Ainevaldkond „Keel ja kirjandus”
1. Üldalused
1.1. Keele- ja kirjanduspädevus
Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes
eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste
ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja
iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja
keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb
vaimselt rikkamaks.
Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;
2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana;
3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse;
4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja
kujunenud keelekasutustavasid;
5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel;
6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada
meedias ja internetis pakutavat teavet;
7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva pärimuskultuuri ja
traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust;
8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;
9) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning
rikastades mõtte- ja tundemaailma;
10) suudab kujundada ja väljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste
arvamust;
11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja käsiraamatuid.
1.2. Ainevaldkonna õppeained ja nende maht
Ainevaldkonna õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.–9. klassini, kirjandust
5.–9. klassini.
Ainekavades esitatud taotletavate õpitulemuste ja õppesisu koostamisel on aluseks võetud
arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmete ja ainete kaupa järgmiselt:
I kooliaste
eesti keel– 21 nädalatundi
II kooliaste
eesti keel– 11 nädalatundi
kirjandus – 5 nädalatundi
III kooliaste
eesti keel– 6 nädalatundi
kirjandus – 6 nädalatundi
Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli õppekavas
arvestusega, et taotletavad õpitulemused ja õppe-kasvatuseesmärgid on saavutatavad.
1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on inimese
mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Eesti keele hea
valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes.
Ainevaldkonna õppeainetes omandavad õpilased keele- ja kirjandusteadmisi ning saavad lugemise,
kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest põhikooli
lõpuks teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.
Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning
kommunikatiivsete oskuste arengut, kuid ka tema identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning
kultuurilist ja sotsiaalset arengut.
1.– 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine,
lugemine, kirjutamine) ja õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja
tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamise ja kirjutamise kaudu.
Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning
keeleliste osaoskuste arendamine.
Kirjandustundides kujundatakse õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimeid ning kõlbelisemotsionaalset
arengut loetud kirjandusteoseid mõtestades, kuid vaadeldakse ka ilukirjanduskeele
eripära ning arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust.
Ainevaldkonnasisese lõimingu põhialus on avar tekstikäsitlus, mis hõlmab nii suulisi kui ka
kirjalikke tarbe- ja ilukirjandustekste, samuti pildilisi, graafilisi ning teist liiki tekste.
Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teiste õppeainete õppimiseks vajalikke
kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid
väljendada. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja
õigekeelsusõpetuse kaudu. Eesti keelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse
oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ning tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima
ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduslike tekstide lugemine ja käsitlemine tundides avardab
õpilaste kultuuri- ja elukogemust, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi ning lugejavõimete ja
isiksuse arengut.
Keeleliste osaoskuste lõimimise tulemusel arenevad õpilaste mõtlemisvõime, suhtlusoskus ja
enesetunnetus.
Õpilased on võimelised eetiliselt, olusid ja partnerit arvestades suhtlema, teadlikumalt õppima ja
tegutsema.
1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus õppekavas
kirjeldatud üldpädevusi. Seda tehakse erinevate tekstide lugemise, nende üle arutlemise
reflekteerimise ja kirjutamise kaudu ning kasutades mitmesuguseid koostöövorme (ühisarutelud,
projektid jne). Saavutatud üldpädevused kajastuvad tekstiloomes, esitlustes, arutlustes. Pädevustes
eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning
käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes oma väärtushinnangute ja
enesekehtestamisoskusega loob sobiva õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja
käitumist.
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kirjandusõpetuses kujundatakse kõlbelisi ja esteetilisemotsionaalseid
väärtusi ning kultuuriväärtuste mõistmist ilukirjandus- ja aimetekstide kaudu.
Keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust,
keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa.
Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist
teabeallikatesse, sh meediasse.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Keele- ja kirjandustundides kasutatava paaris- ja rühmatöö käigus
kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust välja ütlema, kaaslaste ideid tunnustama
ja teistega arvestama, ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust
suhelda eetiliselt ja olusid arvestades nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahetult kui ka
veebikeskkonnas.
Enesemääratluspädevus. Tekstide üle arutledes kujundatakse õpilastes positiivset minapilti.
Õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu
tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade.
Õpipädevus. Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide
mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist
kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.
Suhtluspädevus. Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust,
suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning
sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja
õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku
suhtlemise oskusele.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse
oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja
mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida,
sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise
kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja
populaarteaduslikust teabest ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel,
korrigeerimisel ja esitamisel.
Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja
kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega, nende suhtes
seisukoha võtmise ja neile lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes.
Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste
omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri
allikatest.
1.5. Ainevaldkonna õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keele ja kirjanduse valdkonna õppeained toetavad pädevuste saavutamist teistes valdkondades.
Keele- ja kirjandustundides arendavad õpilased kõikides õppeainetes vajalikku suulist ja kirjalikku
väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste,
arendavad kirjandustekste lugedes sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi
tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat stiili; õpivad koostama
ja vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja
käsiraamatuid. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse
nii keele ja kirjanduse valdkonna kui ka teiste ainete õppes, töötades sisult erinevate tekstidega,
samuti diskussioonide ja väitluste kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete õigekirjanõuete
järgimine teiste ainevaldkondade tundides.
Võõrkeeled. Eesti keele õpetuse kaudu arendatakse õpilaste kirjalikku ja suulist eneseväljendusning
arutlusoskust, oskust luua tekste ning neist aru saada. Võõrkeelte õppimisel on abiks eesti
keele tundides omandatud keelemõisted. Omandatud võõrsõnad toetavad võõrkeelte õppimist.
Maailmakirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu. Õpitavas
võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi selle keele maa ja
kultuuri ning ka kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu.
Matemaatika. Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti/vene keele ja kirjanduse
tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise
kirjaoskuse omandamist.
Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head lugemisoskust ja
tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse
keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust
tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad
omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja kujutluspiltide teket ning võimendavad
seeläbi emotsionaalset mõju lugejale.
Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist,
ajaloosündmuste mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste
valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted
kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted.
Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest
ning inimese staatusest ühiskonnas toetavad kirjandusteoste käsitlemisel ühiskondlike probleemide
ja inimsuhete mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste
isikute, ajaloosündmuste nimede õigekirja norme, mida ajaloo- ja ühiskonnatundides kinnistatakse
konkreetsete näidete varal.
Kunstiained. Kunstiainete õpet toetab lähenemine kirjandusele kui kunstiainele. Kirjandusteose
analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära
mõistmist. Reklaami käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete ja auditiivsete komponentide
eritlemist ja analüüsi. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab
arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja
muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitus.
Kehaline kasvatus. Meedia- ja kirjandustekstide valiku kaudu saadakse elukogemusi. Plakateid ja
esitlusi koostades kujundatakse tervist väärtustavat eluhoiakut. Väitlustes propageeritakse
tervislikku eluviisi ning dramatiseeringutes ja rollimängudes saab läbi mängida mitmesuguseid
elulisi olukordi.
Tehnoloogia. Õppe- ja teabetekstide kaudu kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia rakendamisega
kaasnevaid võimalusi ja ohte, kasutada eetiliselt nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õpi-, töö- ja
suhtluskeskkonna kujundamisel ning järgida tehnilisi vahendeid kasutades ohutus- ning
intellektuaalomandi kaitse nõudeid.
1.6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Õppekava läbivaid teemasid peetakse silmas valdkonna õppeainetes eesmärkide seadmisel,
õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Rollimängude, tekstide käsitlemise, arutelude ja
loovtööde kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mis on olulised tulevases tööelus.
Arendatakse suutlikkust kujundada oma arvamust, väljendada end selgelt ja asjakohaselt nii
suuliselt kui ka kirjalikult, lahendada probleeme. Õppetegevus võimaldab õpilasel kujundada
eneseanalüüsiks vajalikku sõnavara, et analüüsida oma huvisid, võimeid, nii ainealaseid kui ka teisi
oskusi ja teadmisi ning õpilast suunatakse kasutama eneseanalüüsi tulemusi oma tulevase haridustee
ja tööelu planeerimisel. Õppetegevus võimaldab töömaailmaga ka vahetult kokku puutuda (nt
õppekäigud ettevõtetesse, ainevaldkonnaga seotud ametite tutvustus). Kujundatakse oskust koostada
õpingute jätkamiseks ja tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente. Meediatekstide analüüsi
kaudu juhitakse õpilasi märkama ühiskonnas toimuvaid protsesse ja arutlema selle üle, kuidas need
mõjutavad haridusteed ning tulevast tööelu.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Tervis ja ohutus. Teemakohaste tekstide varal,
probleemülesannete lahendamise ning suuliste ja kirjalike arutluste kaudu toetatakse õpilaste
kujunemist sotsiaalselt aktiivseteks, keskkonnateadlikeks, vastutustundlikeks ning tervist ja
turvalisust väärtustavateks inimesteks.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Eri liiki tekstide käsitluse kaudu suunatakse õpilasi märkama
ühiskonna probleeme ja neile lahendusi otsima. Projektides osalemine aitab kasvatada aktiivset
ellusuhtumist.
Kultuuriline identiteet. Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb õpilastes
arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele erikujudest (nt Mulgi, Võru, Setu, Kihnu murre).
Emakeele ja kirjanduse väärtustamise kaudu õpitakse lugu pidama endast ja oma rahvast, teiste
rahvaste tekstide abil kujundatakse arusaam kultuuride erinevustest, aga ka tõdemus inimkonna
kultuurilisest ühisosast.
Teabekeskkond. Erinevatest allikatest (sh internetist) teabe hankimine, selle kriitiline hindamine ja
kasutamine on nii keele- ja õppeteemakohaste teadmiste laiendamise kui ka tekstiloome eelduseks.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Õpiülesannete lahendamiseks kasutatakse teadlikult infoühiskonna
võimalusi, õpilasi suunatakse alternatiivseid lahendusi otsima, oma ideid ellu rakendama.
Väärtused ja kõlblus. Ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides,
nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades pööratakse tähelepanu õpilaste kujunemisele
kõlbelisteks isiksusteks, kes teavad ja tunnustavad üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi. Tekstide
analüüsi abil kujundatakse julgust astuda välja taunimisväärsete tegude ja hoiakute vastu.
1.7. Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaines seatud eesmärkidest,
taotletavatest õpitulemustest ja õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja
põhiteemadega;
2) taotletakse, et õpilaste õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ja jaotub õppeaasta
jooksul ühtlaselt, nii et jääb piisavalt aega ka puhkuseks ja huvitegevuseks;
3) võimaldatakse õpilastel õppida üksi ja koos teistega (paaris- ja rühmatööd), et toetada nende
kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid,
mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutusega õppida;
5) kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja
-vahendeid;
6) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõpet (rollimäng, loovtöö, arutelu,
väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, omaloomingu esitamine jne.
7) laiendatakse traditsioonilist õpikeskkonda (arvuti/multimeediaklass, muuseum, näitus,
raamatukogu, ettevõtted, loodus jne);
8) rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (ekskursioonid kirjanikega
seotud paikadesse ning keele ja kirjandusega seotud asutustesse, kohtumised kirjanike ja tõlkijatega,
loomekonkursid, konkurssideks valmistumine, projektõpe jne), pidades oluliseks sotsiaalse
kompetentsuse saavutamist;
9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid.
Õppesisu käsitlemisel teeb aineõpetaja valiku arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused,
üld- ja valdkondlikud ning ainepädevused on saavutatavad.
1.8. Hindamise alused
Ainekavas on kirjeldatud õpitulemused õppeaines kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised
õpitulemused õpetamise eesmärkidena ja õpitulemused osaoskuste raames. Hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, sealhulgas esituste ning kirjalike tööde alusel, arvestades
teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele õpitulemustele; õpilaste individuaalseid
iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut.
Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest.
Hoiakutele (nt huvitatus, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud
reeglite järgimine) antakse hinnanguid.
Hindamise kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus täpsustakse kooli
õppekavas.
Eesti keele õppimise tulemusi kokku võtva hindamise vormiks võib olla kompleksne töö.
I kooliastmes hinnatakse õpilase:
1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist,
2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist,
3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.
II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:
1) suulist ja kirjalikku suhtlust,
2) tekstide vastuvõttu,
3) tekstiloomet,
4) tekstide õigekeelsust.
Kirjanduse õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist.
II kooliastmes hinnatakse:
1) teoste lugemist ning tutvustamist,
2) jutustamist,
3) tekstide tõlgendamist ja analüüsi, kirjandusliku kujundi mõistmist,
4) teksti esitust ja omaloomingut.
III kooliastmes hinnatakse õpilase:
1) iseseisvat lugemist ja eri viisidel jutustamist,
2) teksti tõlgendamist, analüüsi ja mõistmist,
3) teksti esitust ja omaloomingulisi töid.
Kirjalikes kirjandusülesannetes parandab õpetaja ka keelevead, kuid hinnates arvestab valdavalt töö
sisu.
Omaloominguliste tööde puhul võib lisahindega tunnustada esteetilist aspekti.
1.9. Füüsiline õppekeskkond
Kool korraldab keele ja kirjanduse valdkonna ainete õpet:
1) klassis, kus saab mööblit ümber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud,
õppemängud) ning rühmatööks;
2) kooli raamatukogus ning väljaspool kooli vastavalt kooli õppekavas sätestatule.
Kool võimaldab:
1) klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni;
2) kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid,
sealhulgas veebisõnaraamatuid.
2. Ainekavad
2.1. Eesti keel
2.1.1. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid
Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) omandab põhiteadmised eesti keelest kui soome-ugri keelest ja eesti keele õigekirjaoskuse, tuleb
eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
2) mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab keeleoskust, arvestades
kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;
3) õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata
ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet, sh ainevaldkonnaga seotud
elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot;
4) loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult;
5) õpib tundma eri tekstiliike ning märkama nende kasutusvõimalusi ja seoseid isikliku ja tööeluga;
6) arendab kriitilist mõtlemist, oskust arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel
iseseisvalt järeldusi teha;
7) kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning internetiallikaid;
8) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks
keelekasutajaks;
9) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub
lugupidamisega teiste rahvaste keelde ja kultuuri;
10) suhtub tolerantselt eesti keele võõrkeelena kasutamisse ja toetab teise emakeelega kaaslaste
eesti keele omandamist.
2.1.2. Eesti keele õppeaine kirjeldus
Eesti keele oskus on nii õppekavas sätestatu omandamise alus kui ka õppekava eesmärk. Põhikoolis
omandavad õpilased teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil toime tulla eakohaste suuliste ja
kirjalike tekstidega.
Põhikoolis pannakse alus õpilaste sotsiaalsele kirjaoskusele, st oskusele kasutada keelt teadlikult
ning kriitiliselt isiklikus, avalikus, õppe- ja tööelus. Õpilastes kujundatakse teadmisi ja oskusi, mis
hõlmavad keelt, selle variante ja eriliigilisi tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku
suhtlusega, tekstide vastuvõtu
ning loomisega.
1.– 4. klassis on eesti keel kirjandusega lõimitud õppeaine, milles taotletakse nii keele- kui ka
kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eraldi, kuid tugevasti
lõimitud õppeained, arendades eri liiki tekstide kaudu sihipärase lugemise, suulise keelekasutuse ja
kirjutamise oskust.
Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel. Eesti keele õpieesmärke
taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu.
I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline
keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab
eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise
õpetamisel kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega
kujundatakse õigekirjaoskus õpitud
keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.
II ja III kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline ja
kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku
suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning
internetikeskkonnas kahekesi või mitmekesi suhelda, tekste kokku võtta ja vahendada.
Teksti vastuvõtu õpetuses kujundatakse oskust tekste valida ja leida, eesmärgipäraselt lugeda ja
kuulata, teadvustatakse kuulamis- ja lugemisstrateegiaid ning süvendatakse võimet teksti paremini
mõista ning tekstile reageerida.
Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud eneseväljendusoskust, mille
puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega ja
tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada.
Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest.
Õpilastes arendatakse oskust tänapäeva eesti kirjakeelt teadlikult kasutada, kujundatakse arusaamist
keele arengust ja muutumisest, omandatakse teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkuse ning
kirjavara mitmekülgsuse kohta.
2.1.3. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes
3. klassi lõpetaja:
1) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades kõnes ja kirjas sobivaid
lühivastuseid ning terviklauseid;
2) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
3) oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi;
4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda;
5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust;
6) kuulab mõtestatult eakohast teksti;
7) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab lihtsat plaani, tabelit,
diagrammi ja kaarti;
8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust;
9) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti;
10) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava abil;
11) töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel.
2.1.4. Eesti keele õpitulemused ja õppesisu I kooliastmes
Suuline keelekasutus
Õpitulemused
Õpilane:
1) vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid;
2) annab küsimustele toetudes arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja
teatrietenduse sisu;
3) avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta, märkab erinevusi ja sarnasusi ning kirjeldab
neid;
4) leiab väljendumiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu;
5) oskab suhtlusolukordades küsida, paluda, selgitada, keelduda, vabandust paluda, tänada;
6) mõtleb loole alguse ja lõpu;
7) esitab peast luuletuse või lühiteksti.
Õppesisu
Helide ja häälte ning häälikute eristamine (asukoht ja järjekord sõnas). Hääliku pikkuse eristamine.
Täis- ja kaashäälikud. Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni
esiletoomine ettelugemisel, dramatiseeringus jm esituses.
Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase
ettelugemise kuulamine. Kuuldu ning nähtu kommenteerimine. Fakti ja fantaasia eristamine.
Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste mõistete leidmine ning lihtsa skeemi koostamine. Kaaslase
ettelugemise hindamine ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja intonatsioon mõtte toetajana).
Kuuldud jutu (muinasjutt, lühijutt lapse elust jne) ümberjutustamine. Dialoogi jälgimine, hinnangud
tegelastele ning nende ütlustele.
Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Häälduse harjutamine, hääle tugevuse kohandamine vastavalt
olukorrale. Selge häälduse jälgimine teksti esitades.
Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik
suhtlemisel.
Suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid.
Sõnavara arendamine: sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine, aktiivse sõnavara laiendamine,
lähedase ja vastandtähendusega sõna leidmine. Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks,
arutamine paaris ja väikeses rühmas.
Mõtete väljendamine terviklausetena. Küsimuste esitamine ning neile vastamine. Jutustamine
kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud teema põhjal. Aheljutustamine.
Sündmuse, isiku, looma, eseme jm kirjeldamine tugisõnade, skeemi ning tabeli abil.
Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. Tuttava luuletuse ja dialoogi ilmekas (mõtestatud)
peast esitamine.
Enese ja teiste tööde tunnustav kommenteerimine õpetaja juhiste alusel. Arutlemine paaris ja
rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade
otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine.
Lugemine
Õpitulemused
Õpilane:
1) loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes;
2) loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;
3) töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;
4) vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta;
5) eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku ja keeldu;
6) tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna ja kirja;
7) mõistab tabeleid, diagramme, skeeme ja tingmärke;
8) on lugenud läbi vähemalt 10 eesti ja väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatutest;
9) teab nimetada mõnd lastekirjanikku.
Õppesisu
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.
Trükitähtede tundmaõppimine. Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest sõnade
moodustamine. Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid,
intonatsioon, tempo; oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse jm).
Lugemistehniliselt raskete sõnade ning sõnaühendite lugema õppimine. Oma ja kaaslase
lugemistehnika hindamine õpetaja
juhiste alusel. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine tahvlilt ja vihikust.
Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti (õpilaspäevik, kutse, õnnitlus, saatekava, tööjuhend,
raamatu sisukord jne) lugemine. Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid, liiklusmärgid
jne), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses, lasteraamatutes ning
lasteajakirjanduses.
Sõna, lause ja teksti sisu mõistmine. Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine. Teksti sisu
ennustamine pealkirja, piltide ja üksiksõnade järgi.
Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade pealkirjastamine. Loetava kohta kava, skeemi, kaardi
koostamine. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine.
Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine.
Töö tekstiga: õpitavate keelendite, sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade leidmine.
Õpiku sõnastiku kasutamine.
Jutustavate luuletuste ja proosateksti mõtestatud esitamine. Riimuvate sõnade leidmine. Kahekõne
lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel ning partnereid arvestades. Loetud
raamatust jutustamine ning loetule emotsionaalse hinnangu andmine. Vajaliku raamatu leidmine
õpetaja abiga ja iseseisvalt.
Tekstiliikide eristamine: muinasjutt, mõistatus, vanasõna, luuletus, jutustus, näidend, kiri. Tarbe- ja
teabetekst: teade, tööjuhend, eeskiri, retsept, saatekava, sõnastik, sisukord, õpikutekst, teatmeteose
tekst, ajalehe- ja ajakirja- ning muu meediatekst.
Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad (lõigud, loo alustus, sisu, lõpetus).
Ilukirjandus: folkloorne lastelaul, liisusalm, jutustus, muinasjutt, muistend, luuletus, kahekõne,
näidend, sõnamänguline tekst, piltjutt, mõistatus, vanasõna.
Kirjanduse eri liike ja žanre esindavad tekstid õppekirjandusse ja vabalugemiseks valitakse eesti ja
väliskirjanike loomingust, lähtudes vajadusest õpilaste keelekasutust rikastada ja
kultuuritraditsioone edasi anda ning arvestades järgmisi teemavaldkondi.
Väärtused ja kõlblus. Ausus. Erinevus teistest. Minu hobid ja huvid. Minu tervis. Rikkus ja vaesus.
Käitumine ja selle tagajärg
Kodus ja koolis. Perekond. Kodu turvalisus. Üksteisest hoolimine ja teiste aitamine. Sõbrad ja
sõpruse hoidmine. Sallivus
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Kodukoha elu ja pärimused. Kultuuride mitmekesisus
muinasjuttude ainetel
Mängiv inimene. Ringmängud ja mängulust. Sõnamängud. Võlumaailm
Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng. Loodus minu ümber. Loomalood
Kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Minu kodumaa. Tavad ja pühad
Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon. Arvuti/teler kui silmaringi avardaja
Kirjutamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
2) kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti maha, paigutab teksti korrektselt paberile ning vormistab
vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt;
3) eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset;
4) eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid;
5) märgib kirjas õigesti häälikuid ja kaashäälikuühendit, käänd- ja pöördsõnade õpitud lõppe ning
tunnuseid;
6) kirjutab õigesti asesõnu;
7) kirjutab õige sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse;
8) kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed;
9) piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;
10) kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40
sõna);
11) koostab kutse, õnnitluse, teate ning kirjutab eakohase pikkusega ümberjutustusi ja teisi loovtöid
küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava abil;
12) teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid
tähestikjärjestuses.
Õppesisu
Kirja eelharjutused. Joonistähtede kirjutamine. Väikeste ja suurte kirjatähtede õppimine, õiged
tähekujud ning seosed, ühtlane kirjarida. Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö
vormistamine, puhtus, käekirja loetavus ning kuupäeva kirjutamine. Teksti ärakiri tahvlilt ja
õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku ja sõnastiku järgi. Oma kirjavea parandamine. Etteütlemise
järgi sõnade ja lausete kirjutamine. Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus.
Sõna ja lause ladumine ning kirjutamine. Lausete moodustamine, laiendamine ja sidumine tekstiks.
Ümberjutustuse kirjutamine. Jutu kirjutamine pildi täiendusena (pildiallkiri, tegelaskõne jne).
Loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste, skeemi, kaardi või kava abil,
fantaasialugu). Jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus. Jutule alguse ja lõpu kirjutamine. Sündmusest
ja loomast kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine.
Häälik, silp, sõna, lause, tekst. Täis- ja kaashäälikud. Tähed ja tähestik, tähestikjärjestus. Hääliku
pikkuse ning häälikuühendi märkimine kirjas. Tähtede i ja j õigekiri (v.a võõrsõnad ning
tegijanimi); h täht sõna alguses; sulghäälik oma- ja võõrsõnade alguses; k, p, t s– ja h-tähe kõrval.
Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes ning tuntumates kohanimedes. Väike
algustäht õppeainete, kuude, nädalapäevade ja ilmakaarte nimetuses. Silbitamise ja poolitamise
alused. Liitsõna.
Nimi-, omadus- ja tegusõna. Ainsus ja mitmus. Sõnavormide moodustamine küsimuste alusel.
Mitmuse nimetava ning sse-lõpulise sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus.
Olevik ja minevik.
Pöördelõppude ja da-vormi õigekirjutus. Erandliku õigekirjaga ase- ja küsisõnad (ma, sa, ta, me, te,
nad, kes, kas, kus).
Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma loetelus. Koma et, sest, aga, kuid, siis
puhul.
Sidesõnad, mis ei nõua koma.
Sõnavara. Lähedase ja vastandtähendusega sõna.
2.1.5. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb õpitud tekstiliike ning nende kasutamise võimalusi;
2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet nii suuliselt kui ka kirjalikult;
3) oskab koostada õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
4) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe ja esineb suuliselt;
5) suhtleb eesmärgipäraselt ja valib kontekstile vastava suhtluskanali, kuulab eesmärgistatult;
6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
7) oskab kasutada ÕSi ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid.
2.1.6. Eesti keele õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes
Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab juhendamise abil olukorrale vastava suhtluskanali valida;
1) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning avaldab arvamust;
2) lahendab lihtsamaid probleemülesandeid paaris- ja rühmatöös;
3) oskab oma seisukohta põhjendada ja vajaduse korral sellest taganeda;
4) oskab teha kuuldu ja loetu kohta nii suulist kui ka kirjalikku kokkuvõtet.
Õppesisu
Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslaste ja täiskasvanutega
suheldes, suulises kõnes ning kirjalikus tekstis.
Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldu kohta
arvamuse esitamine. Suuline arvamusavaldus ja vestlus etteantud teemal, vastulausele reageerimine
ning seisukohast loobumine. Küsimustele vastamine, esitlus ja tutvustus. Väite põhjendamine.
Seisukoha põhjendamine paaris- või rühmatöö ajal ning kõnejärg. Kaaslase täiendamine ja
parandamine.
Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuse avaldamine. Klassivestlus, diskussioon.
Telefonivestluse alustamine ja lõpetamine. Virtuaalkeskkonnas suhtlemise eesmärgid, võimalused,
ohud, privaatsus ja avalikkus. E-kiri.
Teksti vastuvõtt
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb õpitud tekstiliike ja nende kasutamise võimalusi;
2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
3) võrdleb tekste, esitab küsimusi ja avaldab arvamust, teeb tekstist lühikokkuvõtte;
4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.
Õppesisu
Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ning vajaliku teabe leidmine.
Visuaalselt esitatud info (foto, joonise, graafiku) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seoste
leidmine.
Eesmärgistatud lugemine, kuulamine, vaatamine, kokkuvõtte tegemine, kuuldu konspekteerimine
Raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid.
Trükiajakirjandus: pressifoto, karikatuur, pildiallkiri.
Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat, lastele mõeldud reklaam.
Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete etiketid. Skeemist, tabelist, kuulutusest,
sõiduplaanist ja hinnakirjast andmete kirjapanek ning seoste esiletoomine. Tarbe- ja õppetekstide
(reegel, juhend, tabel, skeem, kaart, saatekava jne) mõtestatud lugemine.
Kirjandustekstid (4. klassis): kunstmuinasjutt, tõsielujutt eakaaslastest, loomateemaline
ilukirjanduslik ja aimejutt, seiklusjutt, näidend, rahvaluule, värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud.
Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht ja aeg ning tegelased. Tegelaste käitumise
motiivide analüüs. Luuletuse mõtestatud lugemine (meeleolu, laad).
Kirjanduse eri liike ja žanre esindavad tekstid õppekirjandusse ja vabalugemiseks valitakse eesti ja
väliskirjanike loomingust, arvestades järgmisi teemavaldkondi.
Väärtused ja kõlblus. Enesehinnang. Ausus enese ja teiste vastu. Iseenda ning teiste vajadused ja
huvid.
Arusaamine heast ja halvast. Õiglus ja ebaõiglus. Kiiduväärne ja taunitav. Erinevus teistest. Minu
hobid ja huvid. Minu tervis ja tulevik. Rikkuse ja vaesusega seotud probleemid. Kohustused ja
vastutus. Üksiolek ja hirmud.
Kodus ja koolis. Perekond. Kodu turvalisus. Vägivald kodus. Armastus oma kodu ja koduste vastu.
Suhted vanemate, kasuvanemate ning vanavanematega. Suhted õdede, vendade, teiste
lähisugulastega. Poiste ja tüdrukute suhted. Sallivus teistsuguste inimeste suhtes. Abivajaja ja aitaja.
Nohiklikkus ja tõrjutus. Piir oma ja
võõra vahel. Piir lubatu ja lubamatu vahel.
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Rahvuskultuuri eripära ja olulisus rahvale. Matkamine
kodukohas ning reisimine kaugetes maades. Kultuuride mitmekesisus. Erinevate rahvaste
uskumused ja tavad.
Käitumine eri kultuuriruumides. Külalislahkus. Lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse ja
inimestesse.
Kultuuriinimesed kui eesti rahvuskultuuri tutvustajad ja hoidjad.
Mängiv inimene. Ringmängud ja mängulust. Sõnamängud. Teatri võlumaailm. Leidlik probleemide
lahendamine. Iluelamused. Loominguline koostöö. Mängult ja päriselt. Põhjendatud ja
põhjendamata riskid
Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng. Minu osa looduse hoidmisel. Austav suhtumine elus- ja
eluta loodusesse. Hädasolija aitamine. Lemmikloomad ning vastutus nende eest. Aastaaegade
omanäolisus.
Kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Minu juured. Seos mineviku, oleviku ja tuleviku vahel.
Traditsioonid ja sündmused, mis tagavad järjepidevuse. Suhtumine keelde. Kodupaiga keel. Suhted
teiste rahvustega
Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon. Avastamisrõõm ja õpikogemused. Tänapäevased teabe
otsimise ja edastamise võimalused. Internet kui silmaringi avardaja ning infoallikas. Internet kui
ohuallikas.
Käitumine suhtlusportaalides. Film ja foto kui hetke ning ajaloo jäädvustajad.
Tekstiloome
Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab juhendamise abil tekstiloomeks vajalikku teavet;
2) koostab ning peab lühikese ettekande;
3) tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise põhietappe;
4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult;
5) esineb suuliselt, võtab sõna, koostab ja peab lühikese ettekande;
6) avaldab viisakalt ja olukorrast lähtudes arvamust sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suuliselt
kui ka kirjalikult;
7) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju;
8) vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
9) kasutab tekste luues ja seostades omandatud keele- ja tekstimõisteid.
Õppesisu
Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.
Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi koostamine, teksti kirjutamine,
viimistlemine, toimetamine ja avaldamine, tagasiside saamine.
Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus. Mustand. Oma vigade leidmine ja
parandamine.
Lisateabe otsimine. Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamad võtted.
Visuaalsed ja tekstilised infoallikad ning nende usaldusväärsus. Eri allikatest pärit info võrdlemine,
olulise eristamine ebaolulisest. Teksti loomine pildi- ja näitmaterjali põhjal. Fakt ja arvamus. Uue
info seostamine oma teadmiste ja kogemustega.
Lühiettekanne ja esitlus internetist või teatmeteostest leitud info põhjal. Privaatses ja avalikus
keskkonnas suhtlemise eetika.
Kiri, ümbriku vormistamine.
Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus:
üldmulje, detailid,
hinnang. Eseme, olendi ja inimese kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ning selle
väljendamine.
Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumistest jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse ülesehitus.
Ajalispõhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.
Arutlemine. Põhjuse ja tagajärje eristamine.
Raamatust kokkuvõtte ning raamatu kohta lugemissoovituse kirjutamine. Luuletuse kirjutamine.
Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti
õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
2) moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sealhulgas koondlauseid, ja lihtsamaid liitlauseid;
3) oskab kasutada veebi- ja pabersõnaraamatut sõna tähenduse ja õigekirja kontrollimiseks;
4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
Õppesisu
Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.
Kirjakeel, argikeel ja murdekeel.
Häälikuõpetus ja õigekiri. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud
häälikud.
Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Tähed g, b, d s-tähe
kõrval.
Tähe h õigekiri. Tähtede i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). Liidete gi ja ki õigekiri.
Sagedamini esinevate
võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sulghäälik
võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel. Tähtede f ja š õigekiri. Õigekirja kontrollimine
sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka internetivariandist).
Sõnavaraõpetus. Kirjakeelne ja argikeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng. Sünonüümid,
antonüümid, homonüümid, nende kasutamine. Sõnavaliku täpsus erinevates tekstides. Igapäevaste
võõrsõnade asendamine omasõnadega ja vastupidi.
Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused.
Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka internetivariandist).
Vormiõpetus ja õigekiri. Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad.
Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, liht-, täis- ja enneminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine.
Tegusõna pööramine ainsuses ning mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine
tekstis.
Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine. Käänded,
nende küsimused ning tähendus. Õige käände valik olenevalt lause kontekstist. Ainsus ja mitmus.
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna käänamine koos nimisõnaga, lik– ja neliiteliste
omadussõnade
käänamine ning õigekiri. Omadussõnade võrdlusastmed. Võrdlusastmete kasutamine.
Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ne– ja line-liitelised
omadussõnad).
Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Põhi- ning järgarvsõnade kokku- ja
lahkukirjutamine.
Kuupäeva kirjutamise võimalusi. Arvsõnade käänamine. Põhi- ja järgarvsõnade kirjutamine sõnade
ning numbritega, nende lugemine. Arvsõnade kasutamine tekstis. Sõnaraamatute kasutamine
käändsõna põhivormide kontrollimiseks.
Lauseõpetus ja õigekiri. Lause. Alus ja öeldis. Lihtsamad lause laiendamise võimalused.
Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis.
Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ning nende kasutamine.
Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga ja sidesõnata liitlause. Kahe järjestikuse
osalausega liitlause kirjavahemärgistamine.
Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõne ees, keskel ning järel. Otsekõne kirjavahemärgid.
Otsekõne kasutamise võimalusi. Üte ja selle kirjavahemärgid.
Muud õigekirjateemad. Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.
Ajaloosündmused.
Ametinimetused ja üldnimetused. Perioodikaväljaanded. Teoste pealkirjad.
Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri. Lühendite lugemine
2.1.7. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
9. klassi lõpetaja:
1) tuleb toime eesti kirjakeelega tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides;
2) suhtleb eesmärgipäraselt ja valib sobiva suhtluskanali, väljendub kõnes ja kirjas asjakohaselt
ning selgelt;
3) järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
4) kuulab ja loeb arusaamisega eri liiki tekste, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning avaldab
arvamust, vahendab loetut ja kuuldut suuliselt ning kirjalikult;
5) tunneb tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi ning oskab eesmärgipäraselt eri liiki tekstide
koostamiseks ja esitamiseks valmistuda;
6) koostab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt;
7) avaldab arvamust põhjendatult ja keeleliselt korrektselt;
8) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust;
9) hindab meediast ja internetist leitud asjakohast teavet kriitiliselt ning kasutab seda sihipäraselt;
10) kasutab sõna- ja käsiraamatuid ning leiab õigekeelsusabi internetiallikatest.
2.1.8. Eesti keele õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab oma seisukohti väljendada ning sõnastab vajaduse korral eriarvamuse;
2) esitab kuuldu ja loetu põhjal küsimusi, teeb järeldusi ning annab hinnanguid;
3) oskab kuuldu ja loetu nii suulises kui ka kirjalikus vormis kokku võtta;
4) oskab nii suhtlust kui ka teemasid algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada;
5) oskab eakohastel teemadel arutleda ja probleemülesandeid lahendada ning osaleb
diskussioonides;
6) kasutab asjakohaseid suulise ja kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi.
Õppesisu
Suhtlusolukord, selle komponendid, suhtluspartnerid. Erinevates suhtlusolukordades osalemine.
Suhtlusolukorra ja -partneri arvestamine. Suulise suhtlemise tavad eesti keeles: pöördumine,
tervitamine, suhtlemise lõpetamine. Telefonivestlus.
Suhtlemine rühmas, sõna saamine, kõnejärje hoidmine. Rühmatöö ajal arvamuse avaldamine ja
põhjendamine.
Diskussioon. Kompromissi leidmine ning kaaslase öeldu/tehtu täiendamine ja parandamine.
Kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine. Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine.
Väitlus, väitluse reeglid. Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine ning asjakohaste küsimuste
esitamine.
Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik.
Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja ohud. Veebipõhised suhtluskanalid: jututoad, blogid,
kommentaarid.
Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus ja -väärikus. Anonüümsuse mõju keelekasutusele.
Aktuaalse meediateksti kommenteerimine. Loetu kirjalik ja suuline vahendamine.
Teksti vastuvõtt
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb peamisi tekstiliike, nende põhijooni ning kasutamise võimalusi;
2) loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja
elutarbelisi tekste;
3) teab, et teksti väljenduslaad oleneb teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist;
4) suudab kasutatud keelevahendite kohta järeldusi teha ning märkab kujundlikkust
mõjutusvahendina;
5) seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
6) oskab tekste võrrelda; osutab, mis tekstis on arusaamatuks jäänud; suudab teksti kohta küsimusi
ja vastuväiteid esitada, arvamust avaldada, teksti vahendada ja kokku võtta, kommenteerida,
tõlgendada ning oma kogemuse ja mõtetega seostada;
7) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel, seoste loomisel ning tekstile
reageerides.
Õppesisu
Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe- ja meediažanrid), nende eesmärgid ning keelekasutus. Eri liiki
tekstide lugemine ja võrdlemine.
Tarbetekstide (juhend, elulookirjeldus, avaldus, seletuskiri) eesmärk, tunnused ja ülesehitus.
Tarbetekstidest olulise info leidmine ning selle põhjal järelduste tegemine.
Teabetekstide (õpikutekst, populaarteaduslik tekst) eesmärk, tunnused ja ülesehitus. Uurimuse
eesmärk ning ülesehitus. Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem).
Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ning tõlgendamine.
Kõne kuulamine ning märkmete tegemine. Kõnest olulise teabe ja probleemide leidmine ning
kokkuvõtte tegemine. Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste esitamine.Veebist teabe otsimine
ning teabeallikate ja info kriitiline hindamine. Teabe talletamine ning süstematiseerimine.
Meediatekstide põhiliigid ja tunnused: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus.
Uudise ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Peamised keelelised
mõjutamisvõtted. Kriitiline lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine.
Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Põhilised meediakanalid. Televisioon ning raadio: avalikõiguslikud
ja erakanalid. Meediaeetika kesksed põhimõtted. Sõnavabaduse põhimõte ning selle
piirangud.
Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik meedia.
Reklaamtekst, reklaamtekstide eesmärk ja tunnused. Avalik ja varjatud mõjutamine.
Tekstiloome
Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist, valib kriitiliselt teabeallikaid
ning osundab neid sobivas vormis;
2) tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise etappe;
3) oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);
4) oskab eesmärgipäraselt kirjutada, eri liiki tekste (referaat, kirjand, kommentaar, arvamusavaldus,
elulugu, avaldus, seletuskiri) korrektselt vormistada ning suuliselt esitada;
5) seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga, vahendab kuuldud ja
loetud tekste sobiva pikkuse ja täpsusega, viidates allikale;
6) põhjendab ning avaldab viisakalt ja asjakohaselt arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või
teksti kohta nii suuliselt kui ka kirjalikult;
7) oskab kasutada omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades.
Õppesisu
Teabe leidmine, reprodutseerimine ning seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires.
Alustekstide (meedia- ja teabetekstid) põhjal kirjutamine: refereerimine, arutlemine. Teabeallikatele
ja alustekstidele viitamise võimalused.
Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja esitamine. Kõne näitlikustamine. Ettekande koostamine
ning esitamine.
Uudise kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest. Uudise
pealkirjastamine.
Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine.
Arvamuse kirjutamine: seisukoha kujundamine käsitletava probleemi kohta, selle põhjendamine.
Kirjandi kirjutamise eeltöö: mõtete kogumine, kava koostamine, mustandi kirjutamine. Kirjandi
teema ja peamõte. Kirjandi ülesehitus. Teksti liigendamine.
Jutustava, kirjeldava ja arutleva kirjandi kirjutamine. Arutlusteema leidmine ja sõnastamine isikliku
kogemuse või alustekstide põhjal. Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik ja selle ülesehitus: väide,
põhjendus, järeldus.
Lõikude järjestamise põhimõtted ja võimalused. Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava ja arutleva
tekstiosa tervikuks sidumine.
Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik. Tarbetekstide koostamine ja vormistamine:
elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus.
Suhtluseesmärkide kaudu sobivate keelendite valimine kõnelemisel ja kirjutamisel. Kirjaliku ja
suulise keelekasutuse eripära. Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja lausestusvigade
parandamine. Keeleteadmiste rakendamine töös tekstidega. Keelekujundite kasutamine
tekstiloomes: konteksti sobivad ja sobimatud kujundid. Kirjalike tööde vormistamise ja teksti
arvutitöötluse põhimõtted.
Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused
Õpilane:
1) väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest ning tajub eesti keele eripära, suhestab
keeli teadlikult, tajub nende erinevusi;
2) järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid, oskab leida õigekirjajuhiseid internetiallikatest ning
sõnaja käsiraamatutest, kasutab arvuti õigekirjakorrektorit;
3) tuleb eesti kirjakeelega toime tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides;
4) teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni, tunneb
keelendite stiiliväärtust, kasutab ja mõistab tekstis keelendeid;
5) teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni, kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning
vormistust;
6) teab suulise ja kirjaliku kõne erijooni ning eristab kirjakeelt kõnekeelest;
7) teab eesti kirjakeele arengu etappe ja eesti keele murdeid.
Õppesisu
Kirjakeel ja kõnekeel. Eesti keele erikujud (vastavalt kooli asukohale ja/või õpilase päritolule).
Oskussõnavara. Eesti kirjakeele kujunemine. Keeleuuendus ja keele areng: võimalused ja ohud .
Keelesugulus, soome-ugri ja indoeuroopa keeled. Eesti keele eripära ning võrdlus teiste keeltega.
Eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud, keelealased internetiallikad. Sõnaraamatute
kasutamine sõnade õigekirja, õigehäälduse, õige muutmisviisi, tähenduse ning stiilivärvingu
leidmiseks.
Häälikuõpetus ja õigekiri. Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine
liitega sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad.
Silbitamine, pikk ja lühike silp.
Poolitamine, sealhulgas võõrsõnad ja nimed. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed.
Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri. Õigekeelsussõnaraamatust (nii internetikui
ka raamatuvariandist) õigekirja ning õigehäälduse kontrollimine.
Sõnavaraõpetus. Sõna ja tähendus. Sõnastuse rikastamine: sünonüümide tähendusvarjundid,
homonüümid ja veaohtlikud paronüümid. Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid.
Fraseologismid, nende stiilivärving.
Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade tuletamine ja liitmine ning tehissõnad. Sagedamini
esinevad tuletusliited.
Vormiõpetus ja õigekiri. Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ning
muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon lauses.
Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide kasutamine
lauses.
Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid; õige
pöördevormi leidmine õigekeelsussõnaraamatust. Vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühendja
väljendtegusõna. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine.
Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus:
veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Omadussõna
võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõnade kokku- ja lahkukirjutamine.
Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad.
Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine. Muutumatute sõnade kokku- ja
lahkukirjutamise põhireeglid.
Lauseõpetus ja õigekiri. Lause. Lause suhtluseesmärgid.
Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja samaliigiliste
lauseliikmete ning täiendite kirjavahemärgistamine, koondlause. Lisandi ja ütte
kirjavahemärgistamine ning kasutamine lauses.
Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused,
rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause õigekiri. Segaliitlause.
Lauselühend. Lauselühendi õigekiri. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Liht- ja liitlause
sõnajärg. Otsekõne, kaudkõne ning tsitaat. Otsekõnega lause muutmine kaudkõneks.
Muud õigekirjateemad. Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid. Kohad ja
ehitised.
Asutused, ettevõtted ja organisatsioonid, riigid ja osariigid. Perioodikaväljaanded. Teosed,
dokumendid ja sarjad. Ajaloosündmused. Üritused. Kaubad.
Tsitaatsõnade märkimine kirjas. Võõrnimede õigekiri ja vormimoodustus. Lühendamise põhimõtted
ja õigekiri, lühendite käänamine.
Arvuti keelekorrektori kasutamine.
2.2. Kirjandus
2.2.1. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid
Kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning omandab püsiva lugemisharjumuse;
2) väärtustab kirjandust rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja
kultuuriga;
3) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku
väljendusoskust;
4) arendab oma loomevõimeid ja suhtub loometöösse lugupidamisega;
5) laiendab silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma;
6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi hoiakuid ning valmidust võtta vastutus enda
elumõjutavate valikute ja otsuste eest;
7) avaldab arvamust ja sõnastab oma mõtteid;
8) hindab kriitiliselt ja kasutab otstarbekalt erinevaid infoallikaid;
9) loob seoseid ühiskonnas toimuva ning enda väärtuste, ootuste ja tulevikuplaanide vahel.
2.2.2. Kirjanduse õppeaine kirjeldus
Kirjandus on õppeaine, milles arendatakse õpilaste lugejaoskusi, kujundlikku mõtlemist ning
verbaalset loomevõimet. Väärtkirjanduse ja rahvaluule tõlgendamise ning analüüsi kaudu
kujundatakse õpilaste esteetilisi ja eetilisi hoiakuid, rikastatakse tundemaailma ning aidatakse neil
kujuneda isiksusena, leida oma identiteet ja luua ainuomane maailmapilt.
Põhikooli kirjandusõpetuses keskendutakse eelkõige ilukirjanduse lugemisele ja tõlgendamisele.
Eraldi pööratakse tähelepanu teose mõistmist toetavate oskuste arendamisele, teose kui terviku
mõistmisele ning kujundliku keele tundmaõppimisele. Interpreteerimis- ja sünteesivõime
arendamiseks kuuluvad kirjandusõpetusse ka tekstide esitamine ning õpilaste omalooming eri liiki
tekstidena.
Kirjandusteoste üle arutlemiseks ja nende sügavuti mõistmiseks peavad õpilased tundma kirjanduse
metakeelt ning kirjanikega seotud kultuuriloolist tausta. Teoste käsitlemiseks vajalikke mõisteid
seletatakse õppekirjanduses, õpilaste enda seletust eeldatakse nende mõistete puhul, mis on
õppesisus eraldi esile toodud. Kirjandusõpetuse teoreetiline külg on minimaalne, sest
faktiteadmistest tähtsam on äratada ja hoida alal lugemishuvi ning arendada tõlgendusoskust.
Mitmekülgse tekstivaliku kaudu kujundatakse lugemis- ja analüüsikogemusi ning arendatakse
lugejaoskusi.
Lugemisvarasse haaratakse tähtsamate eetiliste ja esteetiliste küsimuste käsitlemist võimaldavaid
teoseid nii uudiskirjandusest kui ka klassikast. Tähelepanu pööratakse ka folkloorsele materjalile, et
väärtustada õpilase päritolu ja kultuurilist kuuluvust. Lugemisvara valikul arvestatakse eesti ja
maailmakirjanduse, vanema ja
uuema kirjanduse ning eri žanre esindavate proosa-, draama- ja luuleteoste põhjendatud
proportsioone ning kooliastmele kohaseid teemavaldkondi. Kultuuri järjepidevuse huvides sisaldab
soovituslik terviklikult
käsitletavate teoste valik ka rohkesti tüvitekste. Soovitusliku valiku põhjal saab koostada teoste
loendi, lähtudes klassi õpistiilist ja -võimekusest. Lisaks on võimalik valida teemakohaseid tekste ja
teoseid, sealhulgas paikkondliku päritoluga ja uudiskirjanduse hulgast. Tervikkäsitluseks mõeldud
teostest käsitleb
õpetaja igas klassis vähemalt nelja. Õpetaja võib kirjandusteoseid valides arvestada õpilaste
eelistusi ning kultuurilis-rahvuslikku eripära.
Kirjandustundides tuleb funktsionaalse kirjaoskuse arendamiseks tegelda ka teabetekstidega, mis on
seotud eelkõige kirjanduse ning kirjanike ja teiste kultuurilooliselt tähenduslike isikutega.
Kultuuriloolised tekstid
avavad isiksust kujundavaid seiku, aitavad mõista teose kirjanduslikku ja ajaloolist tagapõhja ning
kirjandusprotsessi, väärtustavad seda, mis on eesti kultuuris oluline, ja tekitavad huvi kultuuriloo
vastu.
Õppeprotsessis võimaldatakse õpilastele rohkesti omaloomingulisi, sealhulgas kirjandusteostele,
teistele tekstidele ja oma elamustele tuginevaidkirjutamiskogemusi, et arendada ja väärtustada
loovust ja mõtlemisvõimet ning tuua esile kirjutaja isikupära ja annet. Tekstianalüüsis ning -loomes
on võrdselt olulised suuline ja kirjalik õppetegevus. Kirjandusõpetus seostub peaaegu kõigi
õppeainetega (esmajoones eesti keelega) ja kirjanduse lähiümbruse aladega (folkloor, teater, film,
kujutav kunst) ning toetab õppesisu kaudu õppekava läbivate teemade käsitlemist ja üldpädevuste
saavutamist. Läbivate teemade käsitlemise iseloom, sügavus ja raskuspunkt on klassiti erinev ning
paljuski seotud kirjanduse valikuga. Taotletakse, et loetud ilukirjandustekstide põhjal arutledes
suhestaksid õpilased ennast käsitletavate teemadega.
2.2.3. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes (5. ja 6. klass)
6. klassi lõpetaja:
1) loeb eakohast eri žanris väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning
arendab lugejaoskusi;
2) loeb ladusalt ja ilmekalt jõukohase keerukusega teksti ning mõistab seda;
3) oskab tutvustada loetud teoste sisu ja tegelasi, arutleda tegelassuhete ja probleemide üle,
sealhulgas võrrelda tegelaste ning enda väärtushoiakuid ja huvisid;
4) oskab teksti- või elamuspõhiselt jutustada ja loetu üle arutleda;
5) kirjutab nii jutustavaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi töid, väljendades end korrektselt;
6) oskab vajaliku teavet hankides kasutada eri allikaid, sealhulgas sõnaraamatuid ja internetti.
2.2.4. Kirjanduse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes
Lugemine
Õpitulemused
Õpilane:
1) on lugenud läbi vähemalt kaheksa eakohast eri žanris väärtkirjandusteost;
2) loeb ladusalt ja ilmekalt;
3) väärtustab ilukirjanduse lugemist;
4) oskab tutvustada loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi ning kõnelda oma
lugemiselamustest ja -kogemustest.
Õppesisu
Lugemise eesmärgistamine. Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine. Lugemistehnika
arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine. Eesmärgistatud
ülelugemine. Oma lugemise jälgimine ning lugemisoskuse hindamine. Etteloetava teksti
eesmärgistatud jälgimine.
Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Lugemisrõõm. Loetud raamatu autori,
sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele.
Soovitatud tervikteoste kodulugemine ning ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.
Jutustamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade abil;
2) jutustab mõttelt sidusa tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo, tuginedes kirjanduslikule
tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale;
3) jutustab piltteksti põhjal.
Õppesisu
Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane jutustamine
märksõnade abil.
Aheljutustamine. Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega. Iseendaga või
kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine. Jutustamine piltteksti (foto,
illustratsioon, karikatuur, koomiks) põhjal. Fantaasialoo jutustamine.
Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
Õpitulemused
Õpilane:
1) koostab teksti kohta eri liiki küsimusi;
2) vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnade või tekstinäitega;
3) koostab teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu;
4) järjestab teksti põhjal sündmused ning määrab nende toimumise aja ja koha;
5) kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende
suhteid, hindab nende käitumist, lähtudes üldtunnustatud moraalinormidest, ning võrdleb ennast
mõne tegelasega;
6) leiab lõigu kesksed mõtted ja sõnastab peamõtte;
7) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste,
nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid
näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust;
8) otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse;
9) tunneb ära ja kasutab tekstides tuntumaid kõnekujundeid;
10) seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust;
11) mõtestab luuletuse tähendust, tuginedes enda elamustele ja kogemustele;
12) seletab õpitud kõnekujundeid, rahvalaulu, muistendi ja muinasjutu olemust oma sõnadega.
Õppesisu
Teksti kui terviku mõistmine. Mälu- ehk faktiküsimuste ja loovküsimuste koostamine.
Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu või fraasiga), teksti järgi oma sõnadega ning peast.
Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja väitlausete ning märksõnadena. Lõikude kesksete mõtete
otsimine ja peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja peamõtte sõnastamine. Arutlemine mõne teoses
käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt
tsitaadid, iseloomulikud detailid) otsimine tekstist. Detailide kirjeldamine. Esitatud väidete
tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Loetu põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete,
tundmuste ning lugemismuljete sõnastamine. Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust
või teistest teabeallikatest ning oma sõnavara rikastamine.
Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ning tegelaste suhestamine (nt
võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine, tegelase muutumise ja
tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine ja nende käitumise põhjendamine.
Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendusteed. Sündmuste toimumise
aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord. Sündmuste põhjuse-tagajärje seosed.
Minajutustaja kui loo edastaja.
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse, sh metakeele mõistmine. Mõisted: epiteet, võrdlus,
vanasõna, kõnekäänd, muinasjutt, muistend, algriim.
Epiteedi ja võrdluse äratundmine ning kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Lihtsamate
sümbolite seletamine. Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine. Kõnekäändude ja vanasõnade
olemus, nende tähenduse seletamine, selle võrdlev ja eristav seostamine tänapäeva elunähtustega.
Koomilise leidmine tekstist.
Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Algriimi leidmine
rahvalauludest. Algriimi kasutamine oma tekstis. Luuleteksti tõlgendamine. Oma kujundliku
väljendusoskuse hindamine ja arendamine.
Loomamuinasjutu ja imemuinasjutu tüüptegelased ning tunnused (lugu, tegelased, hea võitlus
kurjaga jm). Tekke- ja seletusmuistendi tunnused. Hiiu- ja vägilasmuistendi tunnused. Seiklusjutu ja
ajaloolise jutustuse tunnused, teema ja idee, probleem, pea- ja kõrvaltegelane, tüüptegelane.
Luuletuse vorm. Rahvalaulu olemus. Päevik kui ilukirjandusliku teose vorm. Animafilmi olemus.
Teksti esitus ja omalooming
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjutab erineva pikkusega erižanrilisi omaloomingulisi töid, sealhulgas kirjeldavas ja jutustavas
vormis;
2) esitab peast luuletuse, lühikese proosa- või rolliteksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning
tekstitäpsust.
Õppesisu
Esitamine. Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida). Esitamiseks kohase sõnavara,
tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine. Õige hingamine ning kehahoid. Luuleteksti
esitamine peast.
Lühikese proosateksti esitamine (dialoogi või monoloogina). Rollimäng, rolliteksti esitamine.
Omalooming. Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid:
1) loomamuinasjutt, imemuinasjutt, tekke- või seletusmuistend, hiiu- või vägilasmuistend, seiklusvõi
fantaasiajutt, mälestuslugu;
2) jutuke vanasõnade või kõnekäändude põhjal, algustähekordustega naljalugu, luuletus etteantud
riimide põhjal või iseseisvalt samasisuline jutt luuletuse põhjal;
3) looduskirjeldus, loom- või kirjandusliku tegelase kirjeldus, teose või kujuteldava tegelase
päevikulehekülg, sündmustiku või tegelasega seotud kuulutus, loo sündmustiku edasiarendus, uus
või jätkuv lõpp loole,tegelastevaheline dialoog, kiri mõnele teose tegelasele või tegelasrühmale.
Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus:
üldmulje, detailid,hinnang. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse ja tunnete kirjeldamine.
Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine.
Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne
jutustuses. Minavormis jutustamine.
Kirjandustekstide valik. II kooliastmes käsitletavad tekstid ja terviklikult loetavad kirjandusteosed
valitakse arvestusega, et esindatud oleksid kõik järgmised teemavaldkonnad.
Väärtused ja kõlblus. Enesehinnang. Ausus enese ja teiste vastu. Iseenda ning teiste vajadused ja
huvid. Arusaamine heast ja halvast. Õiglus ja ebaõiglus. Kiiduväärne ja taunitav. Erinevus teistest.
Minu hobid ja huvid. Minu tervis ja tulevik. Rikkuse ja vaesusega seotud probleemid. Kohustused
ja vastutus. Üksiolek ja hirmud
Kodus ja koolis. Perekond. Kodu turvalisus. Vägivald kodus. Armastus oma kodu ja koduste vastu.
Suhted vanemate, kasuvanemate ja vanavanematega. Suhted õdede, vendade, teiste lähisugulastega.
Poiste ja tüdrukute suhted. Sallivus teistsuguste inimeste suhtes. Abivajaja ning aitaja. Nohiklikkus
ja tõrjutus. Piir oma ja võõra vahel. Piir lubatu ja lubamatu vahel
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Rahvuskultuuri eripära ja olulisus rahvale. Matkamine
kodukohas ning reisimine kaugetes maades. Kultuuride mitmekesisus. Erinevate rahvaste
uskumused ja tavad. Käitumine erinevates kultuuriruumides. Külalislahkus. Lugupidav suhtumine
teistesse kultuuridesse ja inimestesse. Kultuuriinimesed kui eesti rahvuskultuuri tutvustajad ja
hoidjad
Mängiv inimene. Ringmängud ja mängulust. Sõnamängud. Teatri võlumaailm. Leidlik probleemide
lahendamine. Iluelamused. Loominguline koostöö. Mängult ja päriselt. Põhjendatud ja
põhjendamata riskid.
Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng. Minu osa looduse hoidmisel. Austav suhtumine elus- ja
eluta loodusesse. Hädasolija aitamine. Lemmikloomad ning vastutus nende eest. Aastaaegade
omanäolisus
Kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Minu juured. Seos mineviku, oleviku ning tuleviku vahel.
Traditsioonid ja sündmused, mis tagavad järjepidevuse. Suhe keelesse. Kodupaiga keel. Suhted
teiste rahvustega.
Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon. Avastamisrõõm ja õppimiskogemused. Tänapäevased
teabe otsimise ja edastamise võimalused. Internet kui silmaringi avardaja ning infoallikas. Internet
kui ohuallikas.
Käitumine suhtlusportaalides. Film ja foto kui hetke ning ajaloo jäädvustajad
Soovituslik loend teoste terviklikuks käsitlemiseks.
Harri Jõgisalu „Veskiratta Madis” või „Vennikese ja tema sõprade lood”, Andrus Kiviräha „Sirli,
Siim ja saladused”, Aino Perviku „Arabella, mereröövli tütar”, Jaan Krossi „Mardileib”, Jaan
Rannapi „Viimane valgesulg”, Eno Raua „Kalevipoeg” või „Roostevaba mõõk”, Erich Kästneri
„Veel üks Lotte”, James Krüssi
„Timm Thaler ehk müüdud naer”, Astrid Lindgreni „Vennad Lõvisüdamed” või „Röövlitütar
Ronja”, Ferenc Molnari „Pal-tänava poisid”, Christine Nöstlingeri „Vahetuslaps”, Joanne Kathleen
Rowlingi „Harry Potter ja tarkade kivi”, John Ronald Reuel Tolkieni „Kääbik”, Mark Twaini „Tom
Sawyeri seiklused”, vähemalt üks
uudisproosateos omal valikul, üks vabalt valitud luulekogu, vähemalt üks paikkondliku autori
proosa- või luuleteos.
Rahvaluuletekstid.
Rahvalaulud: töölaulud, laulud tarkusest ja rumalusest, maagilised laulud, loitsud. „Kalevala” lood.
Looma- ja imemuinasjutud. Tekke- ja seletusmuistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid (Kalevipoeg,
Suur Tõll). Piiblilood, erinevate rahvaste müüdid. Tarkuse-, õppimis- ja tööteemalised vanasõnad
ning kõnekäänud. Paikkondliku
algupäraga rahvaluuletekstid, muistendid.
Põhjalikumalt käsitletavad autorid.
Sissevaateid Friedrich Robert Faehlmanni, Harri Jõgisalu, Andrus Kiviräha, Friedrich Reinhold
Kreutzwaldi, Astrid Lindgreni ja Leelo Tungla ning mõne paikkondlikult tähtsa kirjaniku elu-,
tegevus- ja loomingulukku.
2.2.5. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
9. klassi lõpetaja:
1) väljendab end korrektselt suuliselt ja kirjalikult, jutustab kokkuvõtvalt teoses toimunust, arutleb
teoses kujutatu üle ning kirjutab omaloomingulisi töid;
2) loeb eakohast eri žanris väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning
arendab lugejaoskusi;
3) mõistab teose lugemisel tekkivate seisukohtade paljusust, väärtustab erinevaid ideid ja
kujutamisviise;
4) tõlgendab, analüüsib ja mõistab kirjandusteost kui erinevate lugude ja inimsuhete, elamuste ja
väärtuste allikat ning erinevate seisukohtade peegeldajat;
5) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat;
6) kasutab vajaliku teabe hankimiseks erinevaid allikaid, nii teatmeteoseid kui ka internetti.
2.2.6. Kirjanduse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
Lugemine ja jutustamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) on läbi lugenud vähemalt 12 eakohast eri žanris väärtkirjandusteost;
2) loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestades ning väärtustab lugemist;
3) oskab tutvustada loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrrelda teost
mõne teise teosega;
4) suudab jutustada loetud teosest kokkuvõtvalt, järgides teksti sisu ja kompositsiooni.
Õppesisu
Lugemise iseseisev eesmärgistamine. Kiire ja aeglane lugemine, ülelibisev ja süvenenud lugemine.
Eesmärgistatud ülelugemine. Erinevate lugemistehnikate valdamine. Oma lugemise analüüs ja
lugemisoskuse hindamine. Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.
Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori, sisu, tegelaste,
probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele, teose võrdlemine mõne teise teosega.
Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks
vajalike ülesannete täitmine.
Tekstilähedane jutustamine märksõnade abil. Loo jutustamine teksti kompositsioonist lähtuvalt,
jutustades tegevuse aja ja koha muutmine, uute tegelaste ja sündmuste ja/või eri liiki lõppude
lisamine, eri vaatepunktist jutustamine, jutustades tsitaatide kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine
faabula ja/või süžee järgi. Teose lugemise ajal ja/või järel tekkinud kujutluspildist jutustamine.
Tutvumine erinevate meedia (raadio, televisioon, internet) jutustamisviisidega.
Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab vastata teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
2) kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ning tsitaate;
3) kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määrab teose olulisemad sündmused ning
arutleb põhjuse-tagajärje seoste üle;
4) kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste suhteid,
võrdleb ja hindab tegelasi;
5) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste,
nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid
näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust;
6) leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte ning kirjutab
teksti põhjal kokkuvõtte;
7) otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse;
8) tunneb ära ja kasutab tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi ja algriimi;
9) oskab luuletusi lahti mõtestada;
10) eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus), rahvalaulu
(regilaul ja riimiline rahvalaul) ja rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike ning oskab nimetada nende
tunnuseid;
11) oskab seletada õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ning tähendust;
12) seletab oma sõnadega eepika, lüürika, dramaatika, eepose, romaani, jutustuse, novelli, ballaadi,
valmi, haiku, vabavärsi, soneti, komöödia ja tragöödia olemust.
Õppesisu
Kõnekäänd, vanasõna, mõistatus, muinasjutt, muistend, regilaul, riimiline rahvalaul. Eepika,
lüürika, dramaatika. Eepos, romaan, jutustus, novell. Ballaad, valm, sonett, haiku, vabavärss.
Tragöödia, komöödia.
Teose mõistmist toetavad tegevused. Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, fantaasia-,
analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnade või
arvamusega, tekstile toetumata.
Teksti kavastamine: kavapunktid väitlausete ja märksõnadena. Teksti kesksete mõtete leidmine.
Teose teema ja peamõtte sõnastamine. Kokkuvõtte kirjutamine. Konspekti koostamine.
Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine ning
sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine, põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete tõestamine
oma elukogemuse ning tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide
otsimine ja valimine, tähenduse kommenteerimine ning valiku põhjendamine. Probleemi olemusepõhjuse-
tagajärje-lahenduse seoste üle
arutlemine. Loetu põhjal järelduste tegemine.
Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara
rikastamine.
Teksti kui terviku mõistmine. Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt.
Muutuv ja muutumatu tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud muutuste leidmine. Lihtne ja
keeruline tegelane.
Tegelase suhe iseenda, teiste tegelaste ning ümbritseva maailmaga. Tegelastevahelise põhikonflikti
leidmine ja sõnastamine ning suhete analüüs. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine, käitumise
põhjuste analüüsimine. Tegelasrühmade vaheline konflikt ja konflikti gradatsioon. Mitme teose
peategelaste
võrdlemine. Kirjanduslik tegelane ja selle prototüüp. Kirjanduse tüüptegelasi.
Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse
pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine. Sündmuste põhjusetagajärje
seoste leidmine.
Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese leidmine
teosest.
Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine. Teksti aja- või kultuuriloolise tähenduse uurimine
Tekstist filmilike episoodide leidmine. Filmi ja kirjandusteose võrdlemine.
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine, kirjandusliku metakeele tundmine.
Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste seletamine. Mõistatuse kui sõnalise peitepildi äraarvamine
ja loomine. Mõttekorduste leidmine regilaulust. Rahvalaulu elementide leidmine autoriluulest.
Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse ning
inversiooni tundmine ja kasutamine. Sümbolite seletamine. Allegooria ning allteksti mõistmine.
Piltluule kui piltkujundi tõlgendamine. Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika leidmine.
Luuleteksti tõlgendamine. Autori keelekasutuse omapära leidmine. Teose stiililise eripära
kirjeldamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.
Luule vorm: värss, stroof, erinevad riimiskeemid. Oodi, ballaadi, soneti, haiku ja vabavärsilise luule
tunnused. Piltluule.
Rahvaluule liigid ja alaliigid. Regilaul ja riimiline rahvalaul. Muinasjutu tunnused, kompositsioon
ja rändmotiivid. Muistendi tunnused. Müüdi tunnused. Kõnekäänu, vanasõna ja mõistatuse olemus.
Naljandi ja anekdoodi tunnused. Puändi olemus. Tänapäeva folkloor ehk poploor.
Teksti kompositsioonielemendid: sissejuhatus, sõlmitus, teemaarendus, kulminatsioon,
lõpplahendus. Muutuv ja muutumatu tegelane. Prototüüp
Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika ning dramaatika tunnused. Eepose, romaani (erinevad
liigid), jutustuse, novelli tunnused. Seiklus-, ulme- ja detektiivromaani tunnused. Reisikirja olemus.
Komöödia, tragöödia ning draama tunnused. Lavastus. Dramaatika mõisted: monoloog, dialoog,
vaatus, stseen, remark, repliik. Kirjandusteose dramatiseering.
Filmikunsti väljendusvahendid: pilt ja sõna, kaader filmis. Kirjandusteose ekraniseering.
Arvustuse olemus.
Teksti esitus ja omalooming
Õpitulemused
Õpilane:
1) esitab peast luule-, proosa- või draamateksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning
tekstitäpsust;
2) koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande;
3) kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või
miljöökirjeldus) või jutustava (muinasjutt või muistend) teksti;
4) kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti
näidete põhjal ning jälgides, et tekst oleks arusaadav, stiil sobiv, vormistus ja õigekiri korrektsed.
Õppesisu
Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida). Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus.
Esitamiseks kohase sõnavara, tempo ning hääletugevuse valimine. Korrektne kehahoid. Hingamine
ja diktsioon. Silmside hoidmine kuulaja ning vaatajaga. Miimika ja žestide jälgimine.
Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele, kasutades illustreerivaid katkendeid. Teost tutvustava
ettekande koostamine ja esitamine.
Luuleteksti esitamine peast. Lühikese proosateksti esitamine (dialoog või monoloog). Draamateksti
esitamine ositi. Instseneeringu esitamine.
Omalooming. Õpilased kirjutavad õpetaja valikul lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid:
1) muistendi, valmi või allegoorilise loo, rahvalaulu, naljandi, mõistatusi, naljaloo kõnekäändude
põhjal,
seiklusjutu, piltluuletuse, kirja ühelt tegelaselt teisele, tekstis toimunud sündmuste eelloo, loo
muudetud vaatepunktiga, puänteeritud loo, mitme teose peategelaste võrdluse, vaadatud filmi põhjal
ühelauselise või pikema kokkuvõtte või soovituse jm;
2) ulme- või detektiivjutu, haiku, vabavärsilise luuletuse, näidendi, proosa- või luuleteksti
dramatiseeringu, tegelase monoloogi, tegelase eluloo, muudetud žanris teksti (nt luuletuse põhjal
kuulutuse, uudisest jutustuse), lisatud repliikidega teksti, minavormis loo, detailidega laiendatud
loo, võrdluste- ja metafooriderikka teksti, ühest ja samast sündmusest traagilise ning koomilise loo,
kirja teose autorile,
teostest valitud ja kommenteeritud tsitaatide kogumiku, tsitaadi (moto) alusel kirjandi, tegelase
seletuskirja jm;
3) muinasjutu, muistendi ja regilaulu, kujundirikka luuletuse, tegelase iseloomustuse või eluloo,
tegelaste juhtlaused, teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo, miljöökirjelduse, kirjandusteose
probleemidest lähtuva arutluse, alustekstile sisulise vastandteksti, teatrietenduse, filmi- või
kirjandusteose arvustuse jm;
4) teemamapi või lühiuurimuse tänapäeva kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta.
Kirjandustekstide valik. III kooliastmes käsitletavad tekstid ja terviklikult loetavad
kirjandusteosed valitakse arvestusega, et esindatud oleksid kõik järgmised teemavaldkonnad.
Väärtused ja kõlblus. Enesehinnang, Eneseväärikus. Ausus enese ja teiste vastu. Iseenda ja teiste
vajadused ning huvid. Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Arusaamine heast ja halvast. Õiglus ja
ebaõiglus. Kiiduväärne ja taunitav. Erinevus teistest. Eesmärgid. Eneseotsingud. Minu hobid ja
huvid. Minu tervis ja tulevik. Õnnelik olemine. Minu tugevad ja nõrgad küljed. Rikkuse ja
vaesusega seotud probleemid
Kodus ja koolis. Perekond. Kodu turvalisus. Vägivald kodus. Kodu toetav jõud. Armastus oma kodu
ja koduste vastu. Suhted vanemate ja kasuvanematega. Eri põlvkondade ühised ja erinevad
tõekspidamised. Suhted õdede, vendade, teiste lähisugulastega. Suhted eakaaslastega. Suhted
õpetajatega. Poiste ja tüdrukute suhted. Esimene armastus. Ühised väärtused. Kohustused ja
vastutus. Koostegutsemine ja üksiolek. Hirmud. Erinevad kooliprobleemid ja koolivägivald.
Abivajaja ning aitaja. Sallivus teistsuguste inimeste suhtes. Mina grupi liikmena. Liidriks olek.
Nohiklikkus ja tõrjutus. Piir oma ja võõra vahel. Piir lubatu ja lubamatu vahel
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Kultuuride mitmekesisus. Elu eri kultuurides.
Rahvuskultuur. Regionaalne, professionaalne, klassi-, noorte- jm kultuur. Sallivus erinevate
kultuurinähtuste suhtes. Matkamine kodukohas ning reisimine kaugetes maades. Erinevate rahvaste
uskumused ja tavad. Käitumine erinevates kultuuriruumides. Külalislahkus. Lugupidav suhtumine
teistesse kultuuridesse ja inimestesse. Rahvuskultuuri eripära ja olulisus rahvale. Rahvuskultuuri
säilitajad ja arendajad. Kultuuriinimesed kui eesti rahvuskultuuri tutvustajad ning hoidjad
Mängiv inimene. Ringmängud ja mängulust. Sõnamängud. Teatri võlumaailm. Mängulisus elus ja
loomingus.
Leidlik probleemide lahendamine. Loova mõtteviisi rakendamine. Iluelamused. Loominguline
koostöö. Mängu ja elu piirid. Mängult ja päriselt. Põhjendatud ja põhjendamata riskid.
Riskeerimisjulgus. Mõtlemisvabadus ja mõtlemiskohustus
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Roheline mõtteviis. Minu osa looduse hoidmisel. Üleilmsed
loodushoiuprobleemid. Austav suhtumine elus- ja eluta loodusesse. Hädasolija aitamine.
Lemmikloomad ja vastutus nende eest. Tasakaal looduses. Aastaaegade omanäolisus. Loodus kui ilu
allikas. Linna- ja maakeskkonna erinevus
Kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Mina Eesti ühiskonna liikmena. Minu juured. Seos mineviku,
oleviku ja tuleviku vahel. Ajaloomälu. Traditsioonid ja sündmused, mis tagavad järjepidevuse. Suhe
keelesse. Murdekeele omapära. Kodupaiga väärtustamine. Kangelaslikkus. Rahvusidentiteet.
Suhted teiste rahvuste
esindajatega. Eestlaste ja venelaste suhted. Rassismiprobleemid. Teistsuguste kultuuride austamine
Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon. Avastamisrõõm ja õppimiskogemused. Tänapäevased
teabe otsimise ja edastamise võimalused. Internet kui silmaringi avardaja ja infoallikas. Internet kui
ohuallikas.
Keeleline mõjutamine. Käitumine suhtlusportaalides. Infoteadlik inimene. Film ja foto kui hetke
ning ajaloo jäädvustajad
Soovituslik loend teoste terviklikuks käsitlemiseks.
Eduard Bornhöhe „Tasuja” või „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad”, Oskar Lutsu
„Kevade”, Sass Henno „Mina olin siin”, August Kitzbergi „Libahunt”, Albert Kivikase „Nimed
marmortahvlil”, Andrus Kiviräha „Rehepapp”, Lydia Koidula „Säärane mulk”, Diana Leesalu
„Mängult on päriselt”, Helga Nõu „Kuues sõrm”, „Pea suu!” või muu noorsooromaan, Katrin
Reimuse „Haldjatants”, Anton Hansen Tammsaare „Kõrboja peremees”, Aidi Valliku „Kuidas elad,
Ann?” või „Mis teha, Ann?” või „Mis sinuga juhtus, Ann?”, Eduard Vilde „Pisuhänd”, Paulo
Coelho „Alkeemik”, William Goldingi „Kärbeste jumal”, George Orwelli „Loomade farm”,
Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints”, üks Terry Pratchetti romaan omal valikul, üks Agatha
Christie või Arthur Conan Doyle’i romaan omal valikul, üks reisikiri omal valikul, vähemalt üks
uudisproosateos omal valikul, üks vabalt valitud luulekogu igal aastal, vähemalt üks paikkondliku
autori proosa- või luuleteos.
Rahvaluule tekstivalik. Eri liiki muistendid ja muinasjutud. Koha- ja ajaloolised muistendid,
usundilised muistendid. Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Rahvalaulud (laulud sõprusest ja
vaenlastest, mõistatuslaulud, pulma- ja armastuslaulud, kiidu- ja pilalaulud, tähtpäeva-, mängu- ja
draamaelementidega laulud). Rahvanaljandid, anekdoodid. Piiblilood, erinevate rahvaste müüdid.
Sõpruseteemalised ja eetilisi hoiakuid kajastavad, aja, tähtpäevade ning kommetega seotud
vanasõnad ja kõnekäänud. Eesti rahva mõistatusi. Paikkondliku algupäraga rahvaluuletekstid,
muistendid.
Põhjalikumalt käsitletavad autorid. Sissevaateid Fred Jüssi, Lydia Koidula, Juhan Liivi, Viivi
Luige, Oskar Lutsu, Lennart Meri, Jüri Parijõe, Kristjan Jaak Petersoni, Hando Runneli, Anton
Hansen Tammsaare ja Marie Underi ning mõne paikkondlikult tähtsa kirjaniku elu-, tegevus- ja
loominguloosse