Tehnoloogia

Tehnoloogia

1. Üldalused

1.1. Tehnoloogiapädevus

Tehnoloogiavaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on

· kujundada õpilastes eakohane tehnoloogiapädevus: suutlikkus tulla toime

tehnoloogiamaailmas, mõista tehnoloogia arengusuundumusi ning seoseid

teadussaavutustega;

· omandada tehnoloogiline kirjaoskus tehnoloogiavahendite eakohaseks, loovaks ja

innovaatiliseks kasutamiseks, lõimides mõttetööd käelise tegevusega;

· analüüsida tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte;

· järgida intellektuaalomandi kaitse nõudeid;

· lahendada probleeme, lõimides mõttetööd käelise tegevusega, ja viia ideid ellu

eesmärgipäraselt;

· tulla toime majapidamistöödega ja toituda tervislikult

Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) tuleb toime tehnoloogilises maailmas ning kasutab tehnoloogiavõimalusi arukalt ja loovalt;

2) näeb ja mõistab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu seoseid ning väljendab oma

arvamust tehnoloogia arengu ja töömaailma muutumise kohta;

3) näeb käelises tegevuses ja mõttetöös võimalust igapäevaelu mitmekesistada ning praktilisi

probleeme lahendada;

4) valib ja analüüsib tehnilisi ja loovaid lahendusi ning nendega kaasnevaid mõjusid ja ohte;

5) oskab lugeda ja koostada lihtsat joonist ning juhendit, on suuteline ülesannet esitlema ja

oma arvamust põhjendama;

6) arvestab esemete disainiprotsessis nende kujunduse seost funktsionaalsuse, esteetilisuse ja

kultuuritraditsioonidega;

7) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemise viise ning

peab tähtsaks töövahendite ohutut ja materjalide säästlikku kasutamist;

8) oskab tööprotsessi käigus suhelda ja teiste õpilastega koostööd teha;

9) rakendab menüüd kavandades ja analüüsides tervisliku toitumise põhitõdesid ning oskab

valmistada lihtsamaid tervislikke toite;

10) tuleb toime koduste majapidamistöödega;

11) omab ülevaadet valdkonnaga seotud elukutsetest ja ametitest minevikus ja tänapäeval,

teab tootmise ja töötlemise valdkonnaga seotud edasiõppimise võimalusi.

1.2. Tehnoloogiavaldkonna õppeained ja nende maht

Tehnoloogiavaldkonda kuuluvad kolm õppeainet:

1) tööõpetus, mida õpitakse 1.–3. klassini;

2) tehnoloogiaõpetus, mida õpitakse 4.–9. klassini;

3) käsitöö ja kodundus, mida õpitakse 4.–9. klassini.

Ainekavades esitatud taotletavate õpitulemuste ja aine õppesisu koostamisel on aluseks

arvestuslik nädalatundide jagunemine õppeaineti.

I kooliaste – tööõpetus 4,5 nädalatundi

II kooliaste – tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus 5 nädalatundi

III kooliaste – tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus 5 nädalatundi

Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees on määratud kindlaks kooli

õppekavas, arvestades, et taotletavad õpitulemused ja õppe-kasvatuseesmärgid on

saavutatavad.

Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja, arvestades, et kooliastmeti kirjeldatud

õpitulemused, valdkonnapädevused ja üldpädevused on saavutatavad.

Tööõpetuses käsitletakse käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse algtõdesid ning

kujundatakse esmaseid osaoskusi, valdkonna- ja üldpädevusi.

Alates II kooliastmest moodustab kool õpilaste soovide ja huvide põhjal õpperühmad,

millesse jagunedes on õpilastel võimalus valida õppeaineks kas käsitöö ja kodundus või

tehnoloogiaõpetus. Õpperühmadesse jagunemine ei ole soopõhine ning kooli õppekava

koostamisel võidakse II ja III kooliastmes tehnoloogiavaldkonna õppeaineid õpetada

ühendatult nii, et see annaks nii poistele kui tüdrukutele vajalikul määral teadmisi ja oskusi nii

tehnoloogiaõpetuse kui kodunduse ja käsitöö alal.

Vähemalt 10% õppeks vahetavad õpilased õpperühmad nii, et tehnoloogia-õpetuse asemel on

kodundus ning käsitöö ja kodunduse asemel tehnoloogiaõpetus.

Tehnoloogiaõpetuses kujundatakse viit osaoskust:

· tehnoloogia igapäevaelus,

· disain ja joonestamine,

· materjalide töötlemine,

· kodundus vahetatud õpperühmades

· projektitöö

. Esimesed kolm osa hõlmavad õppest 65%, projektitöö 25% ja kodundus 10%.

Käsitöö ja kodunduse õpetamisel kujundatakse nelja osaoskust: käsitöö, kodundus,

tehnoloogiaõpetus

vahetatud õpperühmades ja projektitöö. Käsitöö ja kodundus hõlmavad õppest ligi 65%,

millest vähemalt kolmandik on kodundus, ligi 25% õppemahust on projektitöö ja 10%

tehnoloogiaõpetus.

Osaoskuste kujundamine ja teemade järjestus õppeaastas kavandatakse käsitöö ja kodunduse

ning tehnoloogiaõpetuse õpetajate koostöös. Käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse

ainekavas on igal aastal projektitöö osa, mis toimub mõlemas aines ühel ajal ja mille puhul

valivad õpilased käsitletava teema vastavalt huvidele, olenemata sellest, kas nad õpivad

tehnoloogiaõpetust või käsitööd ja kodundust. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste

õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste

ettevõtmistega. Projektitöö valimisel peetakse silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja

tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huve.

Projektitöö on iseseisev tervik, mille puhul ei eeldata õpilastelt varasemaid teemaga

seonduvaid oskusi ja teadmisi.

1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes kujundatakse traditsioonilisel ja nüüdisaegsel

tehnoloogial põhinevaid teadmisi, oskusi, väärtusi ning hoiakuid. Õpikeskkond ning

õppekorraldus aitavad mõista ümbritsevat esemelist maailma ning kultuuritraditsioonide ja

tehnoloogilise maailma arengut.

Ainevaldkonna õppeained õpetavad nägema käsitletavate teemade seost ümbritseva

elukeskkonnaga ning soodustavad eri õppeainetes ja elusfäärides omandatu praktilist

rakendamist. Õpitakse mõistma toote loomisel tekkivaid valikuid, leidma ning kombineerima

erinevaid keskkonnahoidlikke teostusviise ja neid analüüsima.

Nüüdisühiskonnas on olulisel kohal tehnoloogiline kirjaoskus. Tundides uuritakse ning

arutletakse nähtuste ja olukordade üle ning kasutatakse erinevaid teabeallikaid, ühendatakse

loov mõttetöö ja käeline tegevus, mis on oluline inimese füsioloogilises ning vaimses arengus.

Õppe käigus innustatakse õpilasi esitama uusi ideid, kavandatakse, modelleeritakse ja

valmistatakse esemeid ning õpitakse neid esitlema. Ühiste arutluste käigus õpitakse eseme

disainiprotsessi analüüsima, erinevaid tehnilisi ja loomingulisi lahendusi nägema, kogema ja

hindama ning oma tööle hinnangut andma.

Õpitakse positiivselt meelestatud keskkonnas, milles tunnustatakse õpilaste püüdlikkust ja

arengut, toetatakse omaalgatust, ettevõtlikkust ja loovust ning väärtustatakse Eesti ja maailma

kultuuriloomingut ja -tausta.

Õpetus arendab töö- ja koostööoskusi, kriitilist mõtlemist ning analüüsi- ja hindamisoskusi.

Erinevate rakenduslikku laadi tegevuste analüüsimine aitab õpilastel teha karjääriotsuseid

ning leida meelepäraseid hobisid.

Tehnoloogiaõpetuses on rõhuasetus nüüdisaegsel tehnoloogilisel mõtteviisil, töömaailmas

vajalike väärtushoiakute ja -hinnangute kujundamisel. Säästvat arengut arvestades omandavad

õpilased oskused tulla toime tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Õpitakse

mõistma ning hindama tehnika ja tehnoloogia olemust ning selle osa ühiskonna arengus.

Õpitakse siduma mõttetööd ja käelist tegevust ning mõistma koolis õpitava seoseid

elukeskkonnaga. Aineõpetuse rikastamiseks kasutatakse paikkonnas pakutavaid võimalusi.

Õppesisu on põimitud praktiliste probleemide lahendamisega, eseme kavandamine ja

valmistamine tunnis hõlmab kogu arendustsüklit idee loomisest toote esitluseni.

Käsitöötundides õpitakse tundma erinevaid tööliike, millest on kohustuslikud õmblemine,

kudumine, heegeldamine ja tikkimine. Eseme kavandamine, töö organiseerimine,

rahvakunstitehnikate alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii

kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega.

Praktilistes töödes saab ühte eset valmistades ühendada mitu tööliiki.

II kooliastmes keskendutakse eelkõige põhiliste töövõtete ja tehnoloogiate omandamisele ning

juhendi järgi töötamise või abimaterjalide kasutamise oskuse arendamisele. Igal aastal tehakse

praktilisi töid, mis võimaldavad õpitud tehnikaid loovalt rakendada.

III kooliastmes keskendutakse rohkem loomingulisele tööle ning töö teadlikule

korraldamisele. Õpetuses järgitakse tootearendustsüklit teabe kogumisest, idee leidmisest,

eseme ning töö ajalisest ja tehnilisest kavandamisest kuni toote teostuse ning esitlemiseni.

Kodundusõppes omandatakse teadmisi ja oskusi igapäevaeluga toimetulekuks. Lisaks

praktilisele toiduvalmistamisele õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid ning tasakaalustatud

menüü koostamist.

Õppetöös arendatakse majandamisoskust, kujundatakse keskkonnasäästlikku ning oma õigusi

ja kohustusi teadvat tarbijat, analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist ning püütakse leida

seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.

Kodundusõpe loob head võimalused rakendada näiteks bioloogias, keemias, matemaatikas ja

teistes õppeainetes omandatut.

Kodundustunnis õpitakse meeskonnana, mis loob sobivad võimalused arendada sotsiaalseid

oskusi: heatahtlikku ja arvestavat suhtumist kaaslastesse, organiseerimis- ning

meeskonnatööks vajalikke võimeid ja ühise töö analüüsimise ning hindamise oskust.

1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi

Tehnoloogiavaldkonna ained pakuvad üldpädevuste kujundamiseks võimalust ühiselt

arutleda, kuidas lahendada igapäevaelus esile kerkivaid olukordi, ühistöid ning erinevaid

ülesandeid ja projekte. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste,

oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute kujundamisel on kandev roll professionaalsel

õpetajal, kes loob oma väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega sobiva õpikeskkonna

ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Loovust arendavad tegevused ning projektid õpetavad

arvestama arvamuste ja ideede paljusust. Ühised arutelud ning ülesanded ja nende tulemuse

analüüsimine aitavad õpilastel kujundada ja põhjendada oma arvamusi, tunda töörõõmu ning

vastutust alustatu lõpetada. Käsitletavate teemade ja praktiliste tegevuste kaudu õpetatakse

väärtustama loomingut ning kujundama ilumeelt, hindama oma ja teiste maade ning rahvaste

kultuuripärandit, samuti väärtustama tehnoloogiasaavutusi.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Erinevad ühistöö vormid tehnoloogiaainetes suunavad

õpilasi koostööd tegema, arendades tolerantsust ja valmidust aktsepteerida inimeste erinevusi

ning arvestada neid suhtlemisel.

Õpilasi juhitakse analüüsima oma käitumist ning selle mõju kaaslastele ja ülesannete

lahendamisele.

Enesemääratluspädevus. Praktiline tegevus ning selle analüüs arendavad õpilastes

suutlikkust mõista ja hinnata ennast, oma nõrku ja tugevaid külgi ning aitavad neil teha

otsuseid enda arengu ja tulevase tööelu kohta. Kodundusõppes omandatud teadmised

tervislikust toitumisest ja toitumishäiretest õpetavad väärtustama tervislikku eluviisi ning

loovad eeldused seda järgida.

Õpipädevus. Õpitakse nägema ja analüüsima tehnoloogia seost erinevate teadmistega ning

kogetakse teistes õppeainetes õpitu vajalikkust praktikas. Töö iseseisev korraldus alates teabe

kogumisest, materjalide ja töötlemisviisi valikust ning lõpetades töö tegemise ja tulemuse

analüüsiga arendab suutlikkust märgata ning lahendada probleeme, hinnata ja arendada oma

võimeid ning juhtida õppimist.

Suhtluspädevus. Ühiste ülesannete ja projektide kaudu õpitakse ennast selgelt ja asjakohaselt

väljendama ning teistega arvestama, vajaduse korral teisi aitama ning koos töötamise eeliseid

kogema. Uurimist vajavate ülesannete lahendamine ning esitluste koostamine arendab oskust

lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning kirjutada eri liiki tekste.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogialane pädevus. Tehnoloogiaainetes

rakendatavad konkreetsed probleemilahendused nõuavad arvutamis- ja mõõtmisoskust, oskust

kasutada loogikat ja matemaatilisi sümboleid. Pakutakse mõtlemist arendavaid tegevusi,

milles on vaja püstitada probleeme, leida sobivaid lahendusteid, põhjendada oma valikuid ja

analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama ja looma ning kriitiliselt hindama erinevaid

tehnoloogiaid ja tehnoloogilisi abivahendeid. Õpitakse mõistma teaduse osa tehnika arengus

ja vastupidi.

Ettevõtlikkuspädevus. Tehnoloogiavaldkonna ainetes on olulisel kohal avatus

loomingulistele ideedele ja originaalsetele vaatenurkadele. Esemeid valmistades läbitakse

toote arendamise tsükkel idee leidmisest valmis tooteni. Aineprojektid võimaldavad õpilastel

katsetada oma ideede elluviimist mitmesuguste ettevõtlusmudelite kaudu, näiteks disainida

mõni suuremahuline toimiv ese ning organiseerida tööprotsess klassis.

1.5. Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega

Tehnoloogia ainevaldkond toetub teistes õppeainetes omandatud teadmistele, pakkudes

võimalusi jõuda praktilistes tegevustes arusaamisele, et teadmised on omavahel seotud ning

igapäevaelus rakendatavad.

Abstraktsele analüüsile lisanduvad nägemise, kompimise ja katsetamise võimalused ning

silmaga nähtav tulemus. Aineprojektid võimaldavad lõimida tehnoloogiavaldkonna

õppeaineid teiste ainevaldkondadega, luua seoseid ainevaldkonna sees ja teiste õppeainetega.

Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Õpilastes kujundatakse oskust väljendada end selgelt ja

asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Teavet kogudes ja esitlusi koostades areneb

õpilaste tehnoloogiline sõnavara. Õpilasi suunatakse kasutama kohaseid keelevahendeid ning

järgima õigekeelsus-nõudeid. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saavad õpilased

esinemiskogemusi ning arendavad väljendusoskust. Õpilaste tähelepanu juhitakse kirjalike

tööde (nt juhendid, referaadid) korrektsele vormistamisele. Tööülesannete ning projektide

jaoks võõrkeelsetest tekstidest teabe otsimine toetab võõrkeelte omandamist.

Matemaatika. Tehnoloogiaainetes kasutavad õpilased loogilist mõtlemist ning matemaatilisi

teadmisi. Õpilaste arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu ja nende tagajärgi

märgatakse kohe, mõistetakse, et analüüs ning paremate lahenduste leidmine on vältimatu.

Loodusained. Selleks et töötada erinevate looduslike ja tehismaterjalidega, on tarvis tutvuda

nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutuvad

õpilased otseselt kokku mitme keemilise ja füüsikalise protsessiga.

SotsiaalainedTehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja

edasiste arengusuundade mõistmine aitab tunnetada inimühiskonna arengut. Ühiselt töötades

õpitakse teistega arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma. Õpitakse

märkama ja hindama eri rahvaste kultuuritraditsioone.

Kunstiained. Erinevate esemete kavandamine ja disainimine ning valmistamine pakub

õpilastele võimalusi end loominguliselt väljendada. Õpitakse hindama uudseid ja

isikupäraseid lahendusi ning märkama toodete

disaini funktsionaalsust ja seoseid kunstiloomingu ning kultuuritraditsioonidega.

Kehaline kasvatus. Praktilised ülesanded aitavad kinnistada terviseteadlikku käitumist,

õpetavad arvestama ergonoomika põhimõtteid ning väärtustama tervislikku toitumist ja

sportlikku eluviisi.

1.6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi

Tehnoloogiavaldkond seondub kõigi läbivate teemadega. Õppekava läbivaid teemasid

peetakse silmas valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu

kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kujundatakse iseseisva tegutsemise oskust, mis on

oluline alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel. Erinevate õppevormide

kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mis on tähtsad tulevases tööelus.

Tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada

elukestva õppe vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö

kavandamine ning üksi ja koos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma huvisid,

töövõimet ja koostööoskusi. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga

(nt ettevõtete külastamine): õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud elukutseid,

ameteid, erialasid ja edasiõppimise võimalusi. Õppetegevus annab õpilastele teadmised

sellest, et eri töödel võivad olla erinevad nõuded ja ka töötingimused, ning nii suunatakse

õpilasi analüüsima, kas nende tervislik

seisund ja füsioloogiline eripära sobivad selleks, et teha neid huvitavat tööd. Õpilaste

tähelepanu juhitakse sellele, miks on oluline tööohutusest kinni pidada ja kuidas võib tervise

kahjustamine piirata teatud valdkondades töötamist.

Keskkond ja jätkusuutlik areng. Toodet või toitu valmistades on tähtis säästlikult kasutada

nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike

tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sortimine ning energia ja

ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud

tehnoloogiaainete sisuga. Ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna

õppeainete õpetamise põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult ellu viidavad

projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovile panna.

Kultuuriline identiteet. Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega

võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus . Õpitakse kasutama rahvuslikke

elemente esemete kavandamisel.

Teabekeskkond. Oma tööd kavandades ja ainealaste projektide jaoks infot kogudes õpitakse

kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti

kasutamine võimaldab olla kursis tehnoloogiliste uuendustega ning tutvuda kogu maailma

disainerite, inseneride ja käsitöötegijate

loominguga.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Tundides kasutatakse erinevaid materjale ja töötlusviise.

Ülesandeid lahendades ja tulemusi esitledes leitakse võimalusi rakendada õppeprotsessis

digikeskkonda. Tutvutakse ettevõtteid külastades arvuti abil juhitavate seadmete ja

masinatega, kuna nendega töötamine loob võimaluse õppida tundma tänapäevaseid

tehnoloogilisi võimalusi.

Tervis ja ohutus. Tutvutakse tööohutusega eri tööde puhul ning õpitakse arvestama

ohutusnõudeid.

Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende omadustega aitab

teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede

omandamine ning tervislike toitude valmistamine õpetavad terviseteadlikult käituma.

Väärtused ja kõlblus. Tehnoloogiaained kujundavad väärtustavat suhtumist uudsetesse,

eetilisi ja ökoloogilisi tõekspidamisi arvestavatesse lahendustesse. Rühmas töötamine annab

väärtuslikke kogemusi, kuidas

arvestada kaaslastega, arendada organiseerimisoskust ning lahendada konflikte. Kodunduse

etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi, õpitakse mõistma

käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.

1.7. Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine

Õppetegevust tööõpetuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses kavandades ja

korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, taotletavatest

õpitulemustest, õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos nii iseseisva, paaris- kui ka rühmatöö

kaudu, et õpilastest kujuneksid aktiivsed ning iseseisvad õppijad;

3) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad

individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

4) arvestatakse kooli ainekava ja õpetaja töökava koostamisel ka teistes ainetes õpitavat ning

lõimitakse õppesse võimaluse korral teisi õppeaineid. Selleks kohaldatakse tööõpetuses

üldõpetuse põhimõtteid.

Tehnoloogiaõpetus on tihedalt lõimitud matemaatika ja loodusainetega. Kodunduse teemade

juures leitakse lõiminguvõimalusi nii ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, bioloogia kui ka

keemiaga, kinnistatakse terviseteadliku käitumise oskusi tunnis tehtavate praktiliste

ülesannetega ning

organiseeritakse õppetegevus õpetajate koostöö kaudu koolis;

5) arvestatakse, et valdkonna kõigi ainete õppetegevus on rakendusliku suunitlusega.

Teoreetiline ja praktiline osa vahelduvad vastavalt õpilaste suutlikkusele ning

edasijõudmisele. Toote disainiprotsessis omandatakse vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Arvestatakse õpilaste arengut,

edasijõudmist ning suutlikkust;

6) jälgitakse, et tööõpetuse õppetegevus oleks vaheldusrikas, võimaldades läbida erinevaid

tööliike ja teemasid, katsetada mitmesuguste materjalide töötlemist ning tutvuda nende

omadustega käelise tegevuse ning loovuse kaudu;

7) innustatakse õpilasi oma arvamust avaldama, arutletakse ühiselt õpetusega seotud teemadel

ning pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele;

8) luuakse klassis asjalik ja meeldiv töine õhkkond ning toetatakse õpilaste loovust ja

omaalgatust;

9) kasutatakse paikkonnas pakutavaid võimalusi, et aineõpetust mitmekesistada.

Käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses:

1) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid

õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

2) laiendatakse õpikeskkonda (raamatukogu, arvuti/ multimeediaklass, looduskeskkond,

ettevõtted, kooliõu, näitused, muuseumid jm);

3) kasutatakse tänapäevaseid õppemeetodeid, sh aktiivõpet (loov mõtte- ja praktiline tegevus,

projektõpe, uurimistööd, katsetused, nt erinevate materjalide ja ainete omadused, ürituste ja

näituste korraldamine, internetipõhiste keskkondade kasutamine oma praktilise töö

tutvustamiseks ning eksponeerimiseks, mängud, arutelud, diskussioonid, väitlused jm);

4) pannakse pearõhk loovale disainiprotsessile (kavandamine, katsetamine, eseme

täiendamine jm), rahvuslike töötraditsioonide säilitamisele (nt rahvuslik ese, rahvakunstist

pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jm) ning nüüdisaegsele tehnoloogiale;

5) pööratakse enne uute töötlemisviiside ja seadmete kasutamist tähelepanu ohutusele, sh

tööohutusalasele instrueerimisele ning ohutute töövõtete demonstreerimisele;

6) planeeritakse õppesisu ajaline jaotus – tundide arv ja järjestus –, arvestades ühtlasi

soovitust valida käsitöös kaks põhilist tööliiki, millega seostada ainesisesed läbivad teemad

(kavandamine, rahvakunst, töö organiseerimine ja materjalid);

7) jaotatakse kodundusõppes klass toitu valmistades ja teisi praktilisi ülesandeid tehes

vajadusel väiksemateks rühmadeks (1–5 õpilast);

9) peetakse silmas, et tehnoloogiaõpetus on peamiselt üles ehitatud eseme arendustsüklile;

10) taotletakse, et õpilaste õpikoormus, sh kodutööde maht on mõõdukas, jaotub õppeaasta

jooksul ühtlaselt ning jätab neile piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;

11) lähtutakse eesmärgist, et kodused ülesanded käsitöös ja tehnoloogiaõpetuses oleks seotud

peamiselt tööks vajaliku teabe hankimise, töö iseseisva kavandamise ja organiseerimisega,

käsitöös ka eseme disainiga, ning välditakse liigset otsest juhendamist, küll aga selle

suunamist;

12) läbitakse kõik etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest kuni selle

tutvustamiseni teistele õpilastele;

13) kohandatakse õppesisu, praktilisi töid ja õpitulemusi vastavalt õpilaste võimekusele.

1.8. Hindamise alused

Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes on hindamise eesmärk toetada õpilaste arengut, innustada

õpilasi õppima, suunata nende enesehinnangu kujunemist, süvendada ja tekitada elukestvat

käsitöö- ja tehnoloogiahuvi, suunata ja toetada õpilasi haridustee valikul. Hindamine toetab

õpilaste tehnoloogiapädevuse kujunemist, tehnoloogilise kirjaoskuse arengut ja annab

tagasisidet õpilaste individuaalse arengu kohta, olles lähtekohaks järgneva õppe

kavandamisel.

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa ja Voore Põhikooli

õppekava üldosa sätetest lähtudes püstitatud õppeülesandest ning kehtiva õppekava sisust ja

eesmärkidest.

Õpilasi hinnates on olulised nii õpetaja sõnaline hinnang, numbriline hinne kui ka õpilaste

enesehinnang.

Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes hinnatakse lisaks õpilaste edukat osalemist

aineolümpiaadidel, – konkurssidel, -üritustel ja võistlustel. 9. klassis võib õpilaste teadmiste ja

oskuste kokkuvõtvaks hindamiseks teha lõputöö.

Tehnoloogiaõpetuses hinnatakse õpilaste töökultuuri, tehnoloogilist kirjaoskust ja eseme

kavandamist ning valmistamist:

1) suhtumist õppetöösse, töökust, püüdlikkust, järjekindlust, tähelepanelikkust;

2) koostööoskust, abivalmidust, iseseisvust töö tegemisel;

3) õpperuumide kodukorra täitmist;

4) kavandamist (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendamise võimalikkust),

materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, eseme valmistamise viisi, tööjoonise tehnilist

korrektsust jm;

5) valikute (ideede, töötlusviiside, materjalide jm) tegemise, analüüsimise ja põhjendamise

ning seoste kirjeldamise oskust;

6) valmistamise kulgu (materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste

vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust, tööohutuse

nõuete järgimist jm);

7) tulemust (idee teostust, eseme viimistlust, esteetilist väärtust, ülesande õigeaegset

lõpetamist, eseme kvaliteeti jm), sh üksikülesannete sooritamist ja eseme esitlemise oskust.

Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka

õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

1.9. Füüsiline õppekeskkond

Kool korraldab tehnoloogiaainete õppest valdava osa ruumides, kus:

1) aineõpetuseks vajalik sisustus vastab kooli valitud praktilistele töödele, on tänapäevane

ning võimaldab ohutult ja nüüdisaegselt õppetööd korraldada;

2) statsionaarseid masinaid ja õppekohti (nt puurpink) on vähemalt üks õpperühma kohta.

3) on töötav ventilatsioonisüsteem, tehnoloogiaõpetuses tolmu äratõmbe-süsteem

( planeeritud arengukavasse 2016. aastal), ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad ja

käsitöövahendid, mis vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja ergonoomika nõuetele;

4) on võimalus riietumiseks ja kätepesuks, õpetajatööks, materjalide ja praktiliste tööde

hoidmiseks;

5) on individuaalsed kaitsevahendid ( kaitseprillid, tolmumask) õpilastele ja õpetajale.

Kool võimaldab tehnoloogiavaldkonna õppeainete õpetamiseks vajalikud materjalid ja

esmased töövahendid ning masinad.

2. Ainekavad

2.1. Tööõpetus

2.1.1. Tööõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Tööõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb töö tegemisest rõõmu ja rahuldust;

2) töötab juhendamisel, kasutades sobivaid materjale ja lihtsamaid töövahendeid ning

töötlemisviise;

3) oskab kasutada tööjuhendit ning tegutseda selle järgi üksi või koos teistega;

4) leiab ülesandele loovaid lahendusi ja oskab neid lihtsalt teostada;

5) järgib esmaseid ohutusnõudeid;

6) hoiab puhtust ja korda kodus ja koolis ning täidab isikliku hügieeni nõudeid;

7) teab tervisliku toitumise vajalikkust;

8) hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd;

9) õpib vaatlema, tundma ja hindama esemelist keskkonda;

10) hoolib oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioonidest.

2.1.2. Tööõpetuse õppeaine kirjeldus

Õpitulemuste saavutamine tööõpetuses loob eeldused omandada järgmistes kooliastmetes

tehnoloogiavaldkonna ainete õpisisu.

Tööõpetuses on rõhuasetus viie osaoskuse kujundamisel:

1) töö kavandamine;

2) erinevate materjalide tundmine ja kasutamine, materjalide omaduste võrdlemine;

3) tööharjumuste kujundamine, lihtsamate tööriistade käsitsemine ja õigete esmaste töövõtete

rakendamine;

4) erinevate tööviiside loov rakendamine, sh iseseisva ja koos töötamise oskuse kujundamine;

5) säästliku ja teadliku tarbimisoskuse kujundamine.

Tööõpetust iseloomustab loov käeline aktiivsus, mis on oluline õpilaste füsioloogilises ja

vaimses arengus.

Tööülesannete valikul lähtutakse eesmärgist arendada õpilaste vaimseid ja füüsilisi võimeid:

motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet jm.

Oluline on arendada oma töö kavandamise oskust, kasvatada iseseisvust otsustusi tehes ning

kujundada leidurivaistu. ( AHHAA efekt)

Õpetaja kavandab tööülesanded nii, et lubatud ja oodatud oleksid mitmesugused lahendused

ning õpilastel jääks võimalus rakendada fantaasiat. Pööratakse tähelepanu tööle ja tulemuse

esteetilisusele. Arutletakse leitud põnevate ideede üle ning innustatakse loovast tegevusest

rõõmu tundma. Igal õppeaastal tehakse

ühistöid . Nende käigus õpitakse koos teistega töötama, üksteist abistama,

teiste arvamusi arvestama ja oma arvamusi põhjendama. Kuna tööõpetuse tundide põhisisu on

loominguline praktiline tegevus, täidab see aine ka emotsionaalselt tasakaalustavat ülesannet.

2.1.3. Tööõpetuse õpitulemused ja õppesisu

Õpitulemused

3. klassi lõpetaja:

1) kujundab lihtsamaid esemeid;

2) eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit,

traat, plekk jne);

3) võrdleb materjalide üldisi omadusi;

4) oskab materjale ühendada ja kasutada;

5) modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid;

6) märkab esemetel rahvuslikke elemente;

7) julgeb oma ideed teostades pakkuda välja erinevaid võimalusi ja valida nende seast tööks

sobivaim variant;

8) kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;

9) kasutab materjale säästlikult;

10) valib materjalide käsitsemiseks erinevaid töötlemisviise ja -vahendeid;

11) käsitseb enam kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;

12) arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;

13) töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;

14) toob õpetusega seonduva kohta näiteid igapäevaelust;

15) hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses;

16) tegutseb säästliku tarbijana;

17) teab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;

18) arvestab ühiselt töötades kaaslasi ja järgib viisakusreegleid.

Õppesisu

Kavandamine. Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain ja kujundus minevikus ja

tänapäeval.

Rahvuslikud mustrid ja motiivid. Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info

kasutamine.

Ideede visandamine paberil. Lihtsate esemete kavandamine. Idee esitlemine.

Materjalid. Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,

vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne). Materjalide saamislugu, omadused, otstarve ja kasutamine

Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide

korduskasutuseks.

Töötamine. Töötamine suulise juhendamise järgi. Tutvumine kirjaliku tööjuhendiga, sellest

arusaamine.

Oma idee teostamine, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele.

Töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.

Rühmatöö ülesannete täitmine, ühiselt ideede väljamõtlemine, üksteise arvamustega

arvestamine ja kaaslaste abistamine.

Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.

Tööviisid. Lihtsamad materjalide töötlemise viisid, sh mõõtmine, märkimine, rebimine,

voltimine, lõikamine, heegeldamine (algsilmus ja ahelsilmus), detailide ühendamine,

õmblemine (eelpiste ja tikkpiste), liimimine,

naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine.

Sagedasemate töövahendite (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar ) otstarbekas ja

ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.

Töötlemisviisi valik olenevalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete valmistamine.

Kodundus. Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja

kaunistamine.

Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen.

Tervislik toiduvalik. Lihtsamate toitude valmistamine. Laua katmine, kaunistamine ja

koristamine Viisakas käitumine. Säästlik tarbimine.

2.2. Käsitöö ja kodundus

2.2.1. Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Käsitöö ja kodunduse õppeainega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) tunneb rõõmu ja rahulolu praktilisest eneseteostusest, hindab tööd ja töö tegijat;

2) mõistab tehnoloogia arengut, näeb sellest tulenevaid muutusi töös ning nende mõju

keskkonnale;

3) tunnetab ja arendab oma loomingulisi võimeid, kavandab ja teeb teoks oma ideed ning

lahendab loovalt endale võetud ülesanded;

4) võrdleb ja kasutab erinevaid materjale;

5) teab ohutu töötamise põhimõtteid ning järgib neid;

6) töötab meeskonnas ja tajub oma võimeid ühistöös;

7) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;

8) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana;

9) seostab õpitud teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega;

10) kasutab erinevaid teabeallikaid loova mõttetöö ja käelise tegevuse ühendamiseks;

11) väärtustab ja hoiab rahvuskultuuri ning teadvustab oma kohta mitmekultuurilises

maailmas.

2.2.2. Käsitöö ja kodunduse õppeaine kirjeldus

Käsitöö ja kodunduse õpe lõimib teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste

oskustega. Käsitöö seos tarbekunstiga loob eeldused loominguliseks eneseteostuseks. Õppe

käigus arutletakse kunsti, käsitöö ja moe seoste ning käsitöö ja kergetööstuse tähtsuse üle

ajaloos ning tänapäeval. Tutvutakse erinevate materjalide ja nende omadustega ning

proovitakse nende kasutamise mitmesuguseid tehnikaid. Õppetöö käigus õpitakse nägema ja

leidma huvitavaid ning uudseid lahendusi esemete ja toodete disainimisel. Väärtustatakse

rahvuslike kultuuritraditsioonide hoidmist ja arendamist nii käsitöös kui ka

kodunduses. Õpitakse märkama erinevate maade käsitöö- ja toidutraditsioone ning nende

seost ajaloo, kliima, usu ja kultuuritavadega.

Kodundustundides õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid, tasakaalustatud menüü

koostamist ja toiduvalmistamist ning arendatakse majandamisoskust. Arutletakse

tarbijakäitumise teemal, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi

teadvat tarbijat, otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise

vahel.

Õppeainena kujundab käsitöö ja kodundus õpilastes praktilist mõtlemist, loovust, arendab

käelist tegevust, eneseanalüüsi võimet ning tehnoloogilist kirjaoskust. Õppeaine lõimib

teadmisi, mis on omandatud teistes õppeainetes. Loomingulistel ja praktilistel tegevustel on

ka lõõgastav funktsioon nii õppetöös kui ka tulevases elus.

2.2.3. Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest;

2) tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures

ohutusnõudeid ja hoiab korras töökoha;

3) leiab ideid ning oskab neid esitleda;

4) saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;

5) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;

6) teab tervisliku toitumise põhialuseid;

7) tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.

2.2.4. Käsitöö ja kodunduse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Töö kavandamine ja rahvakunst

Õpitulemused

Õpilane:

1) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;

2) märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;

3) leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;

4) leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale;

5) oskab kavandamisel kasutada ainekirjandust ja teabeallikaid.

Õppesisu

Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine.

Kavandamise erinevad võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid

disainides. Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.

Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.

Esemeline rahvakunst ja selle tähtsus. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad

ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumide roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike

detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.

Materjalid ja töö kulg

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;

2) eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;

3) seostab käsitöölõnga jämedust töövahendiga;

4) töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;

5) järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;

6) hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.

Õppesisu

Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused.

Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud

kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete

hooldamine. Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama

tööjuhendi koostamine. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine. Ühise töö analüüsimine ja

hindamine.

Tööliigid

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid;

2) seab õmblusmasina töökorda, traageldab ning õmbleb lihtõmblust ja palistust;

3) lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme;

4) heegeldab ja koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;

5) heegeldab ja koob lihtsa skeemi järgi;

6) mõistab täpsuse vajalikkust ning järgib seda tekstiilitöös.

Õppesisu

Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Sümbolid ja märgid. Tarbe- ja

kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Mustri kandmine riidele. Tikandi

viimistlemine ja hooldamine

Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja

õmblusmasinaga. Õmblusmasina niidistamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Lõike

paigutamine riidele, õmblusvarud.

Õmblustöö viimistlemine ja hooldamine.

Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine

silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine ja selle järgi kudumine.

Kudumi viimistlemine ja hooldamine.

Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi

heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine.

Ringheegeldamine. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. Heegeldustöö viimistlemine ja

hooldamine.

Toit ja toitumine, tarbijakasvatus

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb nendesse kuuluvaid toiduaineid ja nende

omadusi;

2) võrdleb pakendiinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;

3) teab, mis toiduained riknevad kergesti, ning säilitab toiduaineid sobival viisil;

4) teab väljendite „kõlblik kuni” ja „parim enne” tähendust;

5) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;

6) oskab valida erinevaid kaupu ja oma valikut põhjendada;

7) hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele.

Õppesisu

Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toidupüramiid. Toiduainerühmade

üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused, piim ja piimasaadused, aedvili, liha ja

lihasaadused, kala ja kalasaadused, munad, toidurasvad. Toiduainete säilitamine.

Tarbijainfo (pakendiinfo). Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine.

Jäätmete sortimine.

Toidu valmistamine, töö organiseerimine ja hügieen

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu- ja massiühikuid;

2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid

arvestades;

3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külm- ja

kuumtöötlemistehnikaid;

4) lepib kaaslastega kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma töötulemust ja igaühe

rolli tulemuse saavutamisel;

5) järgib köögis töötades hügieenireegleid.

Õppesisu

Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid. Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja

kuumtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud. Külmad ja kuumad joogid.

Kartulite, munade ja makarontoodete

keetmine. Toor- ja segasalatid. Külmad kastmed. Pudrud ja teised teraviljatoidud. Isikliku

hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi

korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine.

Ühise töö analüüsimine ja hindamine.

Lauakombed ja etikett

Õpitulemused

Õpilane:

1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused,

ning hindab laua ja toitude kujundust;

2) peab kinni üldtuntud lauakommetest;

3) leiab loomingulisi võimalusi, kuidas pakkida kingitusi.

Õppesisu

Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud

ja -kaunistused. Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks. Ideede ja võimaluste leidmine,

kuidas pakkida erinevaid kingitusi.

Kodu korrashoid

Õpitulemused

Õpilane:

1) teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;

2) planeerib rõivaste pesemist, kuivatamist ja triikimist hooldusmärkide järgi;

3) näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust.

Õppesisu

Puhastus- ja korrastustööd. Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga.

Hooldusmärgid. Triikimine. Jalatsite hooldamine.

Projektitööd

Õpitulemused

Õpilane:

1) valmistab või leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendusi;

2) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;

3) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöö tegevuste osalisena;

4) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;

5) väärtustab disainiprotsessi ning analüüsib täidetud ülesandeid ja saadud tagasisidet;

6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust.

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida

õpperühma ja projekti.

Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast.

Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega.

Tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades

Õpitulemused

Õpilane:

1) väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

2) tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;

3) kavandab ja valmistab lihtsaid esemeid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;

4) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutuse nõudeid.

Õppesisu

Tehnoloogia olemus. Tehnoloogia ja ühiskond. Materjalide liigid (puit, metall, plastid jm) ja

nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jm) ja töövahendid

(tööriistad ja masinad).

Idee ja eskiis. Eseme kavandamine ja valmistamine erinevatest materjalidest.

Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Materjalide ühendamine. Viimistluse valik

olenevalt materjalist ja eseme kasutuskeskkonnast.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted.

2.2.5. Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest ning mõistab töö- ja koostööoskuste

olulisust igapäeva- ja tulevases tööelus;

2) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle;

3) teeb teoks oma loomingulised ideed, kasutades sobivaid tehnikaid ja materjale;

4) kasutab loovülesannete täitmiseks materjali kogudes nüüdisaegseid teabevahendeid ning

ainekirjandust;

5) tunneb ja väärtustab rahvaste kultuuripärandit, omab ülevaadet valdkonnaga seotud

ametitest minevikus ja kaasajal;

6) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogilisi võimeid ning teeb valikuid edasisteks

õpinguteks;

7) teeb tervislikke toiduvalikuid, koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü ning

valmistab erinevaid toite;

8) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana.

2.2.6. Käsitöö ja kodunduse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

Disain, kavandamine ja rahvakunst

Õpitulemused

Õpilane:

1) arutleb moe muutumise üle;

2) valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja enda

figuurist;

3) märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;

4) kavandab isikupäraseid esemeid;

5) tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;

6) kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;

7) väärtustab rahvaste kultuuripärandit.

Õppesisu

Tekstiilid rõivastuses ja moelooming ajastu vaimu peegeldajana. Moe, isikupära ja

proportsiooni põhimõtete arvestamine kavandades. Sobivate lisandite valik stiili kujundades.

Ideekavand ja selle vormistamine. Kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine käsitööeset

kavandades.

Tekstiileseme kavandamine ja kaunistamisviisid erinevates tehnikates. Ornamentika.

Sümbolid ja märgid rahvakunstis. Kudumine, heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis.

Rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna

kujundamisel. Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.

Materjalid ja tööliigid

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;

2) võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;

3) valib ja kombineerib eseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja

viimistlusvõtteid;

4) võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale

rõivaeseme;

5) koob kirjalist pinda ning koekirju koeskeemi kasutades, koob ringselt;

6) leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.

Õppesisu

Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning

omadused. Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide koos kasutamise

võimaluste leidmine.

Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina.

Õmblemine. Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine,

rõiva suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud

rõivaeseme õmblemiseks sobivate

tehnoloogiliste võtete kasutamine. Õmblustöö viimistlemine.

Kudumine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate

koekirjade kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.

Heegeldamine. Tutvumine heegeltehnika võimalustega.

Käsitöö organiseerimine

Õpilane:

1) otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;

2) esitleb või eksponeerib oma tööd;

3) täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;

4) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogilisi võimeid ning teeb valikuid edasisteks

õpinguteks ja hobideks.

Õppesisu

Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed

tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel.

Õmblemise ja käsitööga seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks.

Töövahendite ja tehnoloogia valik olenevalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö

planeerimine üksi ja rühmas töötades.

Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine.

Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine kasutusjuhendi järgi.

Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine.

Toit ja toitumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust tervisele ning põhiliste makro- ja mikrotoitainete

vajalikkust ja allikaid;

2) analüüsib toiduainete toiteväärtust, hindab nende kvaliteeti, tunneb toidu erinevaid

säilitusviise ning riknemisega seotud riskitegureid;

3) analüüsib menüü tervislikkust ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;

4) teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;

5) võrdleb eri maade rahvustoite ja teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid.

Õppesisu

Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. Toiduainete

toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine

lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toiduallergia

ja toidutalumatus. Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired.

Eestlaste toit ajast aega. Eri rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid

(asukoht, usk jm).

Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Mikroorganismid toidus. Toiduainete

riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu kaudu levivad

haigused. Toiduainete säilitamine ja konserveerimine.

Toidu valmistamise organiseerimine ja tarbijakasvatus

Õpitulemused

Õpilane:

1) arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;

2) kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;

3) kalkuleerib toidu maksumust;

4) hindab enda huve ja sobivust toiduga seotud ametiks või hobidega tegelemiseks;

5) tunneb tarbija õigusi ning kohustusi, reklaami mõju ostuotsustele;

6) oskab koostada ürituse eelarvet.

Õppesisu

Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest,

kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni. Toiduga

seonduvad ametid.

Tarbija õigused ja kohustused. Märgistused toodetel. Reklaam ja ostuotsustused. Teadlik ja

säästlik majandamine. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs. Kulude planeerimine

erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm).

Toidu valmistamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab toiduainete kuumtöötlemise viise;

2) tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;

3) valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;

4) küpsetab tainatooteid ja võrdleb erinevaid kergitusaineid.

Õppesisu

Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus. Kuumtöötlemise viisid.

Maitseained ja roogade maitsestamine. Supid. Liha jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad.

Soojad kastmed. Kergitusained ja tainatooted. Vormiroad ja vokitoidud. Kuumtöödeldud

järelroad. Rahvustoidud.

Etikett

Õpitulemused

Õpilane:

1) koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;

2) vormistab ja kujundab kutse;

3) rõivastub ja käitub ürituse eripära arvestades;

4) mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel.

Õppesisu

Koosviibimiste korraldamine. Kutsed. Erinevate peolaudade kujundamine. Peolaua menüü

koostamine. Rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses peolauas, kohvikus ning

restoranis.

Kodu korrashoid

Õpitulemused

Õpilane:

1) arutleb ja leiab seoseid kodu sisekujunduse ning seal elavate inimeste vahel;

2) tunneb erinevaid kodumasinaid ja oskab neid kasutusjuhendi järgi käsitseda;

3) tunneb põhilisi korrastustöid ja -tehnikaid;

4) oskab puhastusainete ostmisel ja kasutamisel lugeda kasutusjuhendit ning mõistab seda.

Õppesisu

Erinevad stiilid sisekujunduses. Kodumasinad. Puhastusvahendite ohutu kasutamine.

Suurpuhastus.

Projektitööd

Õpitulemused

Õpilane:

1) leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendusi;

2) organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;

3) suhtleb projektitöö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega, et saada

teemakohast infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;

4) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;

5) mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate

seaduste ja normidega;

6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;

7) väärtustab töötegemist ning analüüsib täidetud ülesandeid ja saadud tagasisidet.

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida

õpperühma ja projekti.

Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast.

Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainetega.

Tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab eseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;

2) kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;

3) valmistab omanäolisi esemeid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;

4) esitleb ja analüüsib tehtud tööd;

5) väärtustab tehnoloogiliste lahenduste kasutamise eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda

säästvalt ja jätkusuutlikult;

6) õpib leidma tehnilisi lahendusi kodustes korrastus- ja remonditöödes;

7) teab tänapäevaseid töömaailma toimimise viise;

8) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.

Õppesisu

Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised

tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia.

Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimine kirjandusest ja internetist.

Töömaailm. Leiutamine ja uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine. Võimalusel

esemete modelleerimine arvutiga.

Käsi- ja elektrilised tööriistad. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide

ühendamisel tooteks. Kodused korrastus- ja remonditööd.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

2.3. Tehnoloogiaõpetus

2.3.1. Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Tehnoloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) omandab tehnoloogilise kirjaoskuse, sh arendab tehnoloogilisi teadmisi ja oskusi ning

tunneb rahulolu ja innustust praktilisest eneseteostusest;

2) oskab seostada inimest ja ümbritsevat elukeskkonda ning analüüsida tehnoloogia mõjusid

keskkonnale;

3) lahendab loovalt ülesandeid, valdab ideede kujustamise oskust ja on esemete valmistamisel

leidlik;

4) arvestab tehnoloogiaga seotud eetilisi, esteetilisi ja jätkusuutlikke tõekspidamisi;

5) julgeb katsetada, väärtustab ettevõtlikkust, sõbralikkust, koostööoskust ja töötahet ning

mõistab, miks on erinevad oskused ja hoiakud igapäevaelus ning tulevases tööelus olulised;

6) omandab teadmisi ja oskusi, käsitsedes erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise;

7) suudab loovalt rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel;

8) järgib tööprotsessis ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ning kõlbelisi käitumisnorme;

9) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;

10) mõistab, kuidas tingib tehnoloogia areng muutused maailmas, sh inimeste

töötamisvõimalustes

11) omab ülevaadet tehnoloogiavaldkonnaga seotud ametitest, tunnetab oma võimeid, huvi ja

sobivust edasisteks õpinguteks ja oskab teha karjääriotsuseid, väärtustab kultuuripärimust.

2.3.2. Tehnoloogiaõpetuse õppeaine kirjeldus

II ja III kooliastmes koosneb õpetuse sisu viiest osaoskusest ühe kooliastme piires:

1) tehnoloogia igapäevaelus,

2) disain ja joonestamine,

3) materjalide töötlemine,

4) kodundus vahetatud õpperühmades,

5) projektitööd.

Õppe käigus omandatakse üldalused ja alusteave, mida on tarvis ülesannete lahendamiseks ja

esemete valmistamiseks. Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega

(puidutöö, metallitöö, elektroonika jm). Õppesisu ja/või järjestust võib kooliastmeti muuta või

õpitut järgmises kooliastmes sügavamalt käsitleda. Õppeaine osade järjestuse õppeaasta jooksul

planeerib ja korraldab aineõpetaja koostöös käsitöö ja kodunduse õpetajaga. Õppeaine mitmekülgsuse

huvides vahetatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi.

Õppes pannakse rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, seega saavad õpilased

koos avastamisrõõmuga kogeda tööprotsessi ideest valmis esemeni. Õpilased teevad

huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh kavandavad,

valmistavad ning esitlevad eset, andes oma tööle ise ka hinnangu.

Tuuakse esile seosed õppeainete ning eluvaldkondade vahel, samuti nende rakenduslikud

väljundid. Nii tekib õpilastel terviklik mõistmine ülesandest või tootest. Oluline on, et

õpilased mõistaksid, kuidas toimib tehnoloogia, ning saaksid ise osaleda õpilaspärase

tehnoloogia, sh töötava eseme loomisel. Eelnimetatu lähtub õpilaste ealisest arengutasemest ja

on neile arusaadaval tasemel. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning

toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse

leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja

väärtushoiakuid. Eesmärk on, et õpilased omandaksid keskkonnasäästlikkust ja kohalikke

traditsioone väärtustavad ning eetilised tõekspidamised.

2.3.3. Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;

2) joonestab joonist ja disainib lihtsaid esemeid;

3) tunneb enam kasutatavaid materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;

4) teab lihtsamaid töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;

5) valmistab lihtsaid esemeid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);

6) esitleb ideed, joonist või eset;

7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

8) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid hoiakuid ja käitumistavasid;

9) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.

2.3.4. Tehnoloogiaõpetuse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Tehnoloogia igapäevaelus

Õpitulemused

Õpilane:

1) peab tähtsaks tehnoloogilist kirjaoskust igapäevaelus;

2) seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainete ja eluvaldkondadega;

3) võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid;

4) kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos ning nüüdisajal;

5) kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;

Õppesisu

Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Tehnoloogia ja teadused.

Tehnoloogia, inimene ja keskkond. Transpordivahendid. Energiaallikad.

Disain ja joonestamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda

esitleda;

2) koostab kolmvaate lihtsast detailist;

3) teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;

4) disainib lihtsaid esemeid, kasutades selleks ettenähtud materjale;

5) märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi;

6) osaleb õpilaspäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide

valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega;

7) mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogia arengus.

Õppesisu

Eskiis. Lihtsa eseme kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed

ja mõõtkava. Piltkujutis ja vaated. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle

esitlemine.

Disain. Disaini elemendid. Eseme viimistlemine. Probleemide lahendamine.

Insenerid ja leiutamine.

Materjalid ja nende töötlemine

Õpitulemused

Õpilane:

1) tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;

2) valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;

3) suudab valmistada jõukohaseid liiteid;

4) valmistab mitmesuguseid lihtsaid esemeid (sh mänguasju);

5) kasutab õppetöös puur- ja treipinki;

6) analüüsib ja hindab loodud eset, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;

7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

8) väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid töövõtteid;

9) kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.

Õppesisu

Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused.

Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja

masinad). Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur- ja puidutreipink. Materjalide liited.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

Projektitööd II kooliastmes

Õpitulemused

Õpilane:

1) leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;

2) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;

3) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistööde osalisena;

4) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;

5) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;

6) teeb võimetekohase projekti ning analüüsib saadud tagasisidet.

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida

õpperühma ja projekti.

Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast.

Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning

ülekooliliste projektidega

.

Kodundus vahetatud õpperühmades

Õpitulemused

Õpilane:

1) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;

2) teeb põhilisi korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;

3) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;

4) teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid;

5) katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;

6) teab jäätmete käsitlemise ja keskkonnahoiu põhilisi nõudeid.

Õppesisu

Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toiduainete säilitamine.

Hügieeninõuded köögis töötades. Jäätmete sortimine.

Retsepti kasutamine, mõõtühikud.

Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine.

Võileibade ja salatite valmistamine. Makaroniroad ja pudrud. Magustoidud.

Külmad ja kuumad joogid.

Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad võimalused.

Puhastus- ja korrastustööd. Rõivaste ja jalanõude hooldamine.

Tarbijainfo (pakendiinfo, kasutusjuhend jm). Teadlik ja säästlik tarbimine.

2.3.5. Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) valib eseme valmistamiseks sobivad materjalid, töövahendid ja töötlemisviisid, hangib ning

kasutab vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;

2) käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ja materjale ning mõistab ohutu töötamise

olulisust, sh seoseid tervise ja karjäärivõimaluste vahel;

3) kasutab ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult ning mõistab, kuidas rakendada

omandatud oskusi nii igapäeva- kui ka tulevases tööelus;

4) pakub välja ideid, rakendab neid loovalt esemeid valmistades ja täiustades ning mõistab

enda osaluse tähtsust;

5) analüüsib eseme valmistamise protsessi ning omandab uusi teadmisi;

6) esitleb eset, hindab tulemuse kvaliteeti;

7) valmistab esemeid, teadvustab ja rakendab tehnoloogilisi ning loodusteaduste võimalusi

praktilistes tegevustes;

8) kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi, hindab ning väldib

võimalikke ohte töös;

9) teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikku eluviisi ning toimib vastutustundliku

tarbijana.

2.3.6. Tehnoloogiaõpetuse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

Tehnoloogia igapäevaelus

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;

2) mõistab enda osalust tehnoloogilistes protsessides;

3) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, tunneb nende ohutut käsitsemist;

4) teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib neid säästvalt ja jätkusuutlikult;

5) oskab tegevust planeerida ning teab oma eelistusi eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti

valikul;

6) teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju.

Õppesisu

Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised

tehnoloogiliste

võimaluste rakendamisel.

Ressursside säästlik tarbimine. Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid.

Disain ja joonestamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) planeerib ülesande ja kavandab eseme ning esitleb seda võimaluse korral IKT vahenditega;

2) lahendab probleemülesandeid;

3) teab ja kasutab erinevaid esemete viimistlemise võimalusi;

4) teab pinnakatete omadusi ja kasutamisvõimalusi;

5) arvestab ergonoomika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;

6) loeb skeeme, lihtsat kooste- ja ehitusjoonist;

7) joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.

Õppesisu

Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine

Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Eseme modelleerimine arvuti abil. Joonise

vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppemärgid ja tähised tehnilistel joonistel. Ristlõiked

ja lõiked. Koostejoonis. Ehitusjoonised.

Materjalid ja nende töötlemine

Õpitulemused

Õpilane:

1) leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ainealast teavet

kirjandusest ja internetist ning kasutab seda;

2) võrdleb materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi;

3) kasutab eset valmistades mitmesuguseid töövahendeid.

4) tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;

5) valmistab omanäolisi esemeid, tunneb ja kasutab erinevaid liiteid;

6) kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi;

7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning

töövahendeid.

Õppesisu

Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning

internetist Tänapäevased materjalide töötlemise viisid.

Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid.

Optimaalse töötlusviisi valimine. Erinevate liidete kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused

materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel esemeks.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

Projektitööd III kooliastmes

Õpitulemused

Õpilane:

1) leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;

2) osaleb paindlikult ühistöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel;

3) suhtleb projektitöös vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega, et saada tarvilikku

infot;

4) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;

5) mõistab info kriitilise hindamise ja tõlgendamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas

kehtivate seaduste ja normidega;

6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;

7) teeb võimetekohase projekti ning analüüsib üksikuid ülesandeid ja saadud tagasisidet.

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul võivad õpilased vabalt valida

õpperühma ja projekti.

Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast.

Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega .

Kodundus vahetatud õpperühmades

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;

2) teeb tervislikke toiduvalikuid ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;

3) valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;

4) kalkuleerib toidu maksumust;

5) käitub teadliku tarbijana.

Õppesisu

Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü

koostamine lähtuvalt

toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad.

Aedviljatoidud ja supid. Kala- ja lihatoidud. Küpsetised ja vormiroad.

Käitumine peolauas, kohvikus, restoranis.

Puhastusvahendid ja nende omadused.

Kodumasinad. Hooldusmärgid.

Tarbija õigused ja kohustused.