Tehnoloogia
1. Üldalused
1.1. Tehnoloogiapädevus
Tehnoloogiavaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on
· kujundada õpilastes eakohane tehnoloogiapädevus: suutlikkus tulla toime
tehnoloogiamaailmas, mõista tehnoloogia arengusuundumusi ning seoseid
teadussaavutustega;
· omandada tehnoloogiline kirjaoskus tehnoloogiavahendite eakohaseks, loovaks ja
innovaatiliseks kasutamiseks, lõimides mõttetööd käelise tegevusega;
· analüüsida tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte;
· järgida intellektuaalomandi kaitse nõudeid;
· lahendada probleeme, lõimides mõttetööd käelise tegevusega, ja viia ideid ellu
eesmärgipäraselt;
· tulla toime majapidamistöödega ja toituda tervislikult
Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tuleb toime tehnoloogilises maailmas ning kasutab tehnoloogiavõimalusi arukalt ja loovalt;
2) näeb ja mõistab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu seoseid ning väljendab oma
arvamust tehnoloogia arengu ja töömaailma muutumise kohta;
3) näeb käelises tegevuses ja mõttetöös võimalust igapäevaelu mitmekesistada ning praktilisi
probleeme lahendada;
4) valib ja analüüsib tehnilisi ja loovaid lahendusi ning nendega kaasnevaid mõjusid ja ohte;
5) oskab lugeda ja koostada lihtsat joonist ning juhendit, on suuteline ülesannet esitlema ja
oma arvamust põhjendama;
6) arvestab esemete disainiprotsessis nende kujunduse seost funktsionaalsuse, esteetilisuse ja
kultuuritraditsioonidega;
7) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemise viise ning
peab tähtsaks töövahendite ohutut ja materjalide säästlikku kasutamist;
8) oskab tööprotsessi käigus suhelda ja teiste õpilastega koostööd teha;
9) rakendab menüüd kavandades ja analüüsides tervisliku toitumise põhitõdesid ning oskab
valmistada lihtsamaid tervislikke toite;
10) tuleb toime koduste majapidamistöödega;
11) omab ülevaadet valdkonnaga seotud elukutsetest ja ametitest minevikus ja tänapäeval,
teab tootmise ja töötlemise valdkonnaga seotud edasiõppimise võimalusi.
1.2. Tehnoloogiavaldkonna õppeained ja nende maht
Tehnoloogiavaldkonda kuuluvad kolm õppeainet:
1) tööõpetus, mida õpitakse 1.–3. klassini;
2) tehnoloogiaõpetus, mida õpitakse 4.–9. klassini;
3) käsitöö ja kodundus, mida õpitakse 4.–9. klassini.
Ainekavades esitatud taotletavate õpitulemuste ja aine õppesisu koostamisel on aluseks
arvestuslik nädalatundide jagunemine õppeaineti.
I kooliaste – tööõpetus 4,5 nädalatundi
II kooliaste – tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus 5 nädalatundi
III kooliaste – tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus 5 nädalatundi
Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees on määratud kindlaks kooli
õppekavas, arvestades, et taotletavad õpitulemused ja õppe-kasvatuseesmärgid on
saavutatavad.
Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja, arvestades, et kooliastmeti kirjeldatud
õpitulemused, valdkonnapädevused ja üldpädevused on saavutatavad.
Tööõpetuses käsitletakse käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse algtõdesid ning
kujundatakse esmaseid osaoskusi, valdkonna- ja üldpädevusi.
Alates II kooliastmest moodustab kool õpilaste soovide ja huvide põhjal õpperühmad,
millesse jagunedes on õpilastel võimalus valida õppeaineks kas käsitöö ja kodundus või
tehnoloogiaõpetus. Õpperühmadesse jagunemine ei ole soopõhine ning kooli õppekava
koostamisel võidakse II ja III kooliastmes tehnoloogiavaldkonna õppeaineid õpetada
ühendatult nii, et see annaks nii poistele kui tüdrukutele vajalikul määral teadmisi ja oskusi nii
tehnoloogiaõpetuse kui kodunduse ja käsitöö alal.
Vähemalt 10% õppeks vahetavad õpilased õpperühmad nii, et tehnoloogia-õpetuse asemel on
kodundus ning käsitöö ja kodunduse asemel tehnoloogiaõpetus.
Tehnoloogiaõpetuses kujundatakse viit osaoskust:
· tehnoloogia igapäevaelus,
· disain ja joonestamine,
· materjalide töötlemine,
· kodundus vahetatud õpperühmades
· projektitöö
. Esimesed kolm osa hõlmavad õppest 65%, projektitöö 25% ja kodundus 10%.
Käsitöö ja kodunduse õpetamisel kujundatakse nelja osaoskust: käsitöö, kodundus,
tehnoloogiaõpetus
vahetatud õpperühmades ja projektitöö. Käsitöö ja kodundus hõlmavad õppest ligi 65%,
millest vähemalt kolmandik on kodundus, ligi 25% õppemahust on projektitöö ja 10%
tehnoloogiaõpetus.
Osaoskuste kujundamine ja teemade järjestus õppeaastas kavandatakse käsitöö ja kodunduse
ning tehnoloogiaõpetuse õpetajate koostöös. Käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse
ainekavas on igal aastal projektitöö osa, mis toimub mõlemas aines ühel ajal ja mille puhul
valivad õpilased käsitletava teema vastavalt huvidele, olenemata sellest, kas nad õpivad
tehnoloogiaõpetust või käsitööd ja kodundust. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste
õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste
ettevõtmistega. Projektitöö valimisel peetakse silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja
tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huve.
Projektitöö on iseseisev tervik, mille puhul ei eeldata õpilastelt varasemaid teemaga
seonduvaid oskusi ja teadmisi.
1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes kujundatakse traditsioonilisel ja nüüdisaegsel
tehnoloogial põhinevaid teadmisi, oskusi, väärtusi ning hoiakuid. Õpikeskkond ning
õppekorraldus aitavad mõista ümbritsevat esemelist maailma ning kultuuritraditsioonide ja
tehnoloogilise maailma arengut.
Ainevaldkonna õppeained õpetavad nägema käsitletavate teemade seost ümbritseva
elukeskkonnaga ning soodustavad eri õppeainetes ja elusfäärides omandatu praktilist
rakendamist. Õpitakse mõistma toote loomisel tekkivaid valikuid, leidma ning kombineerima
erinevaid keskkonnahoidlikke teostusviise ja neid analüüsima.
Nüüdisühiskonnas on olulisel kohal tehnoloogiline kirjaoskus. Tundides uuritakse ning
arutletakse nähtuste ja olukordade üle ning kasutatakse erinevaid teabeallikaid, ühendatakse
loov mõttetöö ja käeline tegevus, mis on oluline inimese füsioloogilises ning vaimses arengus.
Õppe käigus innustatakse õpilasi esitama uusi ideid, kavandatakse, modelleeritakse ja
valmistatakse esemeid ning õpitakse neid esitlema. Ühiste arutluste käigus õpitakse eseme
disainiprotsessi analüüsima, erinevaid tehnilisi ja loomingulisi lahendusi nägema, kogema ja
hindama ning oma tööle hinnangut andma.
Õpitakse positiivselt meelestatud keskkonnas, milles tunnustatakse õpilaste püüdlikkust ja
arengut, toetatakse omaalgatust, ettevõtlikkust ja loovust ning väärtustatakse Eesti ja maailma
kultuuriloomingut ja -tausta.
Õpetus arendab töö- ja koostööoskusi, kriitilist mõtlemist ning analüüsi- ja hindamisoskusi.
Erinevate rakenduslikku laadi tegevuste analüüsimine aitab õpilastel teha karjääriotsuseid
ning leida meelepäraseid hobisid.
Tehnoloogiaõpetuses on rõhuasetus nüüdisaegsel tehnoloogilisel mõtteviisil, töömaailmas
vajalike väärtushoiakute ja -hinnangute kujundamisel. Säästvat arengut arvestades omandavad
õpilased oskused tulla toime tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Õpitakse
mõistma ning hindama tehnika ja tehnoloogia olemust ning selle osa ühiskonna arengus.
Õpitakse siduma mõttetööd ja käelist tegevust ning mõistma koolis õpitava seoseid
elukeskkonnaga. Aineõpetuse rikastamiseks kasutatakse paikkonnas pakutavaid võimalusi.
Õppesisu on põimitud praktiliste probleemide lahendamisega, eseme kavandamine ja
valmistamine tunnis hõlmab kogu arendustsüklit idee loomisest toote esitluseni.
Käsitöötundides õpitakse tundma erinevaid tööliike, millest on kohustuslikud õmblemine,
kudumine, heegeldamine ja tikkimine. Eseme kavandamine, töö organiseerimine,
rahvakunstitehnikate alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii
kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega.
Praktilistes töödes saab ühte eset valmistades ühendada mitu tööliiki.
II kooliastmes keskendutakse eelkõige põhiliste töövõtete ja tehnoloogiate omandamisele ning
juhendi järgi töötamise või abimaterjalide kasutamise oskuse arendamisele. Igal aastal tehakse
praktilisi töid, mis võimaldavad õpitud tehnikaid loovalt rakendada.
III kooliastmes keskendutakse rohkem loomingulisele tööle ning töö teadlikule
korraldamisele. Õpetuses järgitakse tootearendustsüklit teabe kogumisest, idee leidmisest,
eseme ning töö ajalisest ja tehnilisest kavandamisest kuni toote teostuse ning esitlemiseni.
Kodundusõppes omandatakse teadmisi ja oskusi igapäevaeluga toimetulekuks. Lisaks
praktilisele toiduvalmistamisele õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid ning tasakaalustatud
menüü koostamist.
Õppetöös arendatakse majandamisoskust, kujundatakse keskkonnasäästlikku ning oma õigusi
ja kohustusi teadvat tarbijat, analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist ning püütakse leida
seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.
Kodundusõpe loob head võimalused rakendada näiteks bioloogias, keemias, matemaatikas ja
teistes õppeainetes omandatut.
Kodundustunnis õpitakse meeskonnana, mis loob sobivad võimalused arendada sotsiaalseid
oskusi: heatahtlikku ja arvestavat suhtumist kaaslastesse, organiseerimis- ning
meeskonnatööks vajalikke võimeid ja ühise töö analüüsimise ning hindamise oskust.
1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Tehnoloogiavaldkonna ained pakuvad üldpädevuste kujundamiseks võimalust ühiselt
arutleda, kuidas lahendada igapäevaelus esile kerkivaid olukordi, ühistöid ning erinevaid
ülesandeid ja projekte. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste,
oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute kujundamisel on kandev roll professionaalsel
õpetajal, kes loob oma väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega sobiva õpikeskkonna
ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Loovust arendavad tegevused ning projektid õpetavad
arvestama arvamuste ja ideede paljusust. Ühised arutelud ning ülesanded ja nende tulemuse
analüüsimine aitavad õpilastel kujundada ja põhjendada oma arvamusi, tunda töörõõmu ning
vastutust alustatu lõpetada. Käsitletavate teemade ja praktiliste tegevuste kaudu õpetatakse
väärtustama loomingut ning kujundama ilumeelt, hindama oma ja teiste maade ning rahvaste
kultuuripärandit, samuti väärtustama tehnoloogiasaavutusi.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Erinevad ühistöö vormid tehnoloogiaainetes suunavad
õpilasi koostööd tegema, arendades tolerantsust ja valmidust aktsepteerida inimeste erinevusi
ning arvestada neid suhtlemisel.
Õpilasi juhitakse analüüsima oma käitumist ning selle mõju kaaslastele ja ülesannete
lahendamisele.
Enesemääratluspädevus. Praktiline tegevus ning selle analüüs arendavad õpilastes
suutlikkust mõista ja hinnata ennast, oma nõrku ja tugevaid külgi ning aitavad neil teha
otsuseid enda arengu ja tulevase tööelu kohta. Kodundusõppes omandatud teadmised
tervislikust toitumisest ja toitumishäiretest õpetavad väärtustama tervislikku eluviisi ning
loovad eeldused seda järgida.
Õpipädevus. Õpitakse nägema ja analüüsima tehnoloogia seost erinevate teadmistega ning
kogetakse teistes õppeainetes õpitu vajalikkust praktikas. Töö iseseisev korraldus alates teabe
kogumisest, materjalide ja töötlemisviisi valikust ning lõpetades töö tegemise ja tulemuse
analüüsiga arendab suutlikkust märgata ning lahendada probleeme, hinnata ja arendada oma
võimeid ning juhtida õppimist.
Suhtluspädevus. Ühiste ülesannete ja projektide kaudu õpitakse ennast selgelt ja asjakohaselt
väljendama ning teistega arvestama, vajaduse korral teisi aitama ning koos töötamise eeliseid
kogema. Uurimist vajavate ülesannete lahendamine ning esitluste koostamine arendab oskust
lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning kirjutada eri liiki tekste.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogialane pädevus. Tehnoloogiaainetes
rakendatavad konkreetsed probleemilahendused nõuavad arvutamis- ja mõõtmisoskust, oskust
kasutada loogikat ja matemaatilisi sümboleid. Pakutakse mõtlemist arendavaid tegevusi,
milles on vaja püstitada probleeme, leida sobivaid lahendusteid, põhjendada oma valikuid ja
analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama ja looma ning kriitiliselt hindama erinevaid
tehnoloogiaid ja tehnoloogilisi abivahendeid. Õpitakse mõistma teaduse osa tehnika arengus
ja vastupidi.
Ettevõtlikkuspädevus. Tehnoloogiavaldkonna ainetes on olulisel kohal avatus
loomingulistele ideedele ja originaalsetele vaatenurkadele. Esemeid valmistades läbitakse
toote arendamise tsükkel idee leidmisest valmis tooteni. Aineprojektid võimaldavad õpilastel
katsetada oma ideede elluviimist mitmesuguste ettevõtlusmudelite kaudu, näiteks disainida
mõni suuremahuline toimiv ese ning organiseerida tööprotsess klassis.
1.5. Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Tehnoloogia ainevaldkond toetub teistes õppeainetes omandatud teadmistele, pakkudes
võimalusi jõuda praktilistes tegevustes arusaamisele, et teadmised on omavahel seotud ning
igapäevaelus rakendatavad.
Abstraktsele analüüsile lisanduvad nägemise, kompimise ja katsetamise võimalused ning
silmaga nähtav tulemus. Aineprojektid võimaldavad lõimida tehnoloogiavaldkonna
õppeaineid teiste ainevaldkondadega, luua seoseid ainevaldkonna sees ja teiste õppeainetega.
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Õpilastes kujundatakse oskust väljendada end selgelt ja
asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Teavet kogudes ja esitlusi koostades areneb
õpilaste tehnoloogiline sõnavara. Õpilasi suunatakse kasutama kohaseid keelevahendeid ning
järgima õigekeelsus-nõudeid. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saavad õpilased
esinemiskogemusi ning arendavad väljendusoskust. Õpilaste tähelepanu juhitakse kirjalike
tööde (nt juhendid, referaadid) korrektsele vormistamisele. Tööülesannete ning projektide
jaoks võõrkeelsetest tekstidest teabe otsimine toetab võõrkeelte omandamist.
Matemaatika. Tehnoloogiaainetes kasutavad õpilased loogilist mõtlemist ning matemaatilisi
teadmisi. Õpilaste arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu ja nende tagajärgi
märgatakse kohe, mõistetakse, et analüüs ning paremate lahenduste leidmine on vältimatu.
Loodusained. Selleks et töötada erinevate looduslike ja tehismaterjalidega, on tarvis tutvuda
nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutuvad
õpilased otseselt kokku mitme keemilise ja füüsikalise protsessiga.
Sotsiaalained. Tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja
edasiste arengusuundade mõistmine aitab tunnetada inimühiskonna arengut. Ühiselt töötades
õpitakse teistega arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma. Õpitakse
märkama ja hindama eri rahvaste kultuuritraditsioone.
Kunstiained. Erinevate esemete kavandamine ja disainimine ning valmistamine pakub
õpilastele võimalusi end loominguliselt väljendada. Õpitakse hindama uudseid ja
isikupäraseid lahendusi ning märkama toodete
disaini funktsionaalsust ja seoseid kunstiloomingu ning kultuuritraditsioonidega.
Kehaline kasvatus. Praktilised ülesanded aitavad kinnistada terviseteadlikku käitumist,
õpetavad arvestama ergonoomika põhimõtteid ning väärtustama tervislikku toitumist ja
sportlikku eluviisi.
1.6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Tehnoloogiavaldkond seondub kõigi läbivate teemadega. Õppekava läbivaid teemasid
peetakse silmas valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu
kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kujundatakse iseseisva tegutsemise oskust, mis on
oluline alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel. Erinevate õppevormide
kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mis on tähtsad tulevases tööelus.
Tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada
elukestva õppe vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö
kavandamine ning üksi ja koos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma huvisid,
töövõimet ja koostööoskusi. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga
(nt ettevõtete külastamine): õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud elukutseid,
ameteid, erialasid ja edasiõppimise võimalusi. Õppetegevus annab õpilastele teadmised
sellest, et eri töödel võivad olla erinevad nõuded ja ka töötingimused, ning nii suunatakse
õpilasi analüüsima, kas nende tervislik
seisund ja füsioloogiline eripära sobivad selleks, et teha neid huvitavat tööd. Õpilaste
tähelepanu juhitakse sellele, miks on oluline tööohutusest kinni pidada ja kuidas võib tervise
kahjustamine piirata teatud valdkondades töötamist.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Toodet või toitu valmistades on tähtis säästlikult kasutada
nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike
tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sortimine ning energia ja
ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud
tehnoloogiaainete sisuga. Ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna
õppeainete õpetamise põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult ellu viidavad
projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovile panna.
Kultuuriline identiteet. Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega
võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus . Õpitakse kasutama rahvuslikke
elemente esemete kavandamisel.
Teabekeskkond. Oma tööd kavandades ja ainealaste projektide jaoks infot kogudes õpitakse
kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti
kasutamine võimaldab olla kursis tehnoloogiliste uuendustega ning tutvuda kogu maailma
disainerite, inseneride ja käsitöötegijate
loominguga.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Tundides kasutatakse erinevaid materjale ja töötlusviise.
Ülesandeid lahendades ja tulemusi esitledes leitakse võimalusi rakendada õppeprotsessis
digikeskkonda. Tutvutakse ettevõtteid külastades arvuti abil juhitavate seadmete ja
masinatega, kuna nendega töötamine loob võimaluse õppida tundma tänapäevaseid
tehnoloogilisi võimalusi.
Tervis ja ohutus. Tutvutakse tööohutusega eri tööde puhul ning õpitakse arvestama
ohutusnõudeid.
Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende omadustega aitab
teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede
omandamine ning tervislike toitude valmistamine õpetavad terviseteadlikult käituma.
Väärtused ja kõlblus. Tehnoloogiaained kujundavad väärtustavat suhtumist uudsetesse,
eetilisi ja ökoloogilisi tõekspidamisi arvestavatesse lahendustesse. Rühmas töötamine annab
väärtuslikke kogemusi, kuidas
arvestada kaaslastega, arendada organiseerimisoskust ning lahendada konflikte. Kodunduse
etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi, õpitakse mõistma
käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.
1.7. Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine
Õppetegevust tööõpetuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses kavandades ja
korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, taotletavatest
õpitulemustest, õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos nii iseseisva, paaris- kui ka rühmatöö
kaudu, et õpilastest kujuneksid aktiivsed ning iseseisvad õppijad;
3) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
4) arvestatakse kooli ainekava ja õpetaja töökava koostamisel ka teistes ainetes õpitavat ning
lõimitakse õppesse võimaluse korral teisi õppeaineid. Selleks kohaldatakse tööõpetuses
üldõpetuse põhimõtteid.
Tehnoloogiaõpetus on tihedalt lõimitud matemaatika ja loodusainetega. Kodunduse teemade
juures leitakse lõiminguvõimalusi nii ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, bioloogia kui ka
keemiaga, kinnistatakse terviseteadliku käitumise oskusi tunnis tehtavate praktiliste
ülesannetega ning
organiseeritakse õppetegevus õpetajate koostöö kaudu koolis;
5) arvestatakse, et valdkonna kõigi ainete õppetegevus on rakendusliku suunitlusega.
Teoreetiline ja praktiline osa vahelduvad vastavalt õpilaste suutlikkusele ning
edasijõudmisele. Toote disainiprotsessis omandatakse vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid.
Arvestatakse õpilaste arengut,
edasijõudmist ning suutlikkust;
6) jälgitakse, et tööõpetuse õppetegevus oleks vaheldusrikas, võimaldades läbida erinevaid
tööliike ja teemasid, katsetada mitmesuguste materjalide töötlemist ning tutvuda nende
omadustega käelise tegevuse ning loovuse kaudu;
7) innustatakse õpilasi oma arvamust avaldama, arutletakse ühiselt õpetusega seotud teemadel
ning pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele;
8) luuakse klassis asjalik ja meeldiv töine õhkkond ning toetatakse õpilaste loovust ja
omaalgatust;
9) kasutatakse paikkonnas pakutavaid võimalusi, et aineõpetust mitmekesistada.
Käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses:
1) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
2) laiendatakse õpikeskkonda (raamatukogu, arvuti/ multimeediaklass, looduskeskkond,
ettevõtted, kooliõu, näitused, muuseumid jm);
3) kasutatakse tänapäevaseid õppemeetodeid, sh aktiivõpet (loov mõtte- ja praktiline tegevus,
projektõpe, uurimistööd, katsetused, nt erinevate materjalide ja ainete omadused, ürituste ja
näituste korraldamine, internetipõhiste keskkondade kasutamine oma praktilise töö
tutvustamiseks ning eksponeerimiseks, mängud, arutelud, diskussioonid, väitlused jm);
4) pannakse pearõhk loovale disainiprotsessile (kavandamine, katsetamine, eseme
täiendamine jm), rahvuslike töötraditsioonide säilitamisele (nt rahvuslik ese, rahvakunstist
pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jm) ning nüüdisaegsele tehnoloogiale;
5) pööratakse enne uute töötlemisviiside ja seadmete kasutamist tähelepanu ohutusele, sh
tööohutusalasele instrueerimisele ning ohutute töövõtete demonstreerimisele;
6) planeeritakse õppesisu ajaline jaotus – tundide arv ja järjestus –, arvestades ühtlasi
soovitust valida käsitöös kaks põhilist tööliiki, millega seostada ainesisesed läbivad teemad
(kavandamine, rahvakunst, töö organiseerimine ja materjalid);
7) jaotatakse kodundusõppes klass toitu valmistades ja teisi praktilisi ülesandeid tehes
vajadusel väiksemateks rühmadeks (1–5 õpilast);
9) peetakse silmas, et tehnoloogiaõpetus on peamiselt üles ehitatud eseme arendustsüklile;
10) taotletakse, et õpilaste õpikoormus, sh kodutööde maht on mõõdukas, jaotub õppeaasta
jooksul ühtlaselt ning jätab neile piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;
11) lähtutakse eesmärgist, et kodused ülesanded käsitöös ja tehnoloogiaõpetuses oleks seotud
peamiselt tööks vajaliku teabe hankimise, töö iseseisva kavandamise ja organiseerimisega,
käsitöös ka eseme disainiga, ning välditakse liigset otsest juhendamist, küll aga selle
suunamist;
12) läbitakse kõik etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest kuni selle
tutvustamiseni teistele õpilastele;
13) kohandatakse õppesisu, praktilisi töid ja õpitulemusi vastavalt õpilaste võimekusele.
1.8. Hindamise alused
Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes on hindamise eesmärk toetada õpilaste arengut, innustada
õpilasi õppima, suunata nende enesehinnangu kujunemist, süvendada ja tekitada elukestvat
käsitöö- ja tehnoloogiahuvi, suunata ja toetada õpilasi haridustee valikul. Hindamine toetab
õpilaste tehnoloogiapädevuse kujunemist, tehnoloogilise kirjaoskuse arengut ja annab
tagasisidet õpilaste individuaalse arengu kohta, olles lähtekohaks järgneva õppe
kavandamisel.
Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa ja Voore Põhikooli
õppekava üldosa sätetest lähtudes püstitatud õppeülesandest ning kehtiva õppekava sisust ja
eesmärkidest.
Õpilasi hinnates on olulised nii õpetaja sõnaline hinnang, numbriline hinne kui ka õpilaste
enesehinnang.
Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes hinnatakse lisaks õpilaste edukat osalemist
aineolümpiaadidel, – konkurssidel, -üritustel ja võistlustel. 9. klassis võib õpilaste teadmiste ja
oskuste kokkuvõtvaks hindamiseks teha lõputöö.
Tehnoloogiaõpetuses hinnatakse õpilaste töökultuuri, tehnoloogilist kirjaoskust ja eseme
kavandamist ning valmistamist:
1) suhtumist õppetöösse, töökust, püüdlikkust, järjekindlust, tähelepanelikkust;
2) koostööoskust, abivalmidust, iseseisvust töö tegemisel;
3) õpperuumide kodukorra täitmist;
4) kavandamist (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendamise võimalikkust),
materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, eseme valmistamise viisi, tööjoonise tehnilist
korrektsust jm;
5) valikute (ideede, töötlusviiside, materjalide jm) tegemise, analüüsimise ja põhjendamise
ning seoste kirjeldamise oskust;
6) valmistamise kulgu (materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste
vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust, tööohutuse
nõuete järgimist jm);
7) tulemust (idee teostust, eseme viimistlust, esteetilist väärtust, ülesande õigeaegset
lõpetamist, eseme kvaliteeti jm), sh üksikülesannete sooritamist ja eseme esitlemise oskust.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
1.9. Füüsiline õppekeskkond
Kool korraldab tehnoloogiaainete õppest valdava osa ruumides, kus:
1) aineõpetuseks vajalik sisustus vastab kooli valitud praktilistele töödele, on tänapäevane
ning võimaldab ohutult ja nüüdisaegselt õppetööd korraldada;
2) statsionaarseid masinaid ja õppekohti (nt puurpink) on vähemalt üks õpperühma kohta.
3) on töötav ventilatsioonisüsteem, tehnoloogiaõpetuses tolmu äratõmbe-süsteem
( planeeritud arengukavasse 2016. aastal), ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad ja
käsitöövahendid, mis vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja ergonoomika nõuetele;
4) on võimalus riietumiseks ja kätepesuks, õpetajatööks, materjalide ja praktiliste tööde
hoidmiseks;
5) on individuaalsed kaitsevahendid ( kaitseprillid, tolmumask) õpilastele ja õpetajale.
Kool võimaldab tehnoloogiavaldkonna õppeainete õpetamiseks vajalikud materjalid ja
esmased töövahendid ning masinad.
2. Ainekavad
2.1. Tööõpetus
2.1.1. Tööõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid
Tööõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb töö tegemisest rõõmu ja rahuldust;
2) töötab juhendamisel, kasutades sobivaid materjale ja lihtsamaid töövahendeid ning
töötlemisviise;
3) oskab kasutada tööjuhendit ning tegutseda selle järgi üksi või koos teistega;
4) leiab ülesandele loovaid lahendusi ja oskab neid lihtsalt teostada;
5) järgib esmaseid ohutusnõudeid;
6) hoiab puhtust ja korda kodus ja koolis ning täidab isikliku hügieeni nõudeid;
7) teab tervisliku toitumise vajalikkust;
8) hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd;
9) õpib vaatlema, tundma ja hindama esemelist keskkonda;
10) hoolib oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioonidest.
2.1.2. Tööõpetuse õppeaine kirjeldus
Õpitulemuste saavutamine tööõpetuses loob eeldused omandada järgmistes kooliastmetes
tehnoloogiavaldkonna ainete õpisisu.
Tööõpetuses on rõhuasetus viie osaoskuse kujundamisel:
1) töö kavandamine;
2) erinevate materjalide tundmine ja kasutamine, materjalide omaduste võrdlemine;
3) tööharjumuste kujundamine, lihtsamate tööriistade käsitsemine ja õigete esmaste töövõtete
rakendamine;
4) erinevate tööviiside loov rakendamine, sh iseseisva ja koos töötamise oskuse kujundamine;
5) säästliku ja teadliku tarbimisoskuse kujundamine.
Tööõpetust iseloomustab loov käeline aktiivsus, mis on oluline õpilaste füsioloogilises ja
vaimses arengus.
Tööülesannete valikul lähtutakse eesmärgist arendada õpilaste vaimseid ja füüsilisi võimeid:
motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet jm.
Oluline on arendada oma töö kavandamise oskust, kasvatada iseseisvust otsustusi tehes ning
kujundada leidurivaistu. ( AHHAA efekt)
Õpetaja kavandab tööülesanded nii, et lubatud ja oodatud oleksid mitmesugused lahendused
ning õpilastel jääks võimalus rakendada fantaasiat. Pööratakse tähelepanu tööle ja tulemuse
esteetilisusele. Arutletakse leitud põnevate ideede üle ning innustatakse loovast tegevusest
rõõmu tundma. Igal õppeaastal tehakse
ühistöid . Nende käigus õpitakse koos teistega töötama, üksteist abistama,
teiste arvamusi arvestama ja oma arvamusi põhjendama. Kuna tööõpetuse tundide põhisisu on
loominguline praktiline tegevus, täidab see aine ka emotsionaalselt tasakaalustavat ülesannet.
2.1.3. Tööõpetuse õpitulemused ja õppesisu
Õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
1) kujundab lihtsamaid esemeid;
2) eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit,
traat, plekk jne);
3) võrdleb materjalide üldisi omadusi;
4) oskab materjale ühendada ja kasutada;
5) modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid;
6) märkab esemetel rahvuslikke elemente;
7) julgeb oma ideed teostades pakkuda välja erinevaid võimalusi ja valida nende seast tööks
sobivaim variant;
8) kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;
9) kasutab materjale säästlikult;
10) valib materjalide käsitsemiseks erinevaid töötlemisviise ja -vahendeid;
11) käsitseb enam kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;
12) arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
13) töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
14) toob õpetusega seonduva kohta näiteid igapäevaelust;
15) hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses;
16) tegutseb säästliku tarbijana;
17) teab isikliku hügieeni vajalikkust ning hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;
18) arvestab ühiselt töötades kaaslasi ja järgib viisakusreegleid.
Õppesisu
Kavandamine. Ümbritsevate esemete vaatlemine, nende disain ja kujundus minevikus ja
tänapäeval.
Rahvuslikud mustrid ja motiivid. Ideede otsimine ja valimine, abimaterjali ning info
kasutamine.
Ideede visandamine paberil. Lihtsate esemete kavandamine. Idee esitlemine.
Materjalid. Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, kartong, papp, tekstiil, nahk, plast,
vahtmaterjal, puit, traat, plekk jne). Materjalide saamislugu, omadused, otstarve ja kasutamine
Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine. Ideede leidmine materjalide
korduskasutuseks.
Töötamine. Töötamine suulise juhendamise järgi. Tutvumine kirjaliku tööjuhendiga, sellest
arusaamine.
Oma idee teostamine, toetudes õpitud oskustele ja iseseisvatele katsetustele.
Töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele.
Rühmatöö ülesannete täitmine, ühiselt ideede väljamõtlemine, üksteise arvamustega
arvestamine ja kaaslaste abistamine.
Töö tulemuse uudsuse, kasutamise ja esteetilisuse hindamine.
Tööviisid. Lihtsamad materjalide töötlemise viisid, sh mõõtmine, märkimine, rebimine,
voltimine, lõikamine, heegeldamine (algsilmus ja ahelsilmus), detailide ühendamine,
õmblemine (eelpiste ja tikkpiste), liimimine,
naelutamine, punumine, kaunistamine, värvimine, viimistlemine.
Sagedasemate töövahendite (käärid, nuga, nõel, heegelnõel, naaskel, vasar ) otstarbekas ja
ohutu kasutamine, töövahendite hooldamine.
Töötlemisviisi valik olenevalt ideest ja materjalist. Jõukohaste esemete valmistamine.
Kodundus. Arutelu hubase kodu kui perele olulise väärtuse üle. Ruumide korrastamine ja
kaunistamine.
Riiete ning jalatsite korrashoid. Isiklik hügieen.
Tervislik toiduvalik. Lihtsamate toitude valmistamine. Laua katmine, kaunistamine ja
koristamine Viisakas käitumine. Säästlik tarbimine.
2.2. Käsitöö ja kodundus
2.2.1. Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid
Käsitöö ja kodunduse õppeainega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb rõõmu ja rahulolu praktilisest eneseteostusest, hindab tööd ja töö tegijat;
2) mõistab tehnoloogia arengut, näeb sellest tulenevaid muutusi töös ning nende mõju
keskkonnale;
3) tunnetab ja arendab oma loomingulisi võimeid, kavandab ja teeb teoks oma ideed ning
lahendab loovalt endale võetud ülesanded;
4) võrdleb ja kasutab erinevaid materjale;
5) teab ohutu töötamise põhimõtteid ning järgib neid;
6) töötab meeskonnas ja tajub oma võimeid ühistöös;
7) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;
8) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana;
9) seostab õpitud teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega;
10) kasutab erinevaid teabeallikaid loova mõttetöö ja käelise tegevuse ühendamiseks;
11) väärtustab ja hoiab rahvuskultuuri ning teadvustab oma kohta mitmekultuurilises
maailmas.
2.2.2. Käsitöö ja kodunduse õppeaine kirjeldus
Käsitöö ja kodunduse õpe lõimib teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste
oskustega. Käsitöö seos tarbekunstiga loob eeldused loominguliseks eneseteostuseks. Õppe
käigus arutletakse kunsti, käsitöö ja moe seoste ning käsitöö ja kergetööstuse tähtsuse üle
ajaloos ning tänapäeval. Tutvutakse erinevate materjalide ja nende omadustega ning
proovitakse nende kasutamise mitmesuguseid tehnikaid. Õppetöö käigus õpitakse nägema ja
leidma huvitavaid ning uudseid lahendusi esemete ja toodete disainimisel. Väärtustatakse
rahvuslike kultuuritraditsioonide hoidmist ja arendamist nii käsitöös kui ka
kodunduses. Õpitakse märkama erinevate maade käsitöö- ja toidutraditsioone ning nende
seost ajaloo, kliima, usu ja kultuuritavadega.
Kodundustundides õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid, tasakaalustatud menüü
koostamist ja toiduvalmistamist ning arendatakse majandamisoskust. Arutletakse
tarbijakäitumise teemal, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi
teadvat tarbijat, otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise
vahel.
Õppeainena kujundab käsitöö ja kodundus õpilastes praktilist mõtlemist, loovust, arendab
käelist tegevust, eneseanalüüsi võimet ning tehnoloogilist kirjaoskust. Õppeaine lõimib
teadmisi, mis on omandatud teistes õppeainetes. Loomingulistel ja praktilistel tegevustel on
ka lõõgastav funktsioon nii õppetöös kui ka tulevases elus.
2.2.3. Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest;
2) tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures
ohutusnõudeid ja hoiab korras töökoha;
3) leiab ideid ning oskab neid esitleda;
4) saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;
5) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
6) teab tervisliku toitumise põhialuseid;
7) tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.
2.2.4. Käsitöö ja kodunduse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes
Töö kavandamine ja rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2) märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
3) leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
4) leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale;
5) oskab kavandamisel kasutada ainekirjandust ja teabeallikaid.
Õppesisu
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine.
Kavandamise erinevad võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid
disainides. Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
Esemeline rahvakunst ja selle tähtsus. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad
ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumide roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike
detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
Materjalid ja töö kulg
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
2) eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;
3) seostab käsitöölõnga jämedust töövahendiga;
4) töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
5) järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
6) hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.
Õppesisu
Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused.
Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud
kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete
hooldamine. Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama
tööjuhendi koostamine. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine. Ühise töö analüüsimine ja
hindamine.
Tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid;
2) seab õmblusmasina töökorda, traageldab ning õmbleb lihtõmblust ja palistust;
3) lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme;
4) heegeldab ja koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;
5) heegeldab ja koob lihtsa skeemi järgi;
6) mõistab täpsuse vajalikkust ning järgib seda tekstiilitöös.
Õppesisu
Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Sümbolid ja märgid. Tarbe- ja
kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Mustri kandmine riidele. Tikandi
viimistlemine ja hooldamine
Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja
õmblusmasinaga. Õmblusmasina niidistamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Lõike
paigutamine riidele, õmblusvarud.
Õmblustöö viimistlemine ja hooldamine.
Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine
silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine ja selle järgi kudumine.
Kudumi viimistlemine ja hooldamine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi
heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine.
Ringheegeldamine. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. Heegeldustöö viimistlemine ja
hooldamine.
Toit ja toitumine, tarbijakasvatus
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb nendesse kuuluvaid toiduaineid ja nende
omadusi;
2) võrdleb pakendiinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;
3) teab, mis toiduained riknevad kergesti, ning säilitab toiduaineid sobival viisil;
4) teab väljendite „kõlblik kuni” ja „parim enne” tähendust;
5) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
6) oskab valida erinevaid kaupu ja oma valikut põhjendada;
7) hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele.
Õppesisu
Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toidupüramiid. Toiduainerühmade
üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused, piim ja piimasaadused, aedvili, liha ja
lihasaadused, kala ja kalasaadused, munad, toidurasvad. Toiduainete säilitamine.
Tarbijainfo (pakendiinfo). Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine.
Jäätmete sortimine.
Toidu valmistamine, töö organiseerimine ja hügieen
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu- ja massiühikuid;
2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid
arvestades;
3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külm- ja
kuumtöötlemistehnikaid;
4) lepib kaaslastega kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma töötulemust ja igaühe
rolli tulemuse saavutamisel;
5) järgib köögis töötades hügieenireegleid.
Õppesisu
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid. Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja
kuumtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud. Külmad ja kuumad joogid.
Kartulite, munade ja makarontoodete
keetmine. Toor- ja segasalatid. Külmad kastmed. Pudrud ja teised teraviljatoidud. Isikliku
hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi
korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine.
Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
Lauakombed ja etikett
Õpitulemused
Õpilane:
1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused,
ning hindab laua ja toitude kujundust;
2) peab kinni üldtuntud lauakommetest;
3) leiab loomingulisi võimalusi, kuidas pakkida kingitusi.
Õppesisu
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud
ja -kaunistused. Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks. Ideede ja võimaluste leidmine,
kuidas pakkida erinevaid kingitusi.
Kodu korrashoid
Õpitulemused
Õpilane:
1) teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
2) planeerib rõivaste pesemist, kuivatamist ja triikimist hooldusmärkide järgi;
3) näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust.
Õppesisu
Puhastus- ja korrastustööd. Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga.
Hooldusmärgid. Triikimine. Jalatsite hooldamine.
Projektitööd
Õpitulemused
Õpilane:
1) valmistab või leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendusi;
2) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;
3) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöö tegevuste osalisena;
4) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
5) väärtustab disainiprotsessi ning analüüsib täidetud ülesandeid ja saadud tagasisidet;
6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust.
Õppesisu
Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida
õpperühma ja projekti.
Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast.
Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega.
Tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades
Õpitulemused
Õpilane:
1) väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
2) tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
3) kavandab ja valmistab lihtsaid esemeid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;
4) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutuse nõudeid.
Õppesisu
Tehnoloogia olemus. Tehnoloogia ja ühiskond. Materjalide liigid (puit, metall, plastid jm) ja
nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jm) ja töövahendid
(tööriistad ja masinad).
Idee ja eskiis. Eseme kavandamine ja valmistamine erinevatest materjalidest.
Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Materjalide ühendamine. Viimistluse valik
olenevalt materjalist ja eseme kasutuskeskkonnast.
Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted.
2.2.5. Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
9. klassi lõpetaja:
1) tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest ning mõistab töö- ja koostööoskuste
olulisust igapäeva- ja tulevases tööelus;
2) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle;
3) teeb teoks oma loomingulised ideed, kasutades sobivaid tehnikaid ja materjale;
4) kasutab loovülesannete täitmiseks materjali kogudes nüüdisaegseid teabevahendeid ning
ainekirjandust;
5) tunneb ja väärtustab rahvaste kultuuripärandit, omab ülevaadet valdkonnaga seotud
ametitest minevikus ja kaasajal;
6) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogilisi võimeid ning teeb valikuid edasisteks
õpinguteks;
7) teeb tervislikke toiduvalikuid, koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü ning
valmistab erinevaid toite;
8) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana.
2.2.6. Käsitöö ja kodunduse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
Disain, kavandamine ja rahvakunst
Õpitulemused
Õpilane:
1) arutleb moe muutumise üle;
2) valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja enda
figuurist;
3) märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;
4) kavandab isikupäraseid esemeid;
5) tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
6) kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
7) väärtustab rahvaste kultuuripärandit.
Õppesisu
Tekstiilid rõivastuses ja moelooming ajastu vaimu peegeldajana. Moe, isikupära ja
proportsiooni põhimõtete arvestamine kavandades. Sobivate lisandite valik stiili kujundades.
Ideekavand ja selle vormistamine. Kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine käsitööeset
kavandades.
Tekstiileseme kavandamine ja kaunistamisviisid erinevates tehnikates. Ornamentika.
Sümbolid ja märgid rahvakunstis. Kudumine, heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis.
Rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna
kujundamisel. Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
Materjalid ja tööliigid
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
2) võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;
3) valib ja kombineerib eseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja
viimistlusvõtteid;
4) võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale
rõivaeseme;
5) koob kirjalist pinda ning koekirju koeskeemi kasutades, koob ringselt;
6) leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Õppesisu
Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning
omadused. Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide koos kasutamise
võimaluste leidmine.
Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina.
Õmblemine. Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine,
rõiva suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud
rõivaeseme õmblemiseks sobivate
tehnoloogiliste võtete kasutamine. Õmblustöö viimistlemine.
Kudumine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate
koekirjade kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Heegeldamine. Tutvumine heegeltehnika võimalustega.
Käsitöö organiseerimine
Õpilane:
1) otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
2) esitleb või eksponeerib oma tööd;
3) täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
4) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogilisi võimeid ning teeb valikuid edasisteks
õpinguteks ja hobideks.
Õppesisu
Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed
tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel.
Õmblemise ja käsitööga seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks.
Töövahendite ja tehnoloogia valik olenevalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö
planeerimine üksi ja rühmas töötades.
Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine.
Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine kasutusjuhendi järgi.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine.
Toit ja toitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust tervisele ning põhiliste makro- ja mikrotoitainete
vajalikkust ja allikaid;
2) analüüsib toiduainete toiteväärtust, hindab nende kvaliteeti, tunneb toidu erinevaid
säilitusviise ning riknemisega seotud riskitegureid;
3) analüüsib menüü tervislikkust ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
4) teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
5) võrdleb eri maade rahvustoite ja teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid.
Õppesisu
Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. Toiduainete
toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine
lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toiduallergia
ja toidutalumatus. Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired.
Eestlaste toit ajast aega. Eri rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid
(asukoht, usk jm).
Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Mikroorganismid toidus. Toiduainete
riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu kaudu levivad
haigused. Toiduainete säilitamine ja konserveerimine.
Toidu valmistamise organiseerimine ja tarbijakasvatus
Õpitulemused
Õpilane:
1) arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
2) kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3) kalkuleerib toidu maksumust;
4) hindab enda huve ja sobivust toiduga seotud ametiks või hobidega tegelemiseks;
5) tunneb tarbija õigusi ning kohustusi, reklaami mõju ostuotsustele;
6) oskab koostada ürituse eelarvet.
Õppesisu
Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest,
kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni. Toiduga
seonduvad ametid.
Tarbija õigused ja kohustused. Märgistused toodetel. Reklaam ja ostuotsustused. Teadlik ja
säästlik majandamine. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs. Kulude planeerimine
erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm).
Toidu valmistamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab toiduainete kuumtöötlemise viise;
2) tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
3) valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
4) küpsetab tainatooteid ja võrdleb erinevaid kergitusaineid.
Õppesisu
Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus. Kuumtöötlemise viisid.
Maitseained ja roogade maitsestamine. Supid. Liha jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad.
Soojad kastmed. Kergitusained ja tainatooted. Vormiroad ja vokitoidud. Kuumtöödeldud
järelroad. Rahvustoidud.
Etikett
Õpitulemused
Õpilane:
1) koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
2) vormistab ja kujundab kutse;
3) rõivastub ja käitub ürituse eripära arvestades;
4) mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel.
Õppesisu
Koosviibimiste korraldamine. Kutsed. Erinevate peolaudade kujundamine. Peolaua menüü
koostamine. Rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses peolauas, kohvikus ning
restoranis.
Kodu korrashoid
Õpitulemused
Õpilane:
1) arutleb ja leiab seoseid kodu sisekujunduse ning seal elavate inimeste vahel;
2) tunneb erinevaid kodumasinaid ja oskab neid kasutusjuhendi järgi käsitseda;
3) tunneb põhilisi korrastustöid ja -tehnikaid;
4) oskab puhastusainete ostmisel ja kasutamisel lugeda kasutusjuhendit ning mõistab seda.
Õppesisu
Erinevad stiilid sisekujunduses. Kodumasinad. Puhastusvahendite ohutu kasutamine.
Suurpuhastus.
Projektitööd
Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendusi;
2) organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;
3) suhtleb projektitöö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega, et saada
teemakohast infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;
4) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;
5) mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate
seaduste ja normidega;
6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
7) väärtustab töötegemist ning analüüsib täidetud ülesandeid ja saadud tagasisidet.
Õppesisu
Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida
õpperühma ja projekti.
Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast.
Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainetega.
Tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab eseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;
2) kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3) valmistab omanäolisi esemeid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;
4) esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
5) väärtustab tehnoloogiliste lahenduste kasutamise eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda
säästvalt ja jätkusuutlikult;
6) õpib leidma tehnilisi lahendusi kodustes korrastus- ja remonditöödes;
7) teab tänapäevaseid töömaailma toimimise viise;
8) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.
Õppesisu
Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised
tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia.
Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimine kirjandusest ja internetist.
Töömaailm. Leiutamine ja uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine. Võimalusel
esemete modelleerimine arvutiga.
Käsi- ja elektrilised tööriistad. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide
ühendamisel tooteks. Kodused korrastus- ja remonditööd.
Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
2.3. Tehnoloogiaõpetus
2.3.1. Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid
Tehnoloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) omandab tehnoloogilise kirjaoskuse, sh arendab tehnoloogilisi teadmisi ja oskusi ning
tunneb rahulolu ja innustust praktilisest eneseteostusest;
2) oskab seostada inimest ja ümbritsevat elukeskkonda ning analüüsida tehnoloogia mõjusid
keskkonnale;
3) lahendab loovalt ülesandeid, valdab ideede kujustamise oskust ja on esemete valmistamisel
leidlik;
4) arvestab tehnoloogiaga seotud eetilisi, esteetilisi ja jätkusuutlikke tõekspidamisi;
5) julgeb katsetada, väärtustab ettevõtlikkust, sõbralikkust, koostööoskust ja töötahet ning
mõistab, miks on erinevad oskused ja hoiakud igapäevaelus ning tulevases tööelus olulised;
6) omandab teadmisi ja oskusi, käsitsedes erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise;
7) suudab loovalt rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel;
8) järgib tööprotsessis ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ning kõlbelisi käitumisnorme;
9) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;
10) mõistab, kuidas tingib tehnoloogia areng muutused maailmas, sh inimeste
töötamisvõimalustes
11) omab ülevaadet tehnoloogiavaldkonnaga seotud ametitest, tunnetab oma võimeid, huvi ja
sobivust edasisteks õpinguteks ja oskab teha karjääriotsuseid, väärtustab kultuuripärimust.
2.3.2. Tehnoloogiaõpetuse õppeaine kirjeldus
II ja III kooliastmes koosneb õpetuse sisu viiest osaoskusest ühe kooliastme piires:
1) tehnoloogia igapäevaelus,
2) disain ja joonestamine,
3) materjalide töötlemine,
4) kodundus vahetatud õpperühmades,
5) projektitööd.
Õppe käigus omandatakse üldalused ja alusteave, mida on tarvis ülesannete lahendamiseks ja
esemete valmistamiseks. Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega
(puidutöö, metallitöö, elektroonika jm). Õppesisu ja/või järjestust võib kooliastmeti muuta või
õpitut järgmises kooliastmes sügavamalt käsitleda. Õppeaine osade järjestuse õppeaasta jooksul
planeerib ja korraldab aineõpetaja koostöös käsitöö ja kodunduse õpetajaga. Õppeaine mitmekülgsuse
huvides vahetatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi.
Õppes pannakse rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, seega saavad õpilased
koos avastamisrõõmuga kogeda tööprotsessi ideest valmis esemeni. Õpilased teevad
huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh kavandavad,
valmistavad ning esitlevad eset, andes oma tööle ise ka hinnangu.
Tuuakse esile seosed õppeainete ning eluvaldkondade vahel, samuti nende rakenduslikud
väljundid. Nii tekib õpilastel terviklik mõistmine ülesandest või tootest. Oluline on, et
õpilased mõistaksid, kuidas toimib tehnoloogia, ning saaksid ise osaleda õpilaspärase
tehnoloogia, sh töötava eseme loomisel. Eelnimetatu lähtub õpilaste ealisest arengutasemest ja
on neile arusaadaval tasemel. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning
toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse
leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja
väärtushoiakuid. Eesmärk on, et õpilased omandaksid keskkonnasäästlikkust ja kohalikke
traditsioone väärtustavad ning eetilised tõekspidamised.
2.3.3. Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes
6. klassi lõpetaja:
1) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;
2) joonestab joonist ja disainib lihtsaid esemeid;
3) tunneb enam kasutatavaid materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;
4) teab lihtsamaid töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;
5) valmistab lihtsaid esemeid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);
6) esitleb ideed, joonist või eset;
7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
8) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid hoiakuid ja käitumistavasid;
9) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.
2.3.4. Tehnoloogiaõpetuse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes
Tehnoloogia igapäevaelus
Õpitulemused
Õpilane:
1) peab tähtsaks tehnoloogilist kirjaoskust igapäevaelus;
2) seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainete ja eluvaldkondadega;
3) võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid;
4) kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos ning nüüdisajal;
5) kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;
Õppesisu
Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Tehnoloogia ja teadused.
Tehnoloogia, inimene ja keskkond. Transpordivahendid. Energiaallikad.
Disain ja joonestamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda
esitleda;
2) koostab kolmvaate lihtsast detailist;
3) teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;
4) disainib lihtsaid esemeid, kasutades selleks ettenähtud materjale;
5) märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi;
6) osaleb õpilaspäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide
valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega;
7) mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogia arengus.
Õppesisu
Eskiis. Lihtsa eseme kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed
ja mõõtkava. Piltkujutis ja vaated. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle
esitlemine.
Disain. Disaini elemendid. Eseme viimistlemine. Probleemide lahendamine.
Insenerid ja leiutamine.
Materjalid ja nende töötlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;
2) valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
3) suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
4) valmistab mitmesuguseid lihtsaid esemeid (sh mänguasju);
5) kasutab õppetöös puur- ja treipinki;
6) analüüsib ja hindab loodud eset, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
8) väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid töövõtteid;
9) kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.
Õppesisu
Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused.
Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja
masinad). Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur- ja puidutreipink. Materjalide liited.
Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Projektitööd II kooliastmes
Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
2) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;
3) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistööde osalisena;
4) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
5) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6) teeb võimetekohase projekti ning analüüsib saadud tagasisidet.
Õppesisu
Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida
õpperühma ja projekti.
Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast.
Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning
ülekooliliste projektidega
.
Kodundus vahetatud õpperühmades
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
2) teeb põhilisi korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
3) teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
4) teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid;
5) katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;
6) teab jäätmete käsitlemise ja keskkonnahoiu põhilisi nõudeid.
Õppesisu
Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toiduainete säilitamine.
Hügieeninõuded köögis töötades. Jäätmete sortimine.
Retsepti kasutamine, mõõtühikud.
Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine.
Võileibade ja salatite valmistamine. Makaroniroad ja pudrud. Magustoidud.
Külmad ja kuumad joogid.
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad võimalused.
Puhastus- ja korrastustööd. Rõivaste ja jalanõude hooldamine.
Tarbijainfo (pakendiinfo, kasutusjuhend jm). Teadlik ja säästlik tarbimine.
2.3.5. Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
9. klassi lõpetaja:
1) valib eseme valmistamiseks sobivad materjalid, töövahendid ja töötlemisviisid, hangib ning
kasutab vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;
2) käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ja materjale ning mõistab ohutu töötamise
olulisust, sh seoseid tervise ja karjäärivõimaluste vahel;
3) kasutab ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult ning mõistab, kuidas rakendada
omandatud oskusi nii igapäeva- kui ka tulevases tööelus;
4) pakub välja ideid, rakendab neid loovalt esemeid valmistades ja täiustades ning mõistab
enda osaluse tähtsust;
5) analüüsib eseme valmistamise protsessi ning omandab uusi teadmisi;
6) esitleb eset, hindab tulemuse kvaliteeti;
7) valmistab esemeid, teadvustab ja rakendab tehnoloogilisi ning loodusteaduste võimalusi
praktilistes tegevustes;
8) kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi, hindab ning väldib
võimalikke ohte töös;
9) teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikku eluviisi ning toimib vastutustundliku
tarbijana.
2.3.6. Tehnoloogiaõpetuse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
Tehnoloogia igapäevaelus
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
2) mõistab enda osalust tehnoloogilistes protsessides;
3) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, tunneb nende ohutut käsitsemist;
4) teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib neid säästvalt ja jätkusuutlikult;
5) oskab tegevust planeerida ning teab oma eelistusi eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti
valikul;
6) teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju.
Õppesisu
Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised
tehnoloogiliste
võimaluste rakendamisel.
Ressursside säästlik tarbimine. Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid.
Disain ja joonestamine
Õpitulemused
Õpilane:
1) planeerib ülesande ja kavandab eseme ning esitleb seda võimaluse korral IKT vahenditega;
2) lahendab probleemülesandeid;
3) teab ja kasutab erinevaid esemete viimistlemise võimalusi;
4) teab pinnakatete omadusi ja kasutamisvõimalusi;
5) arvestab ergonoomika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;
6) loeb skeeme, lihtsat kooste- ja ehitusjoonist;
7) joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.
Õppesisu
Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine
Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Eseme modelleerimine arvuti abil. Joonise
vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppemärgid ja tähised tehnilistel joonistel. Ristlõiked
ja lõiked. Koostejoonis. Ehitusjoonised.
Materjalid ja nende töötlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ainealast teavet
kirjandusest ja internetist ning kasutab seda;
2) võrdleb materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi;
3) kasutab eset valmistades mitmesuguseid töövahendeid.
4) tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
5) valmistab omanäolisi esemeid, tunneb ja kasutab erinevaid liiteid;
6) kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi;
7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning
töövahendeid.
Õppesisu
Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning
internetist Tänapäevased materjalide töötlemise viisid.
Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid.
Optimaalse töötlusviisi valimine. Erinevate liidete kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused
materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel esemeks.
Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Projektitööd III kooliastmes
Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
2) osaleb paindlikult ühistöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel;
3) suhtleb projektitöös vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega, et saada tarvilikku
infot;
4) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;
5) mõistab info kriitilise hindamise ja tõlgendamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas
kehtivate seaduste ja normidega;
6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
7) teeb võimetekohase projekti ning analüüsib üksikuid ülesandeid ja saadud tagasisidet.
Õppesisu
Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul võivad õpilased vabalt valida
õpperühma ja projekti.
Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast.
Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega .
Kodundus vahetatud õpperühmades
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
2) teeb tervislikke toiduvalikuid ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
3) valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
4) kalkuleerib toidu maksumust;
5) käitub teadliku tarbijana.
Õppesisu
Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü
koostamine lähtuvalt
toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad.
Aedviljatoidud ja supid. Kala- ja lihatoidud. Küpsetised ja vormiroad.
Käitumine peolauas, kohvikus, restoranis.
Puhastusvahendid ja nende omadused.
Kodumasinad. Hooldusmärgid.
Tarbija õigused ja kohustused.