling ja pallingu
vastuvõtt. Ründelöök hüppeta ja hüppega (P) ning kaitsemäng. Mängijate asetus platsil ja liikumine
pallingu sooritamiseks. Mäng reeglite järgi.
Jalgpall
Jalgpallitehnika elementide täiustamine erinevate harjutuste ja kombinatsioonidega. Jalgpalluri
erinevate positsioonide (kaitsja, poolkaitsja ja ründaja) ning nende ülesannete mõistmine. Mäng.
Talialad
(kooli valikul kas suusatamine või uisutamine):
a) suusatamine
Õpitulemused
Õpilane:
1)suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;
2)suusatab kepitõuketa uisusammuga tempovarianti;
3)läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.
Õppesisu
Laskumine madalasendis.
Libisamm-tõusuviis. Sahk-, uisusamm-, paralleel- jakäärpööre. Tõusu- ja laskumisviiside ning
pidurduste kasutamine maastikul. Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis. Üleminek
paaristõukeliselt sõiduviisilt vahelduvtõukelisele ja vastupidi. Kepitõuketa uisus ammu
tempovariant. Õpitud sõiduviiside tehnikate täiustamine ja kinnistamine.
b) uisutamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) uisutab tagurpidi ning tagurpidi ülejalasõitu;
2) suudab uisutada järjest 9 minutit;
3) mängib ringette’i ja/või jäähokit.
Õppesisu
Paralleelpidurdus. Tagurpidisõit. Tagurpidi ülejalasõit. Kestvusuisutamine.
Ringette ja/või jäähoki.
Orienteerumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;
2) oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ;
3) oskab valida õige liikumistempo ja -viisi ning teevariandi maastikul;
4) oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.
Õppesisu. Üldsuuna ja täpse suuna (asimuudi) määramine.
Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga.Sobivaima teevariandi valik. Orienteerumine
maastikul kaardi ja kompassiga. Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja
kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine.