Loodusained

Loodusainete ainekava

1. Üldalused

1.1. Loodusteaduslik pädevus

Loodusainete opetamise eesmark on:

· kujundada opilastes eakohane loodusteaduslik padevus ehk reaalne maailmapilt;

· oskus vaadelda, moista ning selgitada loodus- ja tehiskeskkonnas eksisteerivaid

objekte, nahtusi ning protsesse;

· margata ja maaratleda elukeskkonnas esinevaid probleeme;

· kasvatada vastutustundlikku ja saastvat eluviisi.

Loodusainete opetamise kaudu taotletakse, et pohikooli lopuks opilane:

1) tunneb huvi umbritseva elukeskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogia

saavutuste vastu ning on motiveeritud edasisteks opinguteks;

2) vaatleb, analuusib ning selgitab elukeskkonna objekte, nahtusi ja elukeskkonnas toimuvaid

protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb jareldusi, rakendades loodusainetes

omandatud teadmisi ja oskusi;

3) oskab margata, sonastada ja lahendada loodusteaduslikk probleeme, kasutades

loodusteaduslikku meetodit ning loodusteaduslikku terminoloogiat suulises ja kirjalikus

kones;

4) oskab esitada uurimiskusimusi, plaanida ja korraldada eksperimenti ning teha

toendusmaterjali pohjal jareldusi;

5) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks erinevaid allikaid, sh

veebimaterjale, analuusib ning hindab neis sisalduva info toeparasust;

6) oskab teha igapaevaelulisi elukeskkonnaga seotud otsuseid ja neid pohjendada, kasutades

loodus- ning sotsiaalainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning arvestades kujundatud

vaartushinnanguid;

7) moistab loodusteaduste tahtsust teaduse ja tehnoloogia arengus ning teab valdkonnaga

seotud elukutseid;

8) vaartustab elukeskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja saastvat kaitumist

ning jargib tervislikke eluviise.

1.2. Ainevaldkonna õppeained ja maht

Loodusainete valdkonna oppeained on loodusopetus, bioloogia, geograafia, fuusika ja keemia.

Loodusopetust opitakse 1.–7. klassis, bioloogiat ja geograafiat alates 7. klassist ning fuusikat

ja keemiat alates 8. klassist.

Loodusainete valdkonna ainekavades esitatud taotletavate opitulemuste ning oppesisu

koostamisel on Voore Pohikoolis aluseks voetud arvestuslik nadalatundide jagunemine

kooliastmeti ja aineti alljargnevalt:

I kooliaste

Loodusopetus – 3 nadalatundi

II kooliaste

loodusopetus – 7 nadalatundi

III kooliaste

loodusopetus – 2 nadalatundi 7. klassis

bioloogia – 5 nadalatundi

geograafia – 5 nadalatundi

fuusika – 4 nadalatundi

keemia – 4 nadalatundi

Oppeainete nadalatundide jagunemine kooliastmete sees maaratakse kooli oppekavas

arvestusega, et taotletavad opitulemused ning oppe- ja kasvatuseesmargid oleksid saavutatud.

1.3. Loodusainete valdkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Valdkonna oppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis

moodustab loodusteadusliku padevuse. Loodusteaduslikes oppeainetes kasitletakse keskkonna

bioloogiliste, geograafiliste, keemiliste, fuusikaliste ja tehnoloogiliste objektide ning

protsesside omadusi, seoseid ja vastastikmojusid.

Tahtsal kohal on loodusvaldkonnast huvituva opilase kujundamine, kes markab ja teadvustab

keskkonnaprobleeme ning oskab neid lahendada ja langetada padevaid otsuseid.

Oppimise keskmes on loodusteaduslike probleemide lahendamine loodusteaduslikule

meetodile tuginevas uurimuslikus oppes, mis holmab objektide voi protsesside vaatlust,

probleemide maaramist, taustinfo kogumist ja analuusimist, uurimiskusimuste ja hupoteeside

sonastamist, katsete ja vaatluste plaanimist ning tegemist, saadud andmete analuusi ja

jarelduste tegemist ning kokkuvotete suulist ja kirjalikku esitamist. Sellega kaasneb

uurimisoskuste omandamine.

Ainevaldkonnasisene loiming kujundab opilaste arusaama loodusest kui terviksusteemist,

milles esinevad vastastikused seosed ning pohjuslikud tagajarjed.

Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia,

fuusika, geograafia ja keemia) oppimiseks ning loob aluse teadusliku motlemisviisi

kujunemisele. Opilane opib markama ning eesmargistatult vaatlema elus- ja eluta looduse

objekte ning nahtusi, andmeid koguma ja analuusima ning nende pohjal jareldusi tegema.

Praktiliste tegevuste kaudu opitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analuusima nende

voimalikke tagajargi.

Bioloogia kujundab opilastel tervikarusaama eluslooduse pohilistest objektidest ja

protsessidest ning elus- ja eluta looduse vastastikustest seostest.

Geograafia kujundab opilaste arusaama looduses ja uhiskonnas toimuvatest nahtustest ja

protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest.

Füüsikas omandavad opilased arusaama pohilistest fuusikalistest protsessidest ning

loodusseaduste rakendamise voimalustest tehnika ja tehnoloogia arengus.

Keemias omandavad opilased teadmisi ainete ehitusest ja omadustest, oskusi keemilistes

nahtustes orienteeruda ning suutlikkuse moista eluslooduses ja inimtegevuses toimuvate

keemiliste protsesside seadusparasusi.

Oppesisu kasitlemises teeb valiku aineopetaja arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud

opitulemused, uldpadevused ning valdkonna- ja ainepadevused oleksid saavutatud.

1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalused.

Loodusainetes saavad opilased tervikulevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja

vastastikmojudest ning inimtegevuse mojust keskkonnale. Loodusainete opetamise kaudu

kujundatakse opilastes koiki riikliku oppekava uldosas kirjeldatud uldpadevusi.

Kultuuri- ja väärtuspädevus:

· kujundatakse positiivne hoiak koige elava ja umbritseva suhtes:

· arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva

kultuurinahtuse vastu;

· teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tahtsust ning selle kaitse vajadust;

· vaartustatakse jatkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse

tervislikke eluviise.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus;

· Opitakse hindama inimtegevuse moju looduskeskkonnale.

teadvustatakse kohalikke ja globaalseid keskkonnaprobleeme ning leitakse neile lahendusi.

Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades tuleb

loodusteaduslike seisukohtade korval arvestada eetilis-moraalsete seisukohtadega.

Enesemääratluspädevus:

· Bioloogiatundides, kus kasitletakse inimese anatoomia, fusioloogia ja

tervislike eluviiside teemasid, selgitatakse individuaalset energia- ja toitumisvajadust,

haigestumisega seotud riske ning tervislike eluviiside erinevaid aspekte.

Õpipädevus:

· Erinevate opitegevuste kaudu arendatakse probleemide lahendamise ja uurimusliku

oppe rakendamise oskust: opilased omandavad oskused leida loodusteaduslikku infot,

sonastada probleeme ja uurimiskusimusi, plaanida ja teha katseid voi vaatlusi ning

koostada kokkuvotteid.

· Opipadevuse arengut toetavad IKT-pohised opikeskkonnad.

Suhtluspädevus:

· Oppes on tahtsal kohal loodusteadusliku info otsimine erinevatest allikatest, sh internetist, leitud teabe analuus ja toeparasuse hindamine.

· Olulisel kohal on vaatlus- ja katsetulemuste korrektne vormistamine ning kokkuvotete kirjalik ja suuline esitus. Uhtlasi arendavad koik loodusained vastavatele teadusharudele iseloomulike moistete ja sumbolite korrektset kasutamist.

Matemaatika- ja loodusteaduste- ning tehnoloogiaalane pädevus.:

· Opitakse moistma loodusteaduslikke kusimusi, teaduse ja tehnoloogia tahtsust ning

moju uhiskonnale.

· kasutama uut tehnoloogiat ja tehnoloogilisi abivahendeid oppeulesandeid lahendades

ning tegema igapaevaelus toenduspohiseid otsuseid.

· Koigis loodusainetes koostatakse ja analuusitakse arvjooniseid, vorreldakse ning

seostatakse eri objekte ja protsesse.

· Uurimusliku oppe valtel esitatakse katse- voi vaatlusandmeid tabelitena ja arvjoonistena ning seostatakse arvulisi naitajaid lahendatava probleemiga.

Ettevõtlikkuspädevus:

· Loodusainete rakendusteaduslikke teemasid kasitledes ilmnevad abstraktsete

teadusfaktide ja -teooriate igapaevaelulised valjundid. Koos sellega saadakse ulevaade

loodusteadustega seotud elukutsetest ning vastava valdkonnaga tegelevatest

teadusasutustest ja ettevotetest.

· Ettevotlikkuspadevuse arengut toetab uurimuslik kasitlus, kus susteemselt plaanitakse

katseid ja vaatlusi ning analuusitakse tulemusi.

1.5. Loodusainete lõimingu võimalused teiste ainevaldkondadega.

Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled:

· Loodusaineid oppides ja loodusteaduslike tekstidega tootades

arendatakse opilaste teksti moistmise ja analuusimise oskust. Erinevaid tekste, nt

referaate, esitlusi jm luues kujundatakse oskust ennast selgelt ja asjakohaselt

valjendada nii suuliselt kui ka kirjalikult.

· Opilasi opetatakse kasutama kohaseid keelevahendeid, ainealast sonavara ja

valjendusrikast keelt ning jargima oigekeelsusnoudeid.

· Opilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikatest ja seda kriitiliselt hinnata.

· Juhitakse tahelepanu toode korrektsele vormistamisele ja viitamisele ning

intellektuaalse omandi kaitsele. Selgitatakse voorkeelse alguparaga loodusteaduslikke

moisteid ning voorkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimisel ja moistmisel.

Matemaatika:

· Matemaatikapadevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja

probleemoppe kaudu, arendades loovat ning kriitilist motlemist.

· Uurimuslikus oppes on tahtis koht andmete analuusil ja tolgendamisel ning tulemuste

esitamisel tabelite, graafikute ja diagrammidena.

· Loodusnahtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid.

Sotsiaalained:

· Loodusainete oppimine aitab moista inimese ja uhiskonna toimimist.

· kujundab oskust naha uhiskonna arengu seoseid keskkonnaga.

· teha teadlikke valikuid, toimida kolbelise ja vastutustundliku uhiskonnaliikmena ning

isiksusena.

Kunstiained:

· Kunstipadevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine, esitluste

tegemine, naitustel kaimine, looduse ilu vaartustamine oppekaikudel jms. Kindlasti

opilaste osalemine koolisisestel opilastoode eksponeerimisel.

Tehnoloogia:

· Oppides moistma looduse kui susteemi funktsioneerimise lihtsamaid seadusparasusi

ning inimese ja tehnika moju looduskeskkonnale, areneb opilaste tehnoloogiline

padevus.

· Fuusikateadmised loovad teoreetilise aluse, et moista seoseid looduse, tehnika ja

tehnoloogia vahel.

· Tehnoloogilist padevust arendatakse, kasutades oppes tehnoloogilisi, sh IKT

vahendeid.

Kehaline kasvatus. Loodusainete oppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi

vaartustamist.

1.6. Läbivate teemade rakendamine

Loodusainete oppimine seondub koigi riikliku oppekava uldosas kirjeldatud labivate

teemadega.

Oppekava labivaid teemasid peetakse silmas valdkonna oppeainete eesmargiseadet,

opitulemusi ning oppesisu kavandades lahtuvalt kooliastmest ning oppeaine spetsiifikast.

Elukestev õpe ja karjääri plaanimine:

· Kujundatakse iseseisva oppimise oskus, mis on oluline alus elukestva oppe harjumuste ja hoiakute omandamisel.

· Erinevate oppevormide kaudu arendatakse opilaste suhtlus- ja koostoooskusi, mida

on vaja tulevases tooelus.

· Loodusaineid oppides kasvab opilaste teadlikkus karjaarivoimalustest ning saadakse

teavet edasioppimisvoimaluste kohta loodusteadustega ja loodusvaldkonna ning

keskkonnakaitsega seotud erialadel.

· Oppetegevus voimaldab vahetult kokku puutuda toomaailmaga, nt tutvuda ettevotetega ja sealsete tootmisprotsessidega.

Teabekeskkond:

· Loodusaineid oppides kogutakse teavet infoallikatest, hinnatakse ning kasutatakse

teavet adekvaatselt ja kriitiliselt.

Tehnoloogia ja innovatsioon:

· Loodusainetes rakendatakse labivat teemat IKT vahendite kasutamise kaudu aineopetuses.

Tervis ja ohutus:

· Loodusainete oppimine aitab opilastel moista tervete eluviiside ja tervisliku toitumise tahtsust ning keskkonna ja tervise seoseid.

· Teoreetilise aluse oigele tervisekaitumisele annavad eelkoige bioloogia ja keemia.

· Loodusainete oppimine praktiliste toode kaudu arendab opilaste oskust

rakendada ohutusnoudeid.

Väärtused ja kõlblus.

· Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna

sailitamiseks vajalikud vaartushinnangud.

1.7. Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine

Oppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lahtutakse oppekava alusvaartustest, uldpadevustest, oppeaine eesmarkidest, taotletavatest

opitulemustest ja oppesisust ning toetatakse loimingut teiste oppeainete ja labivate teemadega;

2) taotletakse, et opilase opikoormus (sh kodutoode maht) on moodukas, jaotub oppeaasta

ulatuses uhtlaselt ja jatab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;

3) voimaldatakse nii uksi- kui ka koostoos toimuvat opet (paaris- ja ruhmatood, oppekaigud,

praktilised tood), mis toetavad opilaste kujunemist aktiivseiks ning iseseisvaiks oppijaiks;

4) kasutatakse opiulesandeid, mis toetavad individualiseeritud kasitlust ning suurendavad

opimotivatsiooni;

5) rakendatakse nuudisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial pohinevaid

opikeskkondi ning oppematerjale ja –vahendeid;

6) laiendatakse opikeskkonda: arvutiklass, kooliumbrus, looduskeskkond;

muuseumid, naitused, ettevotted jne;

7) kasutatakse erinevaid oppemeetodeid: rollimangud, arutelud;

vaitlused, projektope, uurimistoo koostamine, praktilised ja uurimuslikud tood.

· I kooliastmes loodusobjektide ja protsesside vaatlemine, kirjeldamine ning jarelduste

tegemine.

· II kooliastmes lisaks analuus, objekte mojutavate tegurite moju selgitamine,

probleemide lahendamine.

· III kooliastmes probleemide lahendamine, vaatlused, katsed, jarelduste tegemine, jne.

1.8. Hindamise alused.

· Hinnatakse opilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, arutelude, esitluste ning

kirjalike toode alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades

taotletavatele opitulemustele ning arvestades opilase individuaalseid isearasusi.

· Hindamisel lahtutakse Voore Pohikooli oppekava uldosa satetest.

· Hindamise eesmark on toetada opilase arengut ja opimotivatsiooni.

· Opitulemusi hinnatakse sonaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.

· Kaitumisele (nagu huvi tundmine, tahtsuse moistmine, vaartustamine, vajaduste

arvestamine, kaitumine looduses ja reeglite jargimine) antakse hinnanguid.

· Kirjalikke ulesandeid hinnates arvestatakse eelkoige too sisu, kuid parandatakse ka

oigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

· Opitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses opitulemustega. Opilane peab teadma, mida, millal ja kuidas hinnatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Hindamise kriteeriumid on esitatud kooli oppekavas.

I kooliastmes loodusopetuses hinnatakse teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas

taotletavatele opitulemustele: teadmist ja arusaamist (aratundmine, nimetamine, naidete

toomine, iseloomustamine, sonastamine ja kirjeldamine), rakendamise ja analuusi oskusi

(katsete tegemine, omaduste kindlakstegemine, mootmine, eristamine, ruhmitamine,

seostamine, jarelduste tegemine, valimine, otsuste tegemine, koostamine, vormistamine ning

esitlemine).

II kooliastmes loodusopetuses pooratakse opilaste uurimisoskusi hinnates tahelepanu

probleemide tuvastamisele, kusimuste ja hupoteeside sonastamisele, katse kavandamisele,

andmete kogumisele ja esitamisele, andmete analuusimisele ja tolgendamisele, jarelduste

tegemisele ning selgituste pakkumisele. Samuti hinnatakse taustinfo kogumise, kusimuste

sonastamise, toovahendite kasitsemise, katse tegemise, mootmise, andmekogumise, tapsuse

tagamise, ohutusnouete jargimise, tabelite ja diagrammide analuusi, jarelduste tegemise ning

tulemuste esitamise oskust. Hinnatakse oskust sonastada probleeme ja aktiivset osalust aruteludes,

oma arvamuse valjendamist ning pohjendamist.

III kooliastmes on oluline hinnata nii erinevate motlemistasandite arendamist oppeaine

kontekstis kui ka uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Motlemistasandite

arendamisel peaks 50% hindest moodustama madalamat jarku ( arusaamine opitu olemusest) ning

50% korgemat jarku (opitu kasutamisest) motlemistasandite oskuste rakendamist eeldavad ulesanded.

Uurimisoskusi voib hinnata nii terviklike uurimistoode valtel kui ka uksikuid oskusi eraldi

arendades.

Pohikoolis arendatavad peamised uurimisoskused on probleemi sonastamine, taustinfo

kogumine, uurimiskusimuste ja hupoteeside sonastamine, praktiliste toode vahendite

kasitsemine, katse hoolikas ja eesmargiparane tegemine, mootmine, andmekogumine, tapsuse

tagamine, ohutusnouete jargimine, tabelite ja diagrammide koostamine ning katsetulemuste

analuus, jarelduste tegemine, hupoteesi hindamine ning tulemuste esitamine ja tolgendamine

opitud teadmiste taustal.

1.9. Füüsiline õppekeskkond

Kool korraldab:

1) oppe klassis, kus on soe ja kulm vesi, valamud, elektripistikud, spetsiaalse kattega toolauad

ning vajalikud IT vahendid opetajale;

2) keemias on demonstratsioonkatsete tegemiseks tarvis tombekappi;

geograafias on vaja maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekti (iga opilase kohta

atlas), bioloogias on tarvis mikroskoope.

Kool voimaldab:

1) ainekavas nimetatud praktiliste toode tegemiseks vajalikud katsevahendid ja materjalid

ning demonstratsioonivahendid;

2) sobivad hoiutingimused praktiliste toode ja demonstratsioonide korraldamiseks, et koguda

ja sailitada vajalikke materjale (sh reaktiive);

3) kasutada oppes arvuteid ( arvutiklassis), millega saab teha ainekavas loetletud toid;

4) materiaalsete voimaluste ja otstarbekuse pohjal rakendada loodusainete oppes uusi IKT

lahendusi;

5) ouesopet, oppekaikude korraldamist ning osalemist loodus- ja keskkonnaharidusprojektides.

· II kooliastmes voimaldatakse vahemalt kaks korda kooliastme jooksul osaleda

keskkonnahariduskeskuse voi loodusharidusega seotud uritusel.

· III kooliastmes voimaldatakse kooli oppekava jargi vahemalt korra oppeaastas igas

loodusaines opet valjaspool kooli territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ,

AHHAA keskuses, ettevottes …).

2. Ainekavad

2.1. Loodusõpetus

2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid:

Loodusopetuse opetamisega taotletakse, et opilane 7. klassi lopuks:

1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete oppimisest;

2) oskab sihiparaselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi toid ning esitada tulemusi;

3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit opetaja

juhendamisel;

4) valdab teadmisi loodusobjektidest ja -nahtustest ning elus- ja eluta keskkonna seostest;

5) moistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid ning valjendab hoolivust ja lugupidamist

koigi elusolendite vastu;

6) oskab leida loodusteaduslikku infot, moistab loetavat ja oskab luua lihtsat

loodusteaduslikku teksti;

7) rakendab opitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapaevaelus;

8) vaartustab elurikkust ja saastvat arengut.

2.1.2. Õppeaine kirjeldus

Loodusõpetust õppides kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune

muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, mis võivad olla soovitud või soovimatud.

Loodusopetus on integreeritud oppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste

loodusteadusainete (bioloogia, fuusika, loodusgeograafia, keemia) oppimiseks. Oppeaine

kaudu kujundatakse opilastes loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust ja reaalset

maailmapilti mis sisaldab jargmist:

1) loodusteaduslikud teadmised – nii loodusteadustealased (teadmised loodusest, arusaamine

pohilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest ja teooriatest) kui ka teadmised

loodusteaduste kohta (teaduslik uurimine, teaduslikud seletused, loodusteaduste ja

tehnoloogia olemus);

2) praktilised oskused ja loodusteadusliku meetodi rakendamine – oskus sonastada

teaduskusimusi voi -hupoteese, mida on voimalik katse teel kontrollida; kavandada katseid

andmete kogumiseks; teha praktilisi toid, kasutades mooteriistu ja katseseadmeid ohutult;

analuusida andmeid; teha jareldusi tulemuste ja teaduslike arusaamade pohjal; sonastada

uldistusi ning esitada tulemusi;

3) loodusteaduslike kusimustega tegelemist toetavad hoiakud ja vaartushinnanguid: oskus

rakendada loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapaevaelu probleeme

lahendades.

Loodusopetuse oppimise kaudu kujuneb opilastel arusaam loodusest kui tervikust. Oppes on

peamised tunnetusobjektid looduse objektid, nahtused ja protsessid ning nendevahelised

seosed. Opitakse markama seoseid looduses, moistma looduse toimimise seadusparasusi,

inimese soltuvust loodus- keskkonnast ning inimtegevuse moju looduskeskkonnale.

Omandatakse positiivne hoiak koige elava suhtes.

Arendatakse tahet ja valmisolekut kaitsta looduskeskkonda ning kujundatakse saastvaid

vaartushinnanguid ja hoiakuid.

Loodusopetus arendab kriitilist ja loovat motlemist – opilane opib eesmargistatult markama

ning vaatlema, kusimusi esitama, andmeid koguma ja sustematiseerima, analuusima ning

jareldusi ja uldistusi tegema; opilane opib leidma probleemidele alternatiivseid lahendusi ning

prognoosima erinevate lahendusviiside ja otsuste tagajargi.

Oppe korraldamine pohineb looduse vahetul kogemisel ning eakohastel tegevustel..

I kooliastmes opitakse tundma pohiliselt lahiumbrust ning igapaevaelu nahtusi,

keskendutakse looduse vahetule kogemisele ja praktilisele tegevusele. Kooliastme lopuks

joutakse loodusnahtuste kirjeldamiselt lihtsamate seoste loomiseni ja jarelduste tegemiseni. Kujuneb

huvi looduse vastu ning oskus looduses kaituda. Peamiste praktiliste tegevustena, mis tagavad

kooliastme opitulemuste saavutamise, tehakse praktilisi toid: objektide, sh looduslike objektide

vaatlemist, vordlemist, ruhmitamist, mootmist, katsete tegemist; kollektsiooni koostamist ning plaani

kasutamist.

II kooliastmes arendatakse edasi loodusteaduslikke uurimisoskusi. Kujuneb oskus

teaduslikult ja loovalt moelda ning probleeme lahendada, sonastada katsega kontrollitavaid

vaiksema mahuga teaduskusimusi voi -hupoteese. Kujunevad keskkonnahoiakud.

III kooliastmes opitakse objekte ja nahtusi kirjeldama ning suvendatakse info

tootlemise oskusi. Kujundatakse padevusi, et sugavamalt moista loodusainetes kasitletavaid

nahtusi ja meetodeid.

II ja III kooliastmes on tahtis hoida opilaste opimotivatsiooni, kujundada huvi loodusteaduste

oppimise ja loodusteadustega seotud elukutsete vastu ning arusaamu loodusteaduste ja

tehnoloogia tahtsusest meie igapaevaelus. Opikeskkond peab voimaldama opilasel olla loov.

Oluline on plaanida opilaste huvidest ja kogemustest lahtuvaid uurimuslikke oppeulesandeid.

Uurimisoskusi arendades pooratakse eraldi tahelepanu uuringute plaanimisele ja tegemisele ning

tulemuste analuusile, tolgendamisele ja esitamisele. Praktilise ja uurimusliku tegevuse korval

lahendatakse mitmesuguseid teoreetilisi ulesandeid, mis tagavad korgemat jarku motlemisoskuste

arengu. Koduste toodega kinnistatakse klassis opitut ning rakendatakse klassis omandatud teadmust

igapaevaelu tegevustes.

2.1.3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes

Väärtused ja hoiakud

3. klassi lopetaja:

1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

2) moistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu soltub loodusest; suhtub loodusesse

saastvalt;

3) markab looduse ilu ja erilisust ning vaartustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist

mitmekesisust;

4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;

5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusvaartusi ja iseennast.

Uurimisoskused

3. klassi lopetaja:

1) teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;

2) sonastab oma meelte toel saadud kogemusi ning nahtuste ja objektide omadusi;

3) teeb lihtsate vahenditega praktilisi toid, jargides juhendeid ja ohutusnoudeid;

4) vormistab vaatlusinfo, teeb jareldusi ning esitleb neid;

5) kasutab oppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke moisteid suulises ja kirjalikus kones;

6) kasutab opitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapaevaelus otsuseid tehes.

Loodusvaatlused

3. klassi lopetaja:

1) teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava valisriietuse;

2) kirjeldab loodus- ja tehisobjekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;

3) markab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;

4) toob naiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta eri

aastaaegadel;

5) toob naiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tahtsuse kohta inimese elus;

6) tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

7) kaitub loodushoidlikult ning jargib koostegutsemise reegleid.

Loodusnähtused

3. klassi lopetaja:

1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nahtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja ruhmitab

neid;

2) eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning valdab ohutunnet tundmatute ainete vastu;

3) teeb juhendi jargi lihtsamaid praktilisi toid, jargides ohutusnoudeid;

4) kaalub kehi, moodab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid

mootmisvahendeid;

5) selgitab kompassi too pohimotet, toetudes katsele magnetiga;

6) teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud

teadmisi, kasutades elektririistu ohutult;

7) oskab ette naha liikumisega seotud ohuolukordi; toob naiteid, millest soltub liikuva keha

peatamise aeg ja teepikkus.

Organismide mitmekesisus ja elupaigad

3. klassi lopetaja:

1) kirjeldab taimede, loomade ja seente valisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob

naiteid nende tahtsuse kohta looduses;

2) eristab seeni, taimi ja loomi toitumise, kasvamise ning liikumisvoime jargi;

3) teab, et uhte liiki kuuluvad organismid on sarnased;

4) eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid

(putukad);

5) kirjeldab opitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;

6) eristab oistaime, okaspuud, sonajalg- ja sammaltaime;

7) teab seente mitmekesisust, nimetab tuntumaid soodavaid ja murgiseid kubarseeni ning

oskab valtida murgiste seentega seotud ohtusid;

8) arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;

9) toob naiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab opitud liikidest

lihtsamaid toiduahelaid;

10) tunneb pohjalikult uhte taime-, seene- voi loomaliiki, tuginedes koostatud uurimuslikule

ulevaatele.

Inimene

3. klassi lopetaja:

1) kirjeldab inimese valisehitust, kasutades mootmistulemusi;

2) jargib tervisliku toitumise pohimotteid ja hugieeninoudeid ning vaartustab tervislikke

eluviise;

3) teadvustab inimese vajadusi, tarbib vastutustundlikult, valdib enda ja teiste tervise

kahjustamist ning hoiab keskkonda;

4) toob naiteid, kuidas inimene soltub loodusest ning muudab oma tegevusega loodust;

5) vordleb inimeste elu maal ja linnas.

Plaan ja kaart

3. klassi lopetaja:

1) saab aru lihtsast plaanist voi kaardist ning leiab kooliumbruse plaanilt tuttavaid objekte;

2) moistab, et kaardi jargi on voimalik tegelikkust tundma oppida;

3) naitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid korgustikke, saari, poolsaari, lahtesid,

jogesid, jarvi ja linnu;

4) maarab kompassi jargi pohja- ja lounasuunda;

5) kirjeldab Eesti kaardi jargi objektide asukohti, kasutades ilmakaari.

2.1.4. Õppesisu I kooliastmes

2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine

Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid. Tahked ained ja vedelikud.

Mõisted: omadus, meeled, elus, eluta, looduslik, tehislik, tahke, vedel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) meelte kasutamine mangulises ja uurimuslikus tegevuses;

2) elus- ja eluta objektide ruhmitamine;

3) tahkete ja vedelate ainete omaduste vordlemine;

4) oppekaik kooliumbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks.

2.1.4.2. Aastaajad

Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja

seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.

Mõisted: suvi, sugis, talv, kevad, soojus, valgus, taim, loom, seen, kodukoht, veekogu,

maastik.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) oppekaigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Maastikuvaatlus;

2) puu ja sellega seotud elustiku aastaringne jalgimine;

3) tutvumine aastaajaliste muutustega veebimaterjalide pohjal.

2.1.4.3. Organismid ja elupaigad

Maismaataimed ja -loomad, valisehitus ja mitmekesisus. Taimede ja loomade eluavaldused:

toitumine ja kasvamine. Koduloomad. Veetaimede ja -loomade erinevus

maismaaorganismidest.

Mõisted: puu, poosas, rohttaim, teravili, juur, vars, leht, ois, vili, keha, pea, jalad, saba, kael,

tiivad, nokk, suled, karvad, soomused, toitumine, kasvamine, uimed, ujulestad, lopused,

metsloom, koduloom, lemmikloom.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) loodusvaatlused: taimede valisehitus; loomade valisehitus;

2) uhe taime voi looma uurimine, ulevaate koostamine;

3) uurimus: taime kasvu soltuvus soojusest ja valgusest;

4) oppekaik: organismid erinevates elukeskkondades.

2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine

Kaalumine, pikkuse ja temperatuuri mootmine.

Mõisted: mootuhik, termomeeter, kaalud, kaalumine, mootmine, katse.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) kehade kaalumine;

2) opilaste pikkuse mootmine ja vordlemine;

3) temperatuuri mootmine erinevates keskkondades.

2.1.4.5. Inimene

Inimene. Valisehitus. Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine. Hugieen kui tervist

hoidev tegevus.

Inimese elukeskkond.

Mõisted: keha, kehaosad, toit, toiduaine, tervis, haigus, asulad: linn, alev, kula.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) enesevaatlus, mootmine;

2) tervisliku paevamenuu koostamine;

3) oppekaik asula kui inimese elukeskkonna uurimiseks.

2.1.4.6. Ilm

Ilmavaatlused. Ilmastikunahtused.

Mõisted: pilvisus, tuul, ohutemperatuur, sademed: vihm, lumi.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) ilma vaatlemine;

2) ohutemperatuuri mootmine;

3) ilmaennustuse ja tegeliku ilma vordlemine.

2.1.4.7. Organismide rühmad ja kooselu

Taimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Samblikud. Liik,

kooslus, toiduahel.

Mõisted: oistaim, vili, seeme, okaspuu kabi, sonajalg, sammal, selgroogsed, kalad,

kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, selgrootud, ussid, putukad, amblikud, seeneniidistik,

kubarseen, eosed, hallitus, parm, samblik, liik, kooselu, taimtoiduline, loomtoiduline,

segatoiduline, toiduahel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) lihtsa kollektsiooni koostamine monest organismiruhmast;

2) looma valisehituse ja eluviisi uurimine;

3) seente vaatlemine voi hallitusseente kasvamise uurimine;

4) oppekaik organismide kooselu uurimiseks erinevates elupaikades.

2.1.4.8. Liikumine

Liikumise tunnused. Joud liikumise pohjusena (katseliselt). Liiklusohutus.

Mõisted: liikumine, kiirus, joud.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) oma keha jou tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks;

2) liikuvate kehade kauguse ja kiiruse hindamine.

2.1.4.9. Elekter ja magnetism

Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja saastmine. Ohutusnouded.

Magnetnahtused. Kompass.

Mõisted: vooluallikas, elektripirn, juhe, luliti, juht, mittejuht, ohutus, kompass, ilmakaared.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) lihtsa vooluringi koostamine;

2) ainete elektrijuhtivuse kindlakstegemine;

3) pusimagnetitega tutvumine.

2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti

Kooliumbruse plaan. Eesti kaart. Ilmakaared ning nende maaramine kaardil ja looduses.

Tuntumad korgustikud, saared, poolsaared, lahed, jarved, joed ja asulad Eesti kaardil.

Mõisted: plaan, pealtvaade, kaart, kaardi legend, leppemark, leppevarv, pohi- ja

vaheilmakaared, korgustik, madalik, saar, poolsaar, laht, jarv, jogi, asulad.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) pildi ja plaani korvutamine;

2) plaani jargi liikumine kooli umbruses, mootkavata plaani taiendamine;

3) ilmakaarte maaramine kaardil, oues kompassiga voi paikese jargi;

4) oppeekskursioon oma maakonnaga tutvumiseks.

2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

Väärtused ja hoiakud

6. klassi lopetaja:

1) tunneb huvi loodusteaduste oppimise vastu;

2) vaartustab uurimistegevust looduse tundmaoppimisel;

3) vaartustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning saastvat eluviisi;

4) toimib keskkonnateadliku tarbijana ning vaartustab tervislikku toitu;

5) markab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes

keskkonnakaitseuritustes.

Uurimisoskused

6. klassi lopetaja:

1) sonastab uurimiskusimusi/probleeme ja kontrollib hupoteese;

2) kavandab opetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi toid;

3) teeb katseid, jargides praktilise too juhendeid;

4) arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste toode juhendite ule;

5) kasutab ohutusnoudeid, jargides oigesti sobilikke mootevahendeid;

6) analuusib andmeid, teeb jareldusi ja esitab uuringu tulemusi;

7) leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet ning arutleb infoallika usaldusvaarsuse ule;

8) oskab vastandada teaduslikku ja mitteteaduslikku seletust.

Üldised loodusteaduslikud teadmised

6. klassi lopetaja:

1) tunneb igapaevaelus ara loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja kusimusi;

2) saab aru loodusteaduslikust tekstist, tolgendab ja rakendab opitud teadusmoisteid,

sumboleid ning uhikuid nahtusi ja protsesse selgitades;

3) tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb toendusmaterjalide pohjal jareldusi ja

otsustusi;

4) selgitab pohjuse-tagajarje seoseid;

5) kasutab voi koostab mudelit, et naidata arusaamist seostest, protsessidest ja susteemidest;

6) kirjeldab ja vordleb organismide, ainete voi protsesside sarnasusi ning erinevusi;

7) selgitab organismide kohastumist ohus, vees voi mullas kui elukeskkonnas ning pohjendab

loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkust;

8) saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest kodukoha ning Eesti kontekstis.

2.1.6. Õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

2.1.6.1. Maailmaruum

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab joonise pohjal Paikesesusteemi ehitust;

2) pohjendab mudeli jargi oo ja paeva vaheldumist Maal;

3) leiab taevasfaaril ja taevakaardil Suure Vankri ja Pohjanaela ning maarab pohjasuuna;

4) leiab eri allikaist infot maailmaruumi kohta etteantud teemal, koostab ja esitab ulevaate.

Õppesisu

Paike ja tahed. Paikesesusteem. Tahistaevas. Tahtkujud. Suur Vanker ja Pohjanael.

Galaktikad.

Astronoomia.

Mõisted: maailmaruum, Paike, Maa, Kuu, tiirlemine, poorlemine, oopaev, aasta, taht, planeet,

satelliit, Paikesesusteem, tahtkuju, Suur Vanker, Pohjanael, galaktika, astronoomia.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) mudeli valmistamine, et kujutada Paikese ning planeetide suurust ja nendevahelist kaugust;

2) oo ja paeva vaheldumise mudeldamine;

3) Maa tiirlemise mudeldamine;

4) tahistaeva vaatlused. Pohjanaela leidmine tahistaevas.

2.1.6.2. Planeet Maa

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab maailma poliitilise kaardi jargi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit;

2) teab ja naitab kaardil mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike;

3) leiab atlasest kohanimede registri jargi tundmatu koha;

4) toob naiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning kirjeldab nende moju loodusele ja

inimeste tegevusele.

Õppesisu

Gloobus kui Maa mudel. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja ookeanid.

Suuremad riigid Euroopa kaardil. Geograafilise asendi iseloomustamine. Eesti asend

Euroopas.

Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavarinad, orkaanid, uleujutused.

Mõisted: gloobus, mudel, looduskaart, riikide kaart, kontuurkaart, atlas, ekvaator, pohja- ja

lounapoolkera, pohja- ja lounapoolus, manner, ookean, meri, geograafiline asend, riigipiir,

naaberriik, vulkaan, laava, loor, maavarin, orkaanid, uleujutused.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) gloobuse kui Maa mudeli valmistamine;

2) opitud objektide kandmine kontuurkaardile;

3) erinevate allikate kasutamine, et leida infot ja koostada ulevaade looduskatastroofide kohta.

2.1.6.3. Elu mitmekesisus Maal

Õpitulemused

Opilane:

1) oskab kasutada valgusmikroskoopi;

2) teab, et koik organismid koosnevad rakkudest;

3) selgitab uhe- ja hulkraksete erinevust;

4) nimetab bakterite eluavaldusi ning tahtsust looduses ja inimese elus;

5) vordleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;

6) toob naiteid taimede ja loomade kohastumise kohta korbes, vihmametsas, maestikes ning

jaavoondis.

Õppesisu

Organismide mitmekesisus: uhe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused:

toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine

keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.

Mõisted: rakk, uherakne organism, bakter, hulkrakne organism, toitumine, hingamine,

paljunemine, kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, korb, vihmamets, maestik,

jaavoond, kivistised, hiidsisalikud ehk dinosaurused.

Praktilised tööd:

1) erinevate rakkude vaatlemine ja vordlemine;

2) raku mudeli ehitamine voi uurimine multimeedia materjalide toel;

3) seemnete idanemise uurimine erinevates keskkonnatingimustes;

4) taimede ja loomade kohanemise uurimine muutuvates keskkonnatingimustes;

5) organismide eluavalduste uurimine looduses.

2.1.6.4. Inimene

Õpitulemused

Opilane:

1) nimetab inimese elundkondade tahtsamaid elundeid, kirjeldab nende ulesandeid ja talitluse

uldisi pohimotteid ning vastastikuseid seoseid;

2) teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;

3) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;

4) vordleb inimest selgroogsete loomadega;

5) uurib lihtsa katse voi mudeli jargi inimese elundi voi elundkonna talitlust;

6) toob naiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tahtsuse kohta inimese elus;

7) pohjendab tervisliku eluviisi pohimotteid ning koostab tervisliku paevamenuu.

Õppesisu

Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ulesanded. Organismi terviklikkus.

Tervislikud eluviisid. Inimese polvnemine. Inimese vordlus selgroogsete loomadega. Taimed,

loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses.

Mõisted: elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, suda, veresoon, arter, veen, kopsud,

maks,

magu, soolestik, peensool, jamesool, parak, meeleelundid, narvid, peaaju, seljaaju, munandid,

munasarjad, emakas, viljastumine, naarmed, neerud.

Praktilised tööd:

1) elundi mudeli valmistamine ja/voi talitluse uurimine;

2) katsed ja laboritood inimese elundite talitluse uurimiseks;

3) ulevaate koostamine inimese seosest uhe taime-, looma- ja seeneliigi voi bakteriruhmaga;

4) menuu analuusimine, lahtudes tervisliku toitumise pohimotetest.

2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel;

2) oskab korraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi;

3) nimetab ning naitab kaardil Eesti suuremaid jogesid ja jarvi;

4) iseloomustab ja vordleb kaardi ning piltide jargi etteantud jogesid (paiknemine, lahe ja

suue, lisajoed, languse ja voolukiiruse seostamine);

5) iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jogedes ja jarvedes

ning selgitab vee ringlemise tahtsust jarves;

6) kirjeldab joe ja jarve elukooslust, nimetab jogede ja jarvede tuupilisemaid liike;

7) toob naiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude aares;

8) koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvorgustikke.

Õppesisu

Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti joed. Jogi ja selle osad. Vee

voolamine joes. Veetaseme koikumine joes. Eesti jarved, nende paiknemine. Taimede ja

loomade kohastumine eluks vees. Jogi elukeskkonnana. Jarvevee omadused. Toitainete

sisaldus jarvede vees. Elutingimused

jarves. Jogede ja jarvede elustik. Toiduahelate ja toiduvorgustike moodustumine tootjatest,

tarbijatest ning lagundajatest. Jogede ja jarvede tahtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

Mõisted: jogi, joesang, suue, lahe, peajogi, lisajogi, joestik, joe langus, voolukiirus, karestik,

juga, suurvesi, madalvesi, jarv, umbjarv, labivoolujarv, rannajarv, tootjad, tarbijad,

lagundajad, toiduahel, toiduvorgustik, holjum, rohevetikas, vesikirp, veeoitsemine, kaldataim,

veetaimed, lepiskala, roovkala.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu naitel: probleemi seadmine ja

uurimiskusimuste esitamine, andmete kogumine, analuus ning tulemuste uldistamine ja

esitamine;

2) kahe Eesti joe voi jarve vordlemine kaardi ning teiste infoallikate jargi;

3) veeorganismide maaramine lihtsamate maaramistabelite pohjal;

4) vesikatku elutegevuse uurimine;

5) tutvumine eluslooduse haaltega, kasutades audiovisuaalseid materjale.

2.1.6.6. Vesi kui aine, vee kasutamine

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab vee olekuid, nimetab jaa sulamis-, vee kulmumis- ja keemistemperatuuri;

2) teeb juhendi jargi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid;

3) selgitab pohjavee kujunemist ja vordleb katsega erinevate pinnaste vee labilaskvust;

4) kirjeldab joogivee saamise voimalusi ning pohjendab vee saastliku tarbimise vajadust;

5) toob naiteid inimtegevuse moju ja reostumise tagajargede kohta veekogudele.

Õppesisu

Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee

soojuspaisumine. Margamine ja kapillaarsus. Pohjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee

reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.

Mõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine,

soojuspaisumine, margamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus,

pohjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, soelumine, filtrimine.

Praktilised tööd:

1) vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine, vee soojuspaisumine, vee liikumine

soojendamisel, margamine, kapillaarsus);

2) erinevate vete vordlemine;

3) vee liikumine erinevates pinnastes;

4) vee puhastamine erinevatel viisidel;

5) vee kasutamise uurimine kodus voi koolis.

2.1.6.7. Asula elukeskkonnana

Õpitulemused

Opilane:

1) naitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;

2) vordleb erinevate teabeallikate jargi oma koduasulat mone teise asulaga;

3) kirjeldab elutingimusi asulas ning toob naiteid inimkaaslejate loomade kohta;

4) koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid;

5) vordleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas;

6) toob naiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta;

7) hindab kodukoha ohu seisundit samblike esinemise pohjal;

8) teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas.

Õppesisu

Elukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad. Koduasula plaan. Elutingimused asulas.

Taimed ja loomad asulas.

Mõisted: tehiskooslus, asula plaan, parasiit, inimkaasleja loom, park.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) Eestit voi oma kodumaakonda tutvustava ulevaate koostamine;

2) oppekaik asula elustikuga tutvumiseks;

3) keskkonnaseisundi uurimine koduasulas;

4) minu unistuste asula – keskkonnahoidliku elukeskkonna mudeli koostamine.

2.1.6.8. Pinnavormid ja pinnamood

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab samakorgusjoonte jargi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist korgust ning

nolvade kallet;

2) kirjeldab kaardi jargi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning naidates

pinnavorme kaardil;

3) toob naiteid mandrijaa moju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele;

4) selgitab pinnamoe moju inimtegevusele ja toob naiteid inimtegevuse moju kohta

koduumbruse pinnamoele.

Õppesisu

Pinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood.

Suuremad korgustikud, madalikud ja tasandikud, Pohja-Eesti paekallas. Mandrijaa osa

pinnamoe kujunemises. Pinnamoe moju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

Mõisted: pinnavorm, kungas, org, nogu, magi, nolv, jalam, samakorgusjoon, suhteline ja

absoluutne korgus, korgustik, tasandik, madalik, paekallas, pinnamood, mandrijaa, voor,

moreen, randrahn.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) kunka mudeli koostamine ning kunka kujutamine kaardil samakorgusjoontega;

2) koduumbruse pinnavormide ja pinnamoe kirjeldamine.

2.1.6.9. Soo elukeskkonnana

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab kaardi jargi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas;

2) oskab pohjendada Eesti sooderohkust;

3) selgitab soode kujunemist ja arengut;

4) seostab raba kui elukeskkonna eripara turbasambla ehituse ja omadustega;

5) vordleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas;

6) koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid;

7) selgitab soode tahtsust ja kaitse vajadust.

Õppesisu

Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba.

Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tahtsus. Turba kasutamine. Kutteturba tootmise

tehnoloogia.

Mõisted: madalsoo, siirdesoo, raba, alves, laugas, turbasammal, turvas.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) sookoosluse uurimine oppekaigu, mudelite voi veebimaterjalide pohjal;

2) turbasambla omaduste uurimine;

3) kollektsiooni koostamine oppeekskursioonil.

2.1.6.10. Muld elukeskkonnana

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab ja vordleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi;

2) pohjendab katsega, et mullas on ohku ja vett;

3) selgitab muldade kujunemist ja mulla tahtsust looduses;

4) tunneb mullakaeves ara huumushorisondi;

5) kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.

Õppesisu

Mulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes.

Mullakaeve.

Vee liikumine mullas.

Mõisted: muld, kivimite murenemine, mulla tahke osa, mullasomerad, mullaohk, mullavesi,

huumus, huumushorisont, liivmuld, savimuld.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) mullaproovide votmine, kirjeldamine ja vordlemine. Komposti valmistamine;

2) vee- ja ohusisalduse kindlakstegemine mullas;

3) mulla ja turba vordlemine;

4) mullakaeve kirjeldamine uhe opitava koosluse (aia, pollu, metsa, niidu) naitel.

2.1.6.11. Aed ja põld elukeskkonnana

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab fotosunteesi tahtsust orgaanilise aine tekkes;

2) kirjeldab mullaelustikku ning toob naiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;

3) toob esile aia- ja pollukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste

kujunemises;

4) tunneb opitud kultuurtaimi ja ruhmitab neid;

5) koostab opitud liikidest toiduahelaid ja toiduvorgustikke;

6) toob naiteid saagikust mojutavate tegurite kohta;

7) vordleb keemilist ja biotorjet ning pohjendab, miks tasub eelistada mahepollumajanduse

tooteid;

8) toob naiteid muldade kahjustumise pohjuste ja nende tagajargede kohta;

9) toob naiteid pollumajandussaaduste osa kohta igapaevases toidus.

Õppesisu

Mulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosuntees. Aiataimed. Viljapuuaed, juurviljaaed ja iluaed.

Pold kui kooslus. Keemilise torje moju loodusele. Mahepollundus. Inimtegevuse moju

mullale. Mulla reostumine ja havimine. Mulla kaitse.

Mõisted: fotosuntees, vaetis, viljavaheldus, liblikoielised, mugarbakterid, sumbioos,

kultuurtaim, umbrohi, kahjurid, taimehaigused, keemiline torje, biotorje, mahepollumajandus,

koogi- ja puuvili, sort, maitsetaim, ravimtaim, iluaed.

Praktilised tööd:

1) komposti tekkimise uurimine;

2) uhe aia- voi pollutaimega seotud elustiku uurimine;

3) aia- ja pollukultuuride kirjeldamine ning vordlemine, kasutades konkreetseid naidisobjekte

voi veebipohiseid oppematerjale;

4) uurimus aia- ja pollusaaduste osast igapaevases menuus voi uurimus uhe

pollumajandussaaduse (sh loomakasvatussaaduse) tootlemisest toiduaineks.

2.1.6.12. Mets elukeskkonnana

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab metsa kui okosusteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;

2) vordleb manni ja kuuse kohastumust;

3) iseloomustab ja vordleb peamisi metsatuupe kasvutingimuste jargi;

4) vordleb metsatuupide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;

5) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvorgustikke;

6) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;

7) selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab saastva metsanduse pohimotteid.

Õppesisu

Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nomme-, palu-,

laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade

tahtsus ja kasutamine. Puidu tootlemine. Metsade kaitse.

Mõisted: okosusteem, polismets, loodusmets, majandusmets, jahiulukid, soralised, tippkiskja,

metsarinded, metsatuubid: nommemets, palumets, salumets, laanemets.

Praktilised tööd:

1) tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga;

2) Eesti metsade valdavate puuliikide vordlemine, kasutades naidisobjekte voi veebipohiseid

oppematerjale;

3) uurimus: mets igapaevaelus / metsaga seotud tarbeesemed;

4) metsloomade tegutsemisjalgede uurimine.

2.1.6.13. Õhk

Õpitulemused

Opilane:

1) moodab oues ohutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning maarab pilvetuupe ja

tuule suunda;

2) vordleb ilmakaardi jargi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti

erinevates osades;

3) iseloomustab graafiku pohjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi

jargi valdavaid tuuli Eestis;

4) kirjeldab pildi voi skeemi jargi veeringet;

5) iseloomustab ohku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja ohus;

6) selgitab hapniku rolli polemisel, kodunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku

tahtsust organismidele;

7) teab, et susihappegaas tekib polemisel, kodunemisel ja organismide hingamisel;

8) toob naiteid ohkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;

9) nimetab ohu saastumise pohjusi ja tagajargi ning toob naiteid, kuidas valtida ohu

saastumist.

Õppesisu

Ohu tahtsus. Ohu koostis. Ohu omadused. Ohutemperatuur ja selle mootmine.

Ohutemperatuuri oopaevane muutumine. Ohu liikumine soojenedes. Ohu liikumine ja tuul.

Kuiv ja niiske ohk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mootmine. Ilma

ennustamine.

Hapniku tahtsus looduslikes protsessides: hingamine, polemine ja kodunemine. Ohk

elukeskkonnana. Organismide kohastumine ohkkeskkonnaga. Ohu saastumise valtimine.

Mõisted: ohkkond, ohk, gaas, hapnik, susihappegaas, lammastik, tuul, tuule kiirus, tuule

suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik, hingamine, polemine,

kodunemine, tolmlemine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) ohu omaduste ja koostise uurimine: kuunla polemine suletud anumas; ohu kokkusurutavus;

ohu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine;

2) temperatuuri mootmine, pilvisuse ja tuule suuna maaramine ning tuule kiiruse hindamine;

3) erinevate Eesti piirkondade ilma vordlemine EMHI kodulehe ilmakaartide jargi.

2.1.6.14. Läänemeri elukeskkonnana

Õpitulemused

Opilane:

1) naitab kaardil Laanemere-aarseid riike ning suuremaid lahtesid, vainu, saari ja poolsaari;

2) vordleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite jargi rannikualade ning sisemaa temperatuure;

3) iseloomustab Laanemere-aarset asustust ja inimtegevust opitud piirkonna naitel;

4) iseloomustab Laanemerd kui okosusteemi;

5) selgitab Laanemere vahese soolsuse pohjusi ja riimveekogu elustiku eripara;

6) vordleb organismide elutingimusi jarves ja meres;

7) kirjeldab erinevate vetikate levikut Laanemeres;

8) maarab lihtsamate maaramistabelite jargi Laanemere selgrootuid ja selgroogseid;

9) koostab Laanemerele iseloomulikke toiduahelaid voi -vorgustikke;

10) selgitab Laanemere reostumise pohjusi ja kaitsmise voimalusi.

Õppesisu

Vesi Laanemeres – merevee omadused. Laanemere asend ja umbritsevad riigid, suuremad

lahed, vainad, saared, poolsaared. Laanemere moju ilmastikule. Laanemere rannik.

Elutingimused Laanemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning

nendevahelised seosed. Mere moju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemisele. Laanemere

reostumine ja kaitse.

Mõisted: vee soolsus, segu, lahus, lahusti, riimvesi, rannajoon, rand, rannik, laug- ja

jarskrannik, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, pohjaloomastik, siirdekala,

rannikulinnud.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) erineva soolsusega lahuste tegemine, et vorrelda Laanemere ja maailmamere soolsust.

Soolase vee aurustamine;

2) Laanemere kaardi joonistamine malu jargi (kujutluskaart);

3) Laanemere, selle elustiku, rannikuasustuse ja inimtegevuse kirjeldamine erinevate

teabeallikate jargi:

4) olireostuse moju uurimine elustikule;

5) Laanemere probleemide analuusimine, tuginedes erinevatele allikatele.

2.1.6.15. Elukeskkond Eestis

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid

okosusteemis;

2) kirjeldab okosusteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu olulisust

okosusteemides;

3) pohjendab aineringe olulisust;

4) kirjeldab inimese moju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas voivad muutused keskkonnas

pohjustada elustiku muutusi;

5) koostab opitud kooslustevahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvorgustikke;

6) selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sumbioos, konkurents.

Õppesisu

Ulevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted

okosusteemis. Inimese moju okosusteemidele.

Mõisted: toiduvorgustik, laguahel, energia, parasitism, kisklus, sumbioos, konkurents.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) okosusteemi uurimine mudelitega;

2) veebipohiste opikeskkondade kasutamine toiduahelate ja toiduvorgustike uurimiseks.

2.1.6.16. Eesti loodusvarad

Õpitulemused

Opilane:

1) nimetab taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid Eestis ning toob nende kasutamise

naiteid;

2) oskab eristada graniiti, paekivi, polevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;

3) toob naiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise voimaluste kohta oma kodukohas;

4) selgitab moistliku tarbimise vajadust, lahtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jaatmed.

Õppesisu

Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti

maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjaaride kasutamisega

seotud keskkonnaprobleemid.

Mõisted: loodusvarad, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, maavarad, setted, liiv, kruus,

savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, polevkivi, karjaar, maa-alune kaevandus, energia,

soojus- ja elektrienergia.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) setete ja kivimite kirjeldamine ning vordlemine;

2) perekonna/kooli energiatarbimise uurimus;

3) ulevaate koostamine loodusvarade kasutamisest oma kodukohas.

2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab looduskaitse vajalikkust, toob naiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja

uksikobjektide kohta;

2) kirjeldab kaardi jargi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;

3) pohjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust;

4) selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;

5) pohjendab olmeprugi sortimise ja tootlemise vajadust ning sordib olmeprugi;

6) analuusib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle moju keskkonnale;

7) toob naiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende

lahendamise voimalusi.

Õppesisu

Inimese moju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse.

Kaitsealad. Niit kui Eesti liigirikkaim kooslus. Kodukoha looduskeskkonna muutumine

inimtegevuse tagajarjel. Jaatmekaitlus. Saastev tarbimine.

Mõisted: looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, looduslik niit, kultuurniit, puisniit,

parandkooslus, keskkonnakaitse, jaatmed, okomargis, kaitsealused uksikobjektid, kaitsealad:

looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) kodukoha ettevotte keskkonnamoju uurimine voi ulevaate koostamine kodukoha uhest

keskkonnaprobleemist;

2) individuaalse tegevuskava koostamine keskkonnahoidlikuks kaitumiseks;

3) erinevate infoallikate pohjal ulevaate koostamine uhe kaitsealuse liigi voi kaitseala kohta;

4) oppekaik kaitsealale.

2.1.7. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

Väärtused ja hoiakud

7. klassi lopetaja:

1) tunneb huvi loodusteaduste oppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust ja tehnikaalasest

karjaarist;

2) vaartustab uurimistegevust loodusnahtuste tundmaoppimisel, kasutab julgelt loovust;

3) vaartustab katsetamisel korda, peab kinni kokkulepitud reeglitest ja hoiab katsevahendeid;

4) vaartustab eluta- ja eluslooduse mitmekesisust.

Uurimisoskused

7. klassi lopetaja:

1) oskab vaadelda ja esitada loodusteaduslikke kusimusi;

2) sonastab uurimiskusimuse voi hupoteesi, mida saab katse voi vaatluse kaudu kontrollida;

3) oskab plaanida ja koostoos teiste opilastega labi viia uurimust, sh katset;

4) oskab valja pakkuda moodetavaid ja mittemoodetavaid muutujaid;

5) eristab lihtsamas katses soltumatu ja soltuva muutuja;

6) analuusib andmete usaldusvaarsust, moistab korduskatsete ja kontrollkatsete vajadust ning

korvalmuutujate kontrollimise vajadust;

7) esitab tulemusi tabelite ja diagrammidena;

8) oskab valja tuua seoseid nii graafiliselt kui ka mittegraafiliselt esitatud andmestikes;

9) teeb kogutud andmete pohjal jareldusi, selgitab ja ennustab tulemusi ning hindab

hupoteeside paikapidavust;

10) esitab uurimuse tulemusi suuliselt ja kirjalikult ning visuaalselt arusaadavalt;

11) rakendab matemaatilisi teadmisi/oskusi loodusteaduslikke probleeme lahendades;

12) jargib katseid tehes juhendeid ja ohutusnoudeid;

13) pohjendab loodusteaduslike teadmiste vajalikkust igapaevaelus.

2.1.8. Õpitulemused III kooliastmes

Inimene uurib loodust

7. klassi lopetaja:

1) moistab loodusteaduste ja tehnoloogia tahtsust igapaevaelus;

2) eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest;

3) kirjeldab kehade omadusi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt;

4) moodab voi maarab keha pikkust, pindala, ruumala, massi;

5) seostab opitava loodusopetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega.

Ainete ja kehade mitmekesisus

7. klassi lopetaja

1) teab, et koik ained koosnevad osakestest: aatomitest voi molekulidest, ning molekulid

koosnevad aatomitest;

2) teab vesiniku, hapniku ja susiniku sumboleid, samuti nende lihtainete, vee ja

susihappegaasi valemeid;

3) oskab valmistada lahust, toob naiteid lahustuvate ainete ja lahuste kohta ning selgitab

lahuste tahtsust looduses;

4) lahutab segu, kasutades kohaseid meetodeid;

5) teab, et puhastel ainetel on kindlad omadused;

6) eristab aineid nende omaduste (varvus, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur voi

soojusjuhtivus) pohjal;

7) moistab mudelite tahtsust, valib konkreetse nahtuse selgitamiseks sobiva mudeli;

8) pohjendab aineosakeste vastastikmojuga tahkete ainete kuju sailivust ja kovadust, vedelike

voolavust ning gaaside lenduvust.

Loodusnähtused

7. klassi lopetaja

1) eristab fuusikalisi, keemilisi ja bioloogilisi nahtusi, selgitab nendevahelisi seoseid;

2) moodab keha kiirust ja labitud teepikkust;

3) toob naiteid liikumise kohta elus- ja eluta looduses;

4) toob naiteid igapaevaelust, kuidas energia muundub voi muundatakse uhest liigist teise;

5) liigitab erinevaid materjale soojusjuhtivuse pohjal ning seostab materjalide soojusjuhtivust

nende kasutusaladega; seostab vee olekute muutused erinevate sademetega (vihm, lumi, kaste,

udu, harmatis);

6) selgitab fotosunteesi, hingamise ja polemise naitel, et keemilistes reaktsioonides voib

eralduda voi neelduda energiat;

7) selgitab fuusikaliste tegurite (soojus, valgus, niiskus) moju elusorganismide kasvule ja

arengule.

Elusa ja eluta looduse seosed

7. klassi lopetaja

1) kirjeldab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid susinikuringe naitel;

2) pohjendab energiasaastu vajadust;

3) seostab kohastumisi fuusikaliste ja keemiliste keskkonnatingimustega;

4) esitab ideid materjalide taaskasutamiseks;

5) analuusib enda tegevuse voimalikku keskkonnamoju, okoloogilist jalajalge.

2.1.9. Õppesisu III kooliastmes

2.1.9.1. Inimene uurib loodust

Õppesisu

Loodusteadused ja tehnoloogia. Teaduslik meetod. Uurimuse etapid. Vaatlus ja katse.

Mootmine loodusteadustes, mooteriistad, mooteuhikud, mootmistulemuste usaldusvaarsus.

Andmete graafiline esitamine.

Mõisted: mootmine, mootuhik, mooteriist, fuusikaline suurus, pikkus, pindala, ruumala,

mass, loendamine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) mooteriistadega (sh digitaalsetega) tutvumine;

2) keha pikkuse, pindala ja ruumala mootmine, tulemuste usaldusvaarsuse hindamine;

3) bioloogiliste, geograafiliste voi kodulooliste objektide vaatlemine, kirjeldamine ja

mootmine;

4) vahemaade mootmine (silmamooduline, sammupaariga, moodulindiga).

2.1.9.2. Ainete ja kehade mitmekesisus

Õppesisu

Ainete ja kehade koostis: aatom, molekul, rakk. Keemiline element, perioodilisuse tabel. Lihtja

liitained, nende valemid. Keemiliste elementide levik. Aine olekud. Aine tihedus. Puhtad

ained ja segud, materjalid ja lahused.

Mõisted: aatom, aatomituum, elektronkate, molekul, puhas aine, segu, lahus, tihedus, liit- ja

lihtaine, mineraalid, kivimid, loodusteaduslik mudel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) teabeallikaist info otsimine keemiliste elementide leidumise kohta meie umber (kivimid,

looduslik vesi, ohk, inimene, kosmos), selle info vordlemine ja hindamine;

2) etteantud segu lahutamine koostisosadeks, kasutades setitamist, norutamist, filtrimist,

aurustamist, destilleerimist;

3) arvutimudeli toel aine olekute muutumise uurimine molekulaarsel tasandil;

4) aine/materjali/keha tiheduse maaramine;

5) lihtsamatest vahenditest molekuli, raku ja paikesesusteemi mudelite koostamine.

2.1.9.3. Loodusnähtused

Õppesisu

Fuusikalised, keemilised ja bioloogilised nahtused. Liikumine ja kiirus. Energia. Energia

liigid. Energia ulekandumine ja muundumine. Soojusjuhtivus, head ning halvad soojusjuhid

meie umber ja meie sees.

Keemiline reaktsioon. Organismide kasv ja areng.

Mõisted: energia, mehaaniline liikumine, trajektoor, tee pikkus, aeg, kiirus, keemiline

reaktsioon, polemine, hingamine, kodunemine, fotosuntees.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) kiiruse mootmine;

2) energia ulekanne – erinevate materjalide soojenemise ja jahtumise graafiline kujutamine;

3) keemilise reaktsiooni uurimine igapaevaseid aineid kasutades;

4) erinevate ainete polemise uurimine;

5) kuunla polemisel vabaneva soojuse kandumine umbritsevasse keskkonda;

6) keemilise energia muundamine elektrienergiaks;

7) hingamine ja fotosuntees;

8) udu ja harmatise tekke uurimine.

2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed

Õppesisu

Inimene uurib okosusteeme. Susinikuringe okosusteemides. Kohastumine fuusikaliskeemiliste

tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal.

Energia tarbimine ja materjalide taaskasutamine.

Mõisted: susinikuringe, kohanemine ja kohastumine, kasvuhooneefekt.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) susinikuringe uurimine puu ja puidu naitel, sh puu vanuse maaramine aastarongaste jargi;

2) kodu voi kooliumbruse okosusteemide ja pinnamoe uurimine satelliitpiltide abil;

3) fuusikalis-keemiliste keskkonnatingimuste moju uurimine lihtsamate loodusteaduslike

mudelite abil, sh kasvuhooneefekti simuleerimine;

4) taimede ja loomade kohastumuslike muutuste uurimine veebimaterjalide pohjal;

5) uhe toote (naiteks paberi) ringluse uurimine toorainest kuni taaskasutuseni;

6) toote valmistamine taaskasutatavatest materjalidest;

7) pere okoloogilise jalajalje arvutamine ja analuus.

2.2. Bioloogia

2.2.1. Bioloogia õppe- ja kasvatuseesmärgid

Pohikooli bioloogiaopetusega taotletakse, et pohikooli lopuks opilane:

1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tahtsusest ja

seostest igapaevaelus ning inimuhiskonna ja tehnoloogia arengus;

2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, vaartustades bioloogilist mitmekesisust,

jatkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning saastva arengu pohimotteid;

3) on omandanud ulevaate elusloodusest, selle tahtsamatest protsessidest, organismide

omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset

bioloogiasonavara;

4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit, ning

langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele

seisukohtadele ning oigusaktidele;

5) plaanib, teeb ja analuusib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;

6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

7) kasutab bioloogiat oppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT voimalusi;

8) saab ulevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste

vajalikkusest erinevates toovaldkondades;

9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja susteemset motlemist

ning on motiveeritud elukestvaks oppeks.

2.2.2. Bioloogia õppeaine kirjeldus

Bioloogia oppimine tugineb loodusopetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja

hoiakutele ning seostub tihedalt geograafias, fuusikas, keemias ja matemaatikas opitavaga.

Bioloogia oppimise kaudu omandavad opilased positiivse hoiaku elava suhtes ning opivad

vaartustama saastvat ja

vastutustundlikku eluviisi. Oppeaine kaudu kujundatakse positiivset hoiakut bioloogia kui

loodusteaduse suhtes, mis arvestab igapaevaelu probleemide lahendamisel teaduslikke,

majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilis-moraalseid aspekte ning oigusakte.

Koolibioloogiat oppides saadakse tervikulevaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja

talitluse, parilikkuse, evolutsiooni ja okoloogia ning elukeskkonna kaitse printsiipidest,

omandatakse bioloogias kasutatavad pohimoisted ning tutvutakse inimese eripara ja tervislike

eluviisidega. Bioloogiateadmised

omandatakse suurel maaral teaduslikule meetodile tuginevate uurimisulesannete kaudu, mille

valtel opilased saavad probleemide seadmise, hupoteeside sonastamise, katsete voi vaatluste

plaanimise ja korraldamise ning tulemuste analuusi ja tolgendamise oskused. Tahtsal kohal on

uurimistulemuste

suuline ja kirjalik esitamine, kaasates verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme.

Oppes on tahtsal kohal igapaevaeluga seonduvate probleemide lahendamise ja padevate

otsuste tegemise oskused, mis suurendavad opilaste toimetulekut looduslikus ning sotsiaalses

keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud loimitult teistes

oppeainetes omandatuga on alus

motiveeritud elukestvale oppimisele. Oppimine on opilaskeskne ning kujundab

opimotivatsiooni. Erinevaid koostoovorme arendades arvestatakse opilaste ealisi ja

individuaalseid isearasusi. Lahendades looduslikust, tehnoloogilisest ja

sotsiaalsest keskkonnast tulenevaid probleeme, arendatakse opilaste korgemaid

motlemistasandeid. Opilased saavad ulevaate bioloogia pohilistest saavutustest,

seadusparasustest, teooriatest ning tulevikusuundumustest, mis aitab neid ka tulevases

elukutsevalikus. Opilaste bioloogiateadmised ja -oskused voimaldavad neil erinevaid

loodusnahtusi ja protsesse moista, selgitada, hinnata ning

prognoosida. Ainekavas margitud pohimoisted on opitulemuse saavutamiseks oluline

tingimus.

2.2.3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

9. klassi lopetaja:

1) saab aru eluslooduse tahtsamatest protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja

seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiasonavara;

2) on omandanud susteemse ulevaate eluslooduse objektidest, nende ehituse ja talitluse

kooskolast ning vaartustab looduslikku mitmekesisust;

3) kasutab bioloogiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit, lahendades eluslooduse ja

igapaevaelu probleeme, ning langetab asjatundlikke otsuseid, tuginedes teaduslikele,

sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele ning oigusaktidele;

4) plaanib, teeb ja analuusib tulemuslikult eakohaseid loodusteaduslikke uuringuid ning esitab

saadud tulemusi otstarbekas vormis;

5) kasutab bioloogiaalase info allikaid, analuusib, sunteesib ja hindab kriitiliselt neis

sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduses toimuvaid protsesse

selgitades, objekte kirjeldades ning probleeme lahendades;

6) kasutab bioloogiat oppides otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT voimalusi;

7) on omandanud ulevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning kasutab bioloogiaalaseid

teadmisi ja oskusi elukutsevalikul;

8) teadvustab bioloogia, tehnoloogia ja uhiskonna vastastikuseid seoseid ning on sisemiselt

motiveeritud elukestvaks oppeks.

2.2.4. Bioloogia õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

2.2.4.1. Bioloogia uurimisvaldkond

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab bioloogia seost teiste loodusteaduste ja igapaevaeluga ning tehnoloogia arenguga;

2) analuusib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes;

3) vordleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite valistunnuseid;

4) jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks;

5) seostab eluavaldused erinevate organismiruhmadega;

6) teeb margpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi;

7) vaartustab usaldusvaarseid jareldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.

Õppesisu

Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega ning roll tanapaeva tehnoloogia arendamisel.

Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. Loodusteadusliku meetodi

etapid ja rakendamine. Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks

ja bakteriteks,

nende valistunnuste vordlus. Eri organismiruhmade esindajate eluavaldused.

Põhimõisted: bioloogia, organism, vaatlus, eksperiment.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) margpreparaadi valmistamine ning erinevate objektide vordlemine mikroskoobiga;

2) eri organismiruhmade valistunnuste vordlemine reaalsete objektide voi veebist saadud info

alusel.

2.2.4.2. Selgroogsete loomade tunnused

Õpitulemused

Opilane:

1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade valistunnuseid nende

elukeskkonnaga;

2) analuusib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust soltuvalt nende elupaigast ja

-viisist;

3) analuusib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;

4) leiab ning analuusib infot loomade kaitse, puugi ja jahi kohta;

5) vaartustab selgroogsete loomade kaitsmist.

Õppesisu

Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade valistunnuste seos

elukeskkonnaga. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks

elukeskkonnas.

Selgroogsete loomade juhtivate meelte soltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude,

roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade puugi, jahi ning

kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll okosusteemides.

Põhimõisted: selgroogne loom, selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaik.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: selgroogsete loomade elutegevuse analuusimine ja

nende mitmekesisuse kaardistamine kooli lahiumbruses.

2.2.4.3. Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus

Õpitulemused

Opilane:

1) analuusib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab

nende avaldumist looduses ja inimese igapaevaelus;

2) seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripara selgroogse looma

toiduobjektidega;

3) selgitab ja vordleb erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;

4) vordleb pusi- ja koigusoojaseid organisme ning toob nende kohta naiteid;

5) analuusib selgroogsete eri ruhmade sudame ehituse ja vereringe eripara ning seostab neid

pusi- ja koigusoojasusega;

6) vordleb selgroogsete loomade kohastumusi pusiva kehatemperatuuri tagamisel;

7) hindab ebasoodsate aastaaegade uleelamise viise selgroogsetel loomadel.

Õppesisu

Aine- ja energiavahetuse pohiprotsessid. Toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja

loomtoidulistel ning segatoidulistel selgroogsetel loomadel. Toidu hankimise viisid ja

nendega seonduvad kohastumused. Selgroogsete loomade seedeelundkonna eripara soltuvalt

toidust: hammaste ehitus, soolestiku pikkus ja toidu seedimise aeg. Selgroogsete loomade

erinevate ruhmade hingamiselundite ehituse ja talitluse mitmekesisus: lopused vees ja kopsud

ohkkeskkonnas elavatel organismidel, kopsude eripara lindudel, naha kaudu hingamine.

Pusi- ja koigusoojaste loomade kehatemperatuuri muutused. Selgroogsete loomade eri

ruhmade

sudame ja vereringe vordlus ning ebasoodsate aastaaegade uleelamise viisid.

Põhimõisted: ainevahetus, hingamine, seedimine, organ, suda, suur vereringe, vaike

vereringe, lopus, kops, ohukott, magu, soolestik, kloaak, pusisoojane, koigusoojane,

loomtoidulisus, taimtoidulisus, segatoidulisus, lepiskala, roovkala, roovloom, saakloom.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: valikuliselt uurimistoo toidu voi hapniku mojust

organismide elutegevusele.

2.2.4.4. Selgroogsete loomade paljunemine ja areng

Õpitulemused

Opilane:

1) analuusib kehasisese ja kehavalise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete

loomade ruhmadel ning toob selle kohta naiteid;

2) toob naiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene voi kehavaline

viljastumine;

3) hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta naiteid;

4) vordleb noorte selgroogsete loomade eri ruhmade toitmise, kaitsmise ja opetamise tahtsust.

Õppesisu

Selgroogsete loomade paljunemist mojutavad tegurid. Kehasisese viljastumise vordlus

kehavalisega. Erinevate selgroogsete loomade kehasisese ja kehavalise lootelise arengu

vordlus. Sunnitus ja lootejargne areng. Moondega ja otsese arengu vordlus. Jarglaste eest

hoolitsemine (toitmine, kaitsmine, opetamine) erinevatel selgroogsetel loomadel ning

hoolitsemisvajaduse seos paljunemise ja arengu eriparaga.

Põhimõisted: lahksugulisus, suguline paljunemine, munarakk, seemnerakk, viljastumine,

kehasisene viljastumine, kehavaline viljastumine, haudumine, otsene areng, moondega areng.

2.2.4.5. Taimede tunnused ja eluprotsessid

Õpitulemused

Opilane:

1) vordleb eri taimeruhmadele iseloomulikku valisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja

levikut;

2) analuusib taimede osa looduse kui terviksusteemi jatkusuutlikkuse tagamisel ja

inimtegevuses ning toob selle kohta naiteid;

3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud erinevate elukutsete esindajatele;

4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel;

5) analuusib oistaimede organite ehituse soltuvust nende ulesannetest, taime kasvukohast ning

paljunemise ja levimise viisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes;

6) koostab ja analuusib skeeme fotosunteesi lahteainetest, loppsaadustest ja protsessi

mojutavatest tingimustest ning selgitab fotosunteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite

elutegevuses;

7) analuusib sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid erinevate taimede naitel, vordleb

erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta naiteid;

8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult.

Õppesisu

Taimede peamised ehituse ja talitluse erinevused vorreldes selgroogsete loomadega. Ois-,

paljasseemne-, sonajalg- ja sammaltaimede ning vetikate valisehituse pohijooned. Taimede

osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri

taimeruhmadele

iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku vordlus. Taimeraku vordlus loomarakuga.

Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus.

Oistaimede organite ehituse ja talitluse kooskola. Fotosunteesi uldine kulg, selle tahtsus ja

seos hingamisega. Tousev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine,

putuk- ja tuultolmlejate taimede vordlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja

tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused.

Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofull, kloroplast,

kromoplast, vakuool, kude, ohulohe, tousev vool, laskuv vool, fotosuntees, anorgaaniline

aine, orgaaniline aine, ois, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, kabi, mittesuguline

paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) taimede mitmekesisuse kaardistamine kooli lahiumbruses;

2) fotosunteesi mojutavate tegurite uurimine praktilise too voi arvutimudeliga.

2.2.4.6. Seente tunnused ja eluprotsessid

Õpitulemused

Opilane:

1) vordleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega;

2) kirjeldab seente ehituse ja talitluse mitmekesisust ning toob selle kohta naiteid;

3) selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi;

4) analuusib parasiitluse ja sumbioosi osa looduses;

5) selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastastikmoju;

6) pohjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva;

7) analuusib seente ning samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta naiteid;

8) vaartustab seeni ja samblikke eluslooduse tahtsate osadena.

Õppesisu

Seente valisehituse ja peamiste talitluste vordlus taimede ja loomadega. Seente valisehituse

mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente naitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise

teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sumbioos. Eoste levimise

viisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Kaarimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja

taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle valtimine.

Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad

kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripara, uute kasvukohtade esmaasustamine.

Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses.

Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, kaarimine, pungumine, sumbioos, mukoriisa.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) seente valistunnuste vordlemine, kasutades naidisobjekte voi veebipohiseid oppematerjale;

2) seente ehituse uurimine mikroskoobiga;

3) uurimistoo hallitus- voi parmseente arengut mojutavate tegurite leidmiseks;

4) praktiline too voi arvutimudeli kasutamine ohu saastatuse hindamiseks samblike leviku

alusel.

2.2.4.7. Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid

Õpitulemused

Opilane:

1) vordleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi elukeskkonnas;

2) analuusib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle

kohta naiteid;

3) seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri ruhmadele omaste liikumisviiside

ja elupaigaga;

4) analuusib selgrootute loomaruhmade esindajate erinevate meelte arengutaseme seost

elupaiga

ja toitumisviisiga;

5) analuusib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel ruhmadel;

6) hindab otsese, tais- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta naiteid;

7) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu valtel peremeesorganismi, toiduobjekti

ja/voi elupaiga vahetamise tahtsust;

8) vaartustab selgrootuid loomi eluslooduse olulise osana.

Õppesisu

Selgrootute loomade uldiseloomustus ja vordlus selgroogsetega. Kasnade, ainuoossete,

usside, limuste, lulijalgsete ja okasnahksete peamised valistunnused, levik ning tahtsus

looduses ja inimese elus. Lulijalgsete (koorikloomade, amblikulaadsete ja putukate)

valisehituse vordlus. Tavalisemate putukaruhmade ja limuste valistunnuste erinevused.

Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja

toitumiseks. Selgrootute hingamine lopuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade

erinevad toidu hankimise viisid ja organid.

Usside, limuste ning lulijalgsete liit- ja lahksugulisus. Peremeesorganismi ning vaheperemehe

vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripara otsese, taismoondelise ning

vaegmoondelise arenguga loomadel.

Põhimõisted: trahhee, lihtsilm, liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, taismoondega

areng, vaegmoondega areng, vastne, parasitism, peremees, vaheperemees.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) selgrootute loomaruhmade iseloomulike valistunnuste vordlemine, kasutades naidisobjekte

voi veebipohiseid oppematerjale;

2) lulijalgsete loomade valistunnuste vordlemine luubi voi mikroskoobiga;

3) praktiline too voi arvutimudeli kasutamine keskkonna saastatuse hindamiseks selgrootute

leviku alusel.

2.2.4.8. Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid

Õpitulemused

Opilane:

1) vordleb bakterite ja algloomade ehitust loomade ja taimedega ning viiruste ehituslikku

eripara rakulise ehitusega;

2) selgitab bakterite ja algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ning

anaeroobses keskkonnas;

3) analuusib ning selgitab bakterite ja algloomade tahtsust looduses ning inimtegevuses;

4) selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise;

5) hindab kiire paljunemise ja pusieoste moodustumise olulisust bakterite levikul;

6) teab, kuidas valtida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning vaartustab

tervislikke eluviise;

7) selgitab mikroorganismidega seotud elukutseid;

8) vaartustab bakterite tahtsust looduses ja inimese elus.

Õppesisu

Bakterite ja algloomade pohitunnuste vordlus loomade ning taimedega. Vabalt elavate ja

parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik ning tahtsus. Bakterite aeroobne ja anaeroobne

eluviis ning parasitism. Kaarimiseks vajalikud tingimused. Bakterite paljunemine ja levik.

Bakterhaigustesse nakatumine ja haiguste valtimine. Bakterite osa looduses ja inimtegevuses.

Viiruste ehituse ja talitluse eripara. Viirustega nakatumine, peiteaeg, haigestumine ja

tervenemine.

Mikroorganismidega seotud elukutsed.

Põhimõisted: bakter, algloom, viirus, silmtapp, pooldumine, aeroobne eluviis, anaeroobne

eluviis.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) bakterite elutegevust mojutavate tegurite uurimine arvutimudeliga;

2) bakterite leviku hindamine bakterikultuuri kasvatades.

2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab populatsioonide, liikide, okosusteemide ja biosfaari struktuuri ning toob selle

kohta naiteid;

2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist okosusteemides, hindab inimtegevuse positiivset

ja negatiivset moju populatsioonide ja okosusteemide muutumisele ning voimalusi lahendada

keskkonnaprobleeme;

3) analuusib diagrammidel ja tabelites esitatud infot okoloogiliste tegurite moju kohta

organismide arvukusele;

4) hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tahtsust loomade ning taimede naitel;

5) lahendab biomassi puramiidi ulesandeid;

6) lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemma probleeme;

7) vaartustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundega ja saastvalt erinevatesse

okosusteemidesse ning elupaikadesse.

Õppesisu

Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, okosusteemi ja biosfaari struktuur.

Looduslik tasakaal. Eluta ja eluslooduse tegurid (okoloogilised tegurid) ning nende moju eri

organismiruhmadele. Biomassi juurdekasvu puramiidi moodustumine ning toiduahela lulide

arvukuse leidmine.

Inimmoju populatsioonidele ja okosusteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tahtsus. Liigi- ja

elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Põhimõisted: liik, populatsioon, levila, okosusteem, kooslus, eluta looduse tegurid,

eluslooduse tegurid, aineringe, konkurents, looduslik tasakaal, keskkonnakaitse, looduskaitse,

bioloogiline mitmekesisus, biosfaar.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) praktiline uuring populatsioonide arvukuse soltuvuse kohta okoloogilistest teguritest;

2) arvutimudeliga seoste leidmine toiduahela lulide arvukuse ja biomassi juurdekasvu vahel;

3) biomassi puramiidi ulesannete lahendamine;

4) loodusliku tasakaalu muutumise seadusparasuste uurimine arvutimudeliga.

2.2.4.10. Inimese elundkonnad

Õpitulemused

Opilane:

1) seostab inimese elundkondi nende pohiulesannetega;

2) selgitab naha ulesandeid;

3) analuusib naha ehituse ja talitluse kooskola kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja

eritusfunktsiooni taites;

4) vaartustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi.

Õppesisu

Inimese elundkondade pohiulesanded. Naha ehitus ja ulesanded infovahetuses

valiskeskkonnaga.

Põhimõisted: tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, narvisusteem, vereringe,

hingamiselundkond, erituselundkond, suguelundkond, nahk.

2.2.4.11. Luud ja lihased

Õpitulemused

Opilane:

1) eristab joonisel voi mudelil inimese skeleti peamisi luid ning lihaseid;

2) vordleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ning kala luustikku;

3) seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust;

4) selgitab luudevaheliste uhenduste tuupe ja toob nende kohta naiteid;

5) vordleb sile-, voot- ja sudamelihaste ehitust ning talitlust;

6) selgitab luumurru ning lihase venituse ja rebendi olemust ning nende tekkepohjusi;

7) analuusib treeningu moju tugi- ja liikumiselundkonnale;

8) peab oluliseks enda tervislikku treenimist.

Õppesisu

Luude ja lihaste osa inimese ning teiste selgroogsete loomade tugi- ja liikumiselundkonnas.

Luude ehituse isearasused. Luudevaheliste uhenduste tuubid ja tahtsus. Inimese luustiku

vordlus teiste selgroogsete loomadega. Lihaste ehituse ja talitluse kooskola. Luu- ja lihaskoe

mikroskoopiline ehitus

ning selle seos talitlusega. Treeningu moju tugi- ja liikumiselundkonnale. Luumurdude,

lihasvenituste ja -rebendite olemus ning tekkepohjused.

Põhimõisted: toes, luu, lihas, liiges.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) loomsete kudede ehituse vordlemine mikroskoobiga;

2) uurimistoo lihasvasimuse tekke ja treenituse seosest.

2.2.4.12. Vereringe

Õpitulemused

Opilane:

1) analuusib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel

elundkonna talitlust;

2) seostab sudame, erinevate veresoonte ja vere koostisosade ehituse eripara nende talitlusega;

3) selgitab viiruste pohjustatud muutusi raku elutegevuses ning immuunsusteemi osa bakterja

viirushaiguste tokestamisel ning neist tervenemisel;

4) vaartustab tervislikke eluviise, mis valdivad HIViga nakatumist;

5) selgitab treeningu moju vereringeelundkonnale;

6) seostab inimese sagedasemaid sudame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepohjustega, sh

suitsetamise ja ebatervisliku toitumisega;

7) vaartustab sudant, vereringeelundkonda ja immuunsusteemi tugevdavat ning saastvat

eluviisi.

Õppesisu

Sudame ning suure ja vaikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses. Inimese ning

teiste imetajate vereringeelundkonna erisused vorreldes teiste selgroogsete loomadega.

Erinevate veresoonte ehituslik ja talitluslik seos. Vere koostisosade ulesanded.Vere osa

organismi immuunsusteemis. Immuunsuse kujunemine: luhi- ja pikaajaline immuunsus.

Immuunsusteemi ja vaktsineerimise osa bakter- ja viirushaiguste valtimisel. Immuunsusteemi

haired,

allergia, AIDS. Treeningu moju vereringeelundkonnale. Sudamelihase ala- ja ulekoormuse

tagajarjed. Veresoonte lupjumise ning korge ja madala vererohu pohjused ja tagajarjed.

Põhimõisted: suda, veresoon, arter, veen, kapillaar, arteriaalne veri, venoosne veri, vererohk,

elektrokardiogramm, hemoglobiin, punane vererakk, valge vererakk, vereliistak, vereplasma,

huubimine, lumf, lumfisolm, antikeha, immuunsus, immuunsusteem, HIV, AIDS.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: uurimistoo fuusilise koormuse mojust pulsile voi

vererohule.

2.2.4.13. Seedimine ja eritamine

Õpitulemused

Opilane:

1) koostab ning analuusib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende

alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist;

2) selgitab valkude, rasvade, susivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ulesandeid

inimorganismis ning nende ule- voi alatarbimisega kaasnevaid probleeme;

3) hindab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jaakainete eritamisel;

4) jargib tervisliku toitumise pohimotteid.

Õppesisu

Inimese seedeelundkonna ehitus ja talitlus. Organismi energiavajadust mojutavad tegurid.

Tervislik toitumine, ule- ja alakaalulisuse pohjused ning tagajarjed. Neerude uldine

toopohimote vere pusiva koostise tagamisel. Kopsude, naha ja soolestiku eritamisulesanne.

Põhimõisted: ensuum, vitamiin, sulg, maks, sapp, peensool, jamesool, neer, uriin.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) inimese energiavajadust mojutavate tegurite uurimine praktilise tooga voi arvutimudeliga;

2) isikliku toitumisharjumuse analuus.

2.2.4.14. Hingamine

Õpitulemused

Opilane:

1) analuusib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskola;

2) koostab ning analuusib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ning sisse- ja

valjahingatava ohu koostisest ning selgitab nende alusel hingamise olemust;

3) analuusib treeningu moju hingamiselundkonnale;

4) selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepohjusi ja haiguste valtimise

voimalusi;

5) suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse.

Õppesisu

Hingamiselundkonna ehituse ja talitluse seos. Sisse- ja valjahingatava ohu koostise vordlus.

Hapniku ulesanne rakkudes. Organismi hapnikuvajadust maaravad tegurid ja hingamise

regulatsioon. Treeningu moju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad

haigused ning nende arahoidmine.

Põhimõisted: hingetoru, kopsutoru, kopsusomp, hingamiskeskus, rakuhingamine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: praktilise too voi arvutimudeliga kopsumahu,

hingamissugavuse ja -sageduse ning omastatava hapniku hulga seoste uurimine.

2.2.4.15. Paljunemine ja areng

Õpitulemused

Opilane:

1) vordleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust;

2) vordleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut;

3) selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise valtimise

voimalusi;

4) analuusib munaraku viljastumist mojutavaid tegureid;

5) lahendab pere plaanimisega seotud dilemmaprobleeme;

6) selgitab muutusi inimese loote arengus;

7) seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega.

Õppesisu

Mehe ja naise suguelundkonna ehituse ning talitluse vordlus. Muna- ja seemnerakkude

kupsemine. Suguelundkonna tervishoid, suguhaiguste levik, haigestumise valtimise

voimalused. Munaraku viljastumine, loote areng, raseduse kulg ja sunnitus. Pere plaanimine,

abordiga kaasnevad riskid. Inimorganismi talitluse muutused sunnist surmani.

Põhimõisted: emakas, munasari, seemnesari, munand, ovulatsioon, sperma, munajuha, loode,

platsenta, nabanoor, sunnitamine, kliiniline surm, bioloogiline surm.

2.2.4.16. Talitluste regulatsioon

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab kesk- ja piirdenarvisusteemi pohiulesandeid;

2) seostab narviraku ehitust selle talitlusega;

3) koostab ja analuusib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust;

4) seostab erinevaid sisenorenaarmeid nende toodetavate hormoonidega;

5) kirjeldab hormoonide ulesandeid ja toob nende kohta naiteid;

6) selgitab narvisusteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis;

7) suhtub kriitiliselt narvisusteemi kahjustavate ainete tarbimisse.

Õppesisu

Kesk- ja piirdenarvisusteemi ehitus ning ulesanded. Narviraku ehitus ja rakuosade ulesanded.

Refleksikaare ehitus ja talitlus. Narvisusteemi tervishoid.

Peamiste sisenorenaarmete toodetavate hormoonide ulesanded. Elundkondade koostoo

inimese terviklikkuse tagamisel. Narvisusteemi ja hormoonide osa

elundkondade talitluste regulatsioonis.

Põhimõisted: peaaju, seljaaju, narv, narvirakk, retseptor, narviimpulss, dendriit, neuriit,

refleks, sisenorenaarmed, hormoon.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) uurimistoo reaktsioonikiirust mojutavate tegurite maaramiseks ja opilaste

reaktsioonikiiruse vordlemiseks;

2) refleksikaare too uurimine arvutimudeliga.

2.2.4.17. Infovahetus väliskeskkonnaga

Õpitulemused

Opilane:

1) analuusib silma osade ja suuraju nagemiskeskuse koostood nagemisaistingu tekkimisel

ning tolgendamisel;

2) selgitab kaug- ja luhinagelikkuse tekkepohjusi ning nagemishairete valtimise ja

korrigeerimise viise;

3) seostab korva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;

4) vordleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust;

5) vaartustab meeleelundeid saastvat eluviisi.

Õppesisu

Silma ehituse ja talitluse seos. Nagemishairete valtimine ja korrigeerimine. Korvade ehituse

seos kuulmis- ja tasakaalumeelega. Kuulmishairete valtimine ja korrigeerimine. Haistmis- ja

maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed.

Põhimõisted: pupill, laats, vorkkest, vikerkest, kollatahn, kepike, kolvike, luhinagevus,

kaugelenagevus, valiskorv, keskkorv, sisekorv, korvalest, trummikile, kuulmeluud,

kuulmetori, tigu, poolringkanalid.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) uurimistoo meeleelundite tundlikkuse maaramiseks;

2) nagemisaistingu tekke ja kuulmise uurimine arvutimudeliga.

2.2.4.18. Pärilikkus ja muutlikkus

Õpitulemused

Opilane:

1) analuusib parilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste naitel;

2) selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa parilikkuses ning geenide

parandumist ja avaldumist;

3) lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid

geneetikaulesandeid;

4) hindab pariliku ja mittepariliku muutlikkuse osa inimese tunnuste naitel ning analuusib

diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepariliku muutlikkuse ulatusest;

5) hindab organismide geneetilise muutmise voimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele

olulistele seisukohtadele;

6) analuusib parilike ja pariliku eelsoodumusega haiguste valtimise voimalusi;

7) kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid;

8) suhtub moistvalt inimeste parilikku ja mitteparilikku mitmekesisusse.

Õppesisu

Parilikkus ja muutlikkus organismide tunnuste kujunemisel. DNA, geenide ja kromosoomide

osa parilikkuses. Geenide parandumine ja nende maaratud tunnuste avaldumine. Lihtsamate

geneetikaulesannete lahendamine. Pariliku muutlikkuse tahtsus. Mittepariliku muutlikkuse

tekkepohjused ja tahtsus. Organismide parilikkuse muutmise voimalused ning sellega

kaasnevad teaduslikud ja eetilised kusimused. Parilike ja pariliku eelsoodumusega haiguste

vordlus ning haigestumise valtimine. Geenitehnoloogia tegevusvaldkond ja sellega seotud

elukutsed.

Põhimõisted: parilik muutlikkus, mitteparilik muutlikkus, mutatsioon, kromosoom, DNA,

geen, dominantsus, retsessiivsus, geenitehnoloogia.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) parilikkuse seadusparasuste avaldumise ja muutlikkuse tekkemehhanismide uurimine

arvutimudeliga;

2) uurimistoo mittepariliku muutlikkuse ulatusest vabalt valitud organismide tunnuste pohjal.

2.2.4.19. Evolutsioon

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust ja toob selle kohta naiteid;

2) toob naiteid evolutsiooni toendite kohta;

3) seostab olelusvoitlust loodusliku valikuga;

4) analuusib liikide tekke ja muutumise uldist kulgu;

5) hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja

levikus;

6) vordleb inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni;

7) seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste arenguga.

Õppesisu

Bioloogilise evolutsiooni olemus, pohisuunad ja toendid. Loodusliku valiku kujunemine

olelusvoitluse tagajarjel. Liikide teke ja muutumine. Kohastumise tahtsus organismide

evolutsioonis. Evolutsiooni tahtsamad etapid. Inimese evolutsiooni eripara.

Põhimõisted: evolutsioon, looduslik valik, olelusvoitlus, kohastumine, kohastumus,

ristumisbarjaar, fossiil.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: evolutsioonitegurite uurimine arvutimudeliga.

2.3. Geograafia

2.3.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Pohikooli geograafiaopetusega taotletakse, et pohikooli lopuks opilane:

1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende

tahtsusest igapaevaelus ja uhiskonna arengus;

2) on omandanud ulevaate looduses ja uhiskonnas toimuvatest nahtustest ning protsessidest,

nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest;

3) vaartustab nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade looduslikku ja kultuurilist

mitmekesisust;

4) moistab inimtegevuse soltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajargi

keskkonnale; suhtub vastutustundlikult keskkonnasse, jargides saastva arengu pohimotteid;

5) rakendab loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades, plaanib ja teeb uurimistoid,

vaatlusi ja moodistamisi ning tolgendab ja esitab saadud tulemusi;

6) kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat geograafiainfot ning loeb ja

motestab lihtsat loodusteaduslikku teksti;

7) on omandanud ulevaate geograafiaga seotud elukutsetest ning moistab geograafiateadmiste

ja -oskuste vajalikkust erinevates toovaldkondades;

8) moistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapaevaelus, on loov

ning motiveeritud elukestvaks oppeks.

2.3.2. Õppeaine kirjeldus

Geograafia on integreeritud oppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka

sotsiaalteaduste (inimgeograafia) hulka. Geograafiat oppides tuginetakse loodusopetuses

omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning loimitakse opet matemaatika, fuusika,

bioloogia, keemia, ajaloo ja uhiskonnaopetusega. Geograafiat oppides areneb opilaste

loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane

kirjaoskus, kujuneb arusaam Maast kui tervikust ning keskkonna ja inimtegevuse

vastastikusest mojust. Tahtsal kohal on igapaevaelu probleemide lahendamise ja pohjendatud

otsuste tegemise oskused. Geograafias ning teistes loodus- ja sotsiaalainetes omandatud

teadmised, oskused ja hoiakud on

aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale oppele. Kooligeograafiat oppides saadakse

naidispiirkondade oppimise kaudu ulevaade looduses ja uhiskonnas

toimuvatest nahtustest ning protsessidest, nende ruumilisest levikust ja vastastikustest

seostest. Rohutatakse loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse sailimise olulisust ning selle

uurimise vajalikkust. Opilastel kujuneb arusaam teadusest kui protsessist, mis loob teadmisi

ning annab selgitusi umbritseva

kohta. Seejuures arenevad opilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused.

Geograafiat oppides on suure tahtsusega arusaamise kujunemine inimese ja keskkonna

vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise

vajalikkusest. Areneb opilaste keskkonnateadlikkus, voetakse omaks saastliku eluviisi ja

jatkusuutliku arengu idee ning kujunevad keskkonda vaartustavad hoiakud. Keskkonda

kasitletakse koige laiemas tahenduses, mis holmab nii loodus-, majandus-, sotsiaal- kui ka

kultuurikeskkonna.

Geograafial on tahtis roll opilaste vaartushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma

looduse, rahvastiku ja kultuurigeograafia seostatud kasitlemine on alus moistvale ning

sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuurisse ning traditsioonidesse. Eesti

geograafia oppimine loob aluse kodumaa looduse, ajaloo ja kultuuriparandi vaartustamisele.

Globaliseeruva maailma karmistuvas konkurentsis toimetulekuks peab inimene oma eluks,

eelkoige oppimiseks, tootamiseks ja puhkamiseks tundma jarjest paremini maailma eri

piirkondi ning nende majandust, kultuuri ja traditsioone. Geograafiaopetus aitab kujundada

opilase enesemaaratlust aktiivse kodanikuna Eestis, Euroopas ning maailmas.

Geograafiat oppides omandavad opilased kaardilugemise ja infotehnoloogia kasutamise

oskuse, mille vajadus tanapaeva mobiilses uhiskonnas kiiresti kasvab. Opitav materjal

esitatakse voimalikult probleemipohiselt ning opilase igapaevaelu ja kodukohaga seostatult.

Oppes lahtutakse opilaste individuaalsetest isearasustest ja voimete mitmekulgsest

arendamisest, suurt tahelepanu pooratakse opilaste opimotivatsiooni kujundamisele. Selle

saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivoppevorme: probleem- ja uurimuslikku opet,

projektopet, arutelu, ajurunnakuid, rollimange, ouesopet, oppekaike jne. Koigis oppeetappides

kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT voimalusi. Uurimusliku oppega omandavad

opilased probleemide seadmise, hupoteeside sonastamise, too plaanimise, vaatluste tegemise,

moodistamise, tulemuste tootlemise, tolgendamise ja esitamise

oskused. Olulisel kohal on erinevate teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva

teabe kriitilise hindamise oskus.

2.3.3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

9. klassi lopetaja:

1) huvitub looduses ning uhiskonnas toimuvatest nahtustest ja protsessidest ning saab aru

loodusja sotsiaalteaduste tahtsusest uhiskonna arengus;

2) on omandanud ulevaate looduse ja uhiskonna olulisematest nahtustest ja protsessidest ning

saab aru nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest;

3) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, vaartustades nii kodukoha, Eesti kui ka teiste

maade loodust ja kultuuri ning saastva arengu pohimotteid;

4) kasutab geograafiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades;

5) kasutab teabeallikaid geograafiainfo leidmiseks, analuusib, sunteesib ja hindab kriitiliselt

neis sisalduvat teavet ning rakendab seda looduses ja uhiskonnas toimuvaid protsesse

selgitades, nahtusi ja objekte kirjeldades ning probleeme lahendades;

6) on omandanud ulevaate geograafiaga seotud elukutsetest, hindab geograafias omandatud

teadmisi ja oskusi karjaari plaanides ning on motiveeritud elukestvaks oppeks.

2.3.4. Õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

2.3.4.1. Kaardiõpetus

Õpitulemused

Opilane:

1) leiab vajaliku kaardi teatmeteostest voi internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit;

2) maarab suundi kaardil kaardivorgu ja looduses kompassi jargi;

3) moodab vahemaid, kasutades kaardil erinevalt esitatud mootkava ning looduses

sammupaari;

4) maarab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide jargi asukoha;

5) maarab ajavoondite kaardi jargi kellaaja erinevuse maakera eri kohtades;

6) koostab lihtsa plaani etteantud kohast;

7) kasutab truki- ja digitaalseid kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja

tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nahtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha

jareldusi.

Õppesisu

Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Uldgeograafilised ja temaatilised

kaardid, sh maailma ja Euroopa poliitiline kaart. Truki- ja digitaalsed kaardid, sh

interaktiivsed kaardid. Mootkava, vahemaade mootmine looduses ja kaardil. Suundade

maaramine looduses ja kaardil. Asukoht ja selle

maaramine, geograafilised koordinaadid. Ajavoondid.

Põhimõisted: plaan, kaart, uldgeograafiline ja teemakaart, digitaalne kaart, interaktiivne

kaart, satelliidifoto, aerofoto, asimuut, leppemargid, mootkava, suure- ja vaikesemootkavaline

kaart, kaardi uldistamine, poolus, paralleel, ekvaator, meridiaan, algmeridiaan, geograafiline

laius, geograafiline

pikkus, geograafilised koordinaadid, kaardivork, ajavoond, maailmaaeg, voondiaeg, kohalik

paikeseaeg, kuupaevaraja.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: info leidmiseks interaktiivse kaardi kasutamine

(vahemaade

mootmine, aadressi jargi otsing, koordinaatide maaramine, objektide leidmine ja tahistamine).

2.3.4.2. Geoloogia

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab jooniste jargi Maa siseehitust ja toob naiteid selle uurimise voimaluste kohta;

2) iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide jargi laamade liikumist ning laamade

servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavarinaid, pinnavormide ja

kivimite teket ning muutumist;

3) teab maavarinate ja vulkaanipursete tekkepohjusi, naitab kaardil nende peamisi

esinemispiirkondi, toob naiteid tagajargede kohta ning oskab voimaliku ohu puhul kaituda;

4) toob naiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes

piirkondades;

5) selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali arakannet ja settimist ning sette- ja

tardkivimite teket;

6) iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti,

liivakivi, lubjakivi, polevkivi ja kivisutt ning toob naiteid nende kasutamise kohta;

7) moistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide toost.

Õppesisu

Maa siseehitus. Laamad ja laamade liikumine. Maavarinad. Vulkaaniline tegevus. Inimeste

elu ja majandustegevus seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades. Kivimid ja nende teke.

Põhimõisted: maakoor, vahevoo, tuum, mandriline ja ookeaniline maakoor, laam, kurrutus,

magma, vulkaan, magmakolle, vulkaani loor, kraater, laava, tegutsev ja kustunud vulkaan,

kuumaveeallikas, geiser, maavarin, murrang, seismilised lained, epitsenter, fookus, tsunami,

murenemine, murendmaterjal, sete, settekivim, tardkivim, paljand, kivistis ehk fossiil.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) kivimite (liivakivi, lubjakivi, polevkivi, kivisoe, graniidi) ja setete (liiva, kruusa, savi)

kirjeldamine ning vordlemine;

2) teabeallikate pohjal luhiulevaate voi esitluse koostamine uhest geoloogilisest nahtusest

(maavarinast voi vulkaanist) voi mone piirkonna iseloomustamine geoloogilisest aspektist.

2.3.4.3. Pinnamood

Õpitulemused

Opilane:

1) on omandanud ulevaate maailma magisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab

ning leiab kaardil maestikud, magismaad, korgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad,

lauskmaad, madalikud, alamikud);

2) kirjeldab suure mootkavaga kaardi jargi pinnavorme ja pinnamoodi;

3) iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi jargi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme;

4) kirjeldab joonise ja kaardi jargi maailmamere pohjareljeefi ning seostab ookeani

keskaheliku ja suvikute paiknemise laamade liikumisega;

5) toob naiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumise kohta erinevate tegurite (murenemise,

tuule, vee, inimtegevuse) toimel;

6) toob naiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta magistel ja tasastel aladel, magedes

liikumisega kaasnevate riskide ning nende valtimise voimaluste kohta.

Õppesisu

Pinnavormid ja pinnamood. Pinnamoe kujutamine kaartidel. Maestikud ja magismaad.

Inimese elu ja majandustegevus magise pinnamoega aladel. Tasandikud. Inimese elu ja

majandustegevus tasase pinnamoega aladel. Maailmamere pohjareljeef. Pinnamoe ja

pinnavormide muutumine aja jooksul.

Põhimõisted: pinnamood ehk reljeef, samakorgusjoon ehk horisontaal, absoluutne korgus,

suhteline korgus, profiiljoon, pinnavorm, magi, maeahelik, maestik, magismaa, tasandik,

kiltmaa, madalik, alamik, mandrilava, mandrinolv, ookeani keskmaestik, suvik, erosioon,

uhtorg.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: kaartide ja muude teabeallikate jargi uhe piirkonna

pinnavormide ja pinnamoe iseloomustuse koostamine.

2.3.4.4. Rahvastik

Õpitulemused

Opilane:

1) iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit;

2) nimetab ja naitab maailmakaardil suuremaid riike ning linnu;

3) toob naiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ja vaartustab eri rahvaste keelt ja

traditsioone;

4) leiab kaardilt ning nimetab maailma tihedamalt ja horedamalt asustatud alad ning kirjeldab

rahvastiku paiknemist etteantud riigis;

5) iseloomustab kaardi ja jooniste jargi maailma voi mone piirkonna rahvaarvu muutumist;

6) kirjeldab linnastumist, toob naiteid linnastumise pohjuste ja linnastumisega kaasnevate

probleemide kohta.

Õppesisu

Riigid maailma kaardil. Erinevad rassid ja rahvad. Rahvastiku paiknemine ja tihedus.

Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Linnastumine.

Põhimõisted: riik, poliitiline kaart, geograafiline asend, rahvastik, rass, rahvastiku tihedus,

linnastumine, linn, linnastu.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: kaartide ja muude teabeallikate jargi uhe riigi

uldandmete ning sumboolika leidmine, geograafilise asendi ja rahvastiku paiknemise

iseloomustamine.

2.3.4.5. Kliima

Õpitulemused

Opilane:

1) teab, mis naitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;

2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle pohjal praktilisi jareldusi

oma tegevust ja riietust plaanides;

3) selgitab paikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise pohjusi;

4) kirjeldab joonise jargi uldist ohuringlust;

5) selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe moju kliimale;

6) leiab kliimavootmete kaardil pohi- ja vahekliimavootmed ning viib tuupilise

kliimadiagrammi kokku vastava kliimavootmega;

7) iseloomustab ja vordleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide jargi etteantud kohtade

kliimat ning selgitab erinevuste pohjusi;

8) toob naiteid ilma ja kliima moju kohta inimtegevusele.

Õppesisu

Ilm ja kliima. Kliimadiagrammid ja kliimakaardid. Kliimat kujundavad tegurid.

Paikesekiirguse jaotumine Maal. Aastaaegade kujunemine. Temperatuuri ja ohurohu seos.

Uldine ohuringlus. Ookeanide, merede ja pinnamoe moju kliimale. Kliimavootmed. Ilma ja

kliima moju inimtegevusele.

Põhimõisted: ilm, kliima, ilmakaart, kliimakaart, kliimadiagramm, kuu ja aasta keskmine

temperatuur, paikesekiirgus, ohumass, passaadid, mandriline ja mereline kliima, briisid,

lumepiir, tuulepealne ja tuulealune nolv, kliimavoode.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) internetist ilmaandmete leidmine ja nende pohjal ilma kirjeldamine etteantud kohas;

2) kliima vordlemine kliimakaartide ja -diagrammide jargi kahes etteantud kohas ning

erinevuste selgitamine.

2.3.4.6. Veestik

Õpitulemused

Opilane:

1) seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutused kliimaga;

2) kirjeldab ja vordleb teabeallikate jargi meresid, sh Laanemerd, ning toob esile erinevuste

pohjused;

3) kirjeldab ja vordleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide pohjal jogesid ning vee

kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel loikudel;

4) pohjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide jargi veetaseme muutumist joes;

5) iseloomustab teabeallikate pohjal jarvi ja veehoidlad ning nende kasutamist;

6) iseloomustab veeringet, selgitab vee ning veekogude tahtsust looduses ja inimtegevusele

ning toob naiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta.

Õppesisu

Veeressursside jaotumine Maal. Veeringe. Maailmameri ja selle osad. Temperatuur, soolsus

ja jaaolud maailmamere eri osades. Magi- ja tasandikujoed, vooluvee moju pinnamoe

kujunemisele. Jogede

veerežiim, uleujutused. Jarved ja veehoidlad. Veekogude kasutamine ja kaitse.

Põhimõisted: veeringe, maailmameri, ookean, laht, vain, sisemeri, aaremeri, vee soolsus,

lang, voolukiirus, porke- ja laugveer, soot, joeorg, salk-, lamm- ja kanjonorg, delta, korgvesi,

madalvesi, uleujutus, soolajarv.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide jargi vooluvee kulutava ja kuhjava tegevuse

uurimine etteantud joe erinevatel loikudel;

2) teabeallikate jargi ulevaate koostamine etteantud mere kohta.

2.3.4.7. Loodusvööndid

Õpitulemused

Opilane:

1) tunneb joonistel ja piltidel ara loodusvoondid ning iseloomustab kaardi jargi nende

paiknemist;

2) kirjeldab loodusvoondite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tuupilisi taimi ja loomi

ning analuusib nendevahelisi seoseid;

3) tunneb ara loodusvoondite tuupilised kliimadiagrammid ning joonistel ja piltidel maastiku,

taimed, loomad ja mullad;

4) teab korgusvoondilisuse tekkepohjusi ning vordleb korgusvoondilisust eri maestikes;

5) selgitab liustike tekkepohjusi ning kirjeldab nende paiknemist ja tahtsust;

6) toob naiteid looduse ja inimtegevuse vastastikmoju kohta erinevates loodusvoondites ja

maestikes;

7) kirjeldab ja vordleb teabeallikate pohjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit,

pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid,

rahvastikku, asustust, teedevorku ja majandust ning analuusib nendevahelisi seoseid.

Õppesisu

Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe)

vastastikused seosed. Loodusvoondid ja nende paiknemise seadusparasused. Jaavoond.

Tundra. Parasvootme okas-ja lehtmets. Parasvootme rohtla. Vahemereline poosastik ja mets.

Korb. Savann. Ekvatoriaalne

vihmamets. Korgusvoondilisus erinevates maestikes. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid

erinevates loodusvoondites ning maestikes.

Põhimõisted: loodusvoond, pohja- ja lounapoorijoon, seniit, pohja- ja lounapolaarjoon,

polaaroo ja -paev, igikelts, taiga, stepp, preeria, oaas, korbestumine, leet-, must- ja punamuld,

erosioon, bioloogiline mitmekesisus, polisrahvas, korgusvoondilisus, korgmaestik, metsapiir,

mandri- ja

magiliustik, Arktika, Antarktika.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) teabeallikate pohjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, kus on analuusitud

looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja keskkonnaprobleeme;

2) uhe loodusvoondi kohta moistekaardi koostamine.

2.3.4.8. Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ning geoloogia

Õpitulemused

Opilane:

1) iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit;

2) kirjeldab ja vordleb kaardi jargi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi;

3) seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega;

4) kirjeldab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala jargi Eesti

geoloogilist ehitust;

5) iseloomustab kaardi jargi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis;

6) iseloomustab mandrijaa tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis;

7) nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil maestikud, korgustikud, korgemad tipud,

tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.

Õppesisu

Euroopa ja Eesti asend, suurus ning piirid. Euroopa pinnamood. Pinnamoe seos geoloogilise

ehitusega. Eesti pinnamood. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad. Mandrijaa tegevus

Euroopa, sh Eesti pinnamoe kujunemises.

Põhimõisted: loodusgeograafiline ja majandusgeograafiline asend, Eesti pohikaart, maastik,

korg- ja madalmaestik, lauskmaa, kurdmaestik, noor ja vana maestik, platvorm, kilp,

geokronoloogiline skaala, korgustik, madalik, lavamaa, mandrijaa, moreen, moreenkungas,

voor, moreentasandik.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) Eesti ja mone teise Euroopa riigi geograafilise asendi vordlemine;

2) teabeallikate pohjal ulevaate koostamine kodumaakonna pinnamoest ja maavaradest ning

seostamine geoloogilise ehitusega.

2.3.4.9. Euroopa ja Eesti kliima

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate

tegurite moju etteantud koha kliimale;

2) iseloomustab ilmakaardi jargi etteantud koha ilma (ohurohk, korg- voi madalrohuala, soe ja

kulm front, sademed, tuuled);

3) moistab kliimamuutuste uurimise tahtsust ja toob naiteid tanapaevaste uurimisvoimaluste

kohta;

4) toob naiteid kliimamuutuste voimalike tagajargede kohta.

Õppesisu

Euroopa, sh Eesti kliimat kujundavad tegurid. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas. Eesti

kliima. Euroopa ilmakaart. Kliimamuutuste voimalikud tagajarjed Euroopas.

Põhimõisted: samatemperatuurijoon ehk isoterm, ohurohk, hoovus, laanetuuled, korg- ja

madalrohuala, soe ja kulm front, tsuklon, antitsuklon.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: internetiandmete jargi ilma vordlemine etteantud

kohtades ning erinevuste pohjendamine.

2.3.4.10. Euroopa ja Eesti veestik

Õpitulemused

Opilane:

1) iseloomustab Laanemere eripara ja keskkonnaprobleeme ning toob naiteid nende

lahendamise voimaluste kohta;

2) kirjeldab ja vordleb eriilmelisi Laanemere rannikuloike: pank-, laid- ja skaarrannikut;

3) selgitab pohjavee kujunemist ja liikumist, pohjavee kasutamist kodukohas ning pohjaveega

seotud probleeme Eestis;

4) teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode okoloogilist ja majanduslikku

tahtsust;

5) kirjeldab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning naitab Euroopa ja Eesti

kaardil suuremaid lahtesid, vainu, saari, poolsaari, jarvi ning jogesid.

Õppesisu

Laanemere eripara ja selle pohjused. Laanemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik

kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Laanemere eriilmelised rannikud. Pohjavee kujunemine

ja liikumine. Pohjaveega seotud probleemid Eestis. Sood Euroopas, sh Eestis.

Põhimõisted: valgla, veelahe, riimvesi, pankrannik, laidrannik, skaarrannik, luide, maasaar,

rannavall, pohjavesi, veega kullastunud ja kullastamata kihid, pohjavee tase, vett labilaskvad

ning vett pidavad

kivimid ja setted.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: kodukoha joogivee omaduste ja kasutamise

uurimine.

2.3.4.11. Euroopa ja Eesti rahvastik

Õpitulemused

Opilane:

1) otsib teabeallikaist infot riikide rahvastiku kohta, toob naiteid rahvastiku uurimise ja selle

olulisuse kohta;

2) analuusib teabeallikate jargi Euroopa voi mone piirkonna, sh Eesti rahvaarvu ning selle

muutumist;

3) iseloomustab ja analuusib teabeallikate, sh rahvastikupuramiidi jargi etteantud riigi, sh

Eesti rahvastikku ja selle muutumist;

4) toob naiteid rahvastiku vananemisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis,

ning nende lahendamise voimaluste kohta;

5) selgitab rannete pohjusi, toob konkreetseid naiteid Eestist ja mujalt Euroopast;

6) iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu ning toob naiteid Euroopa kultuurilise

mitmekesisuse

kohta.

Õppesisu

Euroopa, sh Eesti rahvaarv ja selle muutumine. Sundimuse, suremuse ja loomuliku iibe

erinevused Euroopa riikides. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku

vananemisega kaasnevad probleemid. Randed ja nende pohjused. Eesti rahvuslik koosseis ja

selle kujunemine. Rahvuslik mitmekesisus Euroopas.

Põhimõisted: rahvaloendus, rahvastikuregister, sundimus, suremus, loomulik iive,

rahvastikupuramiid, rahvastiku vananemine, ranne ehk migratsioon, sisseranne, valjaranne,

vabatahtlik ranne, sundranne, pagulased, rahvuslik koosseis.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) teabeallikate jargi oma maakonna voi koduasula rahvastiku analuusimine;

2) rahvastikupuramiidi pohjal rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu analuusimine etteantud

Euroopa riigis.

2.3.4.12. Euroopa ja Eesti asustus

Õpitulemused

Opilane:

1) analuusib kaardi jargi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis;

2) analuusib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti naitel;

3) nimetab linnastumise pohjusi, toob naiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta

Euroopas, sh Eestis, ja kirjeldab nende lahendamise voimalusi;

4) vordleb linna ja maa-asulaid ning analuusib linna- ja maaelu erinevusi;

5) nimetab ning naitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.

Õppesisu

Rahvastiku paiknemine Euroopas. Linnad ja maa-asulad. Linnastumise pohjused ja

linnastumine Euroopas. Rahvastiku paiknemine Eestis. Eesti asulad. Linnastumisega

kaasnevad majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted: linnastumine, linnastus

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: luhiuurimuse koostamine koduasulast.

2.3.4.13. Euroopa ja Eesti majandus

Õpitulemused

Opilane:

1) analuusib loodusressursside, toojou, kapitali ja turgude moju Eesti majandusele ning toob

naiteid majanduse spetsialiseerumise kohta;

2) ruhmitab majandustegevused esmasektori, toostuse ja teeninduse vahel;

3) selgitab energiamajanduse tahtsust, toob naiteid energiaallikate ja energiatootmise moju

kohta keskkonnale;

4) analuusib soojus-, tuuma- ja hudroelektrijaama voi tuulepargi kasutamise eeliseid ning

puudusi elektrienergiat tootes;

5) analuusib teabeallikate jargi Eesti energiamajandust; iseloomustab polevkivi kasutamist

energiat tootes;

6) toob naiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta;

7) teab energia saastmise voimalusi ning vaartustab saastlikku energia tarbimist;

8) toob naiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta.

Õppesisu

Majandusressursid. Majanduse struktuur, uued ja vanad toostusharud. Energiaallikad, nende

kasutamise eelised ja puudused. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid. Eesti

energiamajandus. Polevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Euroopa peamised

majanduspiirkonnad.

Põhimõisted: majanduskaardid, majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad,

kapital, toojoud, toojou kvaliteet, esmasektor, toostus, teenindus, energiamajandus,

energiaallikad: soojus-, tuuma-, hudro-, tuule- ja paikeseenergia.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: kahe Euroopa riigi energiaallikate kasutamise

analuusimine elektrienergia tootmisel.

2.3.4.14. Euroopa ja Eesti põllumajandus ning toiduainetööstus

Õpitulemused

Opilane:

1) toob naiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta;

2) iseloomustab pollumajanduse arengueeldusi Eestis ja pohjendab spetsialiseerumist;

3) kirjeldab mulda kui ressurssi;

4) toob naiteid eri tuupi pollumajandusettevotete kohta Euroopas, sh Eestis;

5) toob naiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja vaartustab Eesti tooteid;

6) toob naiteid pollumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise

voimaluste kohta.

Õppesisu

Pollumajanduse arengut mojutavad looduslikud tegurid. Eri tuupi pollumajandusettevotted ja

toiduainetoostus Euroopas. Eesti pollumajandus ja toiduainetoostus. Pollumajandusega seotud

keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted: taimekasvatus ja loomakasvatus, maakasutus, haritav maa, looduslik rohumaa,

taimekasvuperiood, looma- ja taimekasvatustalud, istandused.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: toidukaupade paritolu uurimine ning kodu- ja

valismaise kauba

osatahtsuse hindamine tootegrupiti.

2.3.4.15. Euroopa ja Eesti teenindus

Õpitulemused

Opilane:

1) toob naiteid erinevate teenuste kohta;

2) iseloomustab ja analuusib teabeallikate jargi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi

arengueeldusi ja turismimajandust;

3) toob naiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mojude kohta riigi voi piirkonna majandusja

sotsiaalelule ning looduskeskkonnale;

4) analuusib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ning erinevate kaupade veol;

5) toob naiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta;

6) iseloomustab ning analuusib teabeallikate jargi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes

soitjate- ja kaubavedudes;

7) toob naiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise voimaluste

kohta ning vaartustab keskkonnasaastlikku transpordi kasutamist.

Õppesisu

Teenindus ja selle jaotumine. Turism kui kiiresti arenev majandusharu. Turismi liigid.

Euroopa peamised turismiressursid. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti

turismimajandus. Transpordi liigid, nende eelised ja puudused soitjate ning erinevate kaupade

veol. Euroopa peamised transpordikoridorid.

Eesti transport.

Põhimõisted: isiku- ja ariteenused, avaliku ja erasektori teenused, turism, transport,

transiitveod.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) teabeallikate pohjal ulevaate koostamine oma linna voi maakonna turismiarengu eeldustest

ja peamistest vaatamisvaarsustest;

2) reisi marsruudi ja graafiku koostamine, kasutades teabeallikaid.

2.4. Füüsika

2.4.1. Füüsika õppe- ja kasvatuseesmärgid

Pohikooli fuusikaopetusega taotletakse, et pohikooli lopuks opilane:

1) tunneb huvi fuusika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tahtsusest

igapaevaelus ja uhiskonna arengus;

2) on omandanud argielus toimimiseks ja elukestvaks oppimiseks vajalikke fuusikateadmisi

ning protsessioskusi;

3) oskab probleeme lahendades rakendada loodusteaduslikku meetodit;

4) on omandanud ulevaate fuusika keelest ja oskab seda lihtsamatel juhtudel kasutada;

5) arendab loodusteadusteksti lugemise ja moistmise oskust, opib teatmeteostest ning

internetist leidma fuusikateavet;

6) vaartustab uhiskonna jatkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja

uhiskonda;

7) on omandanud ulevaate fuusika seosest tehnika ja tehnoloogiaga ning vastavatest

elukutsetest, hindab fuusikas omandatud teadmisi ja oskusi karjaari plaanides;

8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja susteemset motlemist

ning on motiveeritud elukestvaks oppeks.

2.4.2. Füüsika õppeaine kirjeldus

Fuusika kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on tahtis koht opilaste loodusteaduste- ja

tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises. Fuusika tegeleb loodusnahtuste seletamise ja

vastavate mudelite loomisega ning on tihedalt seotud matemaatikaga. Fuusika paneb aluse

tehnika ja tehnoloogia moistmisele ning aitab vaartustada tehnilisi elukutseid.

Pohikooli fuusikakursus kasitleb vaikest osa fuusikalistest nahtustest ja loob aluse, millel

hiljem tekib tervikpilt ( reaalne maailmapilt) fuusikast kui loodusteadusest. Fuusikat oppides

saab opilane esialgse ettekujutuse fuusika

keelest ja opib seda kasutama. Fuusikaoppes seostatakse opitavat igapaevaeluga,

matemaatiliste oskustega, tehnika ja tehnoloogiaga ning teiste loodusainetega.

Fuusikaopetuses lahtutakse loodusainete (fuusika, keemia, bioloogia, geograafia) loimimisel

kahest suunast. Loimuvad need oppeained uhiste teemade kaudu, nagu areng (evolutsioon),

vastastikmoju, liikumine (muutumine ja muundumine), susteem ja struktuur; energia,

tehnoloogia, keskkond.

Opilaste vaartushinnangud kujunevad, kui nad seostavad probleemide lahendusi teaduse

uldise ajaloolise kontekstiga. Seejuures kasitletakse fuusikute osa teadusloos ning fuusika ja

selle rakenduste tahendust inimkonna arengus.

Oppides kujunevad opilasel opioskused, mida vajatakse edukaks (fuusika)oppeks.

Lahendades arvutus-, graafilisi ning probleemulesandeid ja hinnates saadud tulemuste

reaalsust, luuakse alus kriitilisele motlemisele. Nahtustega tutvumisel eelistatakse katset,

probleemide lahendamisel aga

loodusteaduslikku meetodit.

Opitav materjal esitatakse voimalikult probleemipohiselt ning opilase igapaevaeluga

seostatult. Oppes lahtutakse opilaste individuaalsetest isearasustest ja voimete mitmekulgsest

arendamisest, suurt tahelepanu pooratakse opilaste opimotivatsiooni kujundamisele. Selle

saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivoppevorme: probleem- ja uurimuslikku opet,

projektopet, arutelu, ajurunnakuid, rollimange, ouesopet, oppekaike jne. Opet plaanides voib

opetaja muuta kasitletavate teemade jarjekorda, pidades meeles, et muudetud teemade

jarjestus jalgiks opilaste arengu isearasusi ning

opetamine toimuks teemade loogilise jarjestuse kohaselt. Teemade jarjekorda muutes tuleb

tagada motivatsioon fuusikat oppida ja seelabi parem opitulemus saavutada.

Koigis oppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT voimalusi.

Uurimusliku oppega omandavad opilased probleemide seadmise, hupoteeside sonastamise,

too plaanimise, vaatluste tegemise, mootmise, tulemuste tootlemise, tolgendamise ja esitamise

oskused.

Tahtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates verbaalseid ning

visuaalseid esitusvorme. Olulisel kohal on erinevate teabeallikate, sh interneti kasutamise ja

neis leiduva teabe kriitilise hindamise oskus.

2.4.3. Füüsika õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

Pohikooli fuusikaopetusega taotletakse, et pohikooli lopuks opilane:

1) kasutab fuusikamoisteid, fuusikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja

tehnikanahtusi kirjeldades, selgitades ning prognoosides;

2) lahendab situatsioon-, arvutus- ja graafilisi ulesandeid, mille lahenduse uksikosa sisaldab

valemitega esitatud seost, ning hindab saadud tulemuse toeparasust;

3) teisendab mootuhikuid, kasutades eesliiteid mega-, kilo-, detsi-, senti-, milli-, mikro- ja

nano-;

4) sonastab etteantud situatsioonikirjelduse pohjal uurimiskusimuse voi -kusimusi, kavandab

ja korraldab eksperimendi, tootleb katseandmeid (tabel, aritmeetiline keskmine,

mootemaaramatuse hindamine, graafik) ning teeb jareldusi uurimiskusimuses sisalduva

hupoteesi kehtivuse kohta;

5) leiab fuusikaalast infot kasiraamatutest ja tabelitest ning kasutab leitud teavet ulesandeid

lahendades;

6) visandab fuusikaliste objektide, nahtuste ja rakenduste jooniseid;

7) lahendab rakendusliku sisuga osaulesanneteks taandatavaid kompleks-ulesandeid;

8) tunneb ara fuusikateemasid, -probleeme ja -kusimusi erinevates olukordades

(loodusteaduslikud tekstid, isiklikud kogemused) ning pakub neile voimalikke selgitusi.

2.4.4. Füüsika õpitulemused ja õppesisu

2.4.4.1. Valgusõpetus

Valgus ja valguse sirgjooneline levimine

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab Paikese kui valgusallika tahtsaid tunnuseid;

2) selgitab moistete valgusallikas, valgusallikate liigid ja liitvalgus olulisi tunnuseid;

3) teab seose, et optiliselt uhtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, tahendust.

Õppesisu

Valgusallikas. Valgus kui liitvalgus. Paike. Taht. Valgus kui energia. Valguse spektraalne

koostis.

Valguse sirgjooneline levimine.

Valguse peegeldumine

Õpitulemused

Opilane:

1) teab peegeldumise ja valguse neeldumise tahtsaid tunnuseid, kirjeldab seost teiste

nahtustega ning kasutab neid praktikas;

2) nimetab moistete langemisnurk, peegeldumisnurk ja mattpind olulisi tunnuseid;

3) selgitab peegeldumisseadust (s.o valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk vordne

langemisnurgaga) ja selle tahendust, kirjeldab seose oigsust kinnitavat katset ning kasutab

seost praktikas;

4) toob naiteid tasapeegli, kumer- ja noguspeegli kasutamise kohta.

Õppesisu

Peegeldumisseadus. Tasapeegel, eseme ja kujutise summeetrilisus. Mattpind. Valguse

peegeldumise nahtus looduses ja tehnikas. Kuu faaside teke. Kumer- ja noguspeegel.

Valguse murdumine

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab valguse murdumise tahtsaid tunnuseid, selgitab seost teiste nahtustega ning

kasutab neid probleeme lahendades;

2) kirjeldab moistete murdumisnurk, fookus, toeline kujutis ja naiv kujutis olulisi tunnuseid;

3) selgitab fookuskauguse ja laatse optilise tugevuse tahendust ning mootmise viisi, teab

kasutatavat mootuhikut;

4) selgitab valguse murdumise seadusparasust, s.o valguse uleminekul uhest keskkonnast teise

murdub valguskiir soltuvalt valguse kiirusest ainetes kas pinna ristsirge poole voi pinna

ristsirgest eemale; selgitab seose

5) kirjeldab kumerlaatse, noguslaatse, prillide ja valgusfiltrite otstarvet ning toob nende

kasutamise naiteid;

6) teeb eksperimendi, mootes kumerlaatse fookuskaugust voi tekitades kumerlaatsega esemest

suurendatud voi vahendatud kujutise, oskab kirjeldada tekkinud kujutist.

Õppesisu

Valguse murdumine. Prisma. Kumerlaats. Noguslaats. Laatse fookuskaugus. Laatse optiline

tugevus.

Silm. Luup. Kaug- ja luhinagelikkus. Fotoaparaat. Valguse murdumise nahtus looduses ja

tehnikas.

Kehade varvus. Valguse neeldumine, valgusfilter.

Põhimõisted: taht, tais- ja poolvari, langemis-, murdumis- ning peegeldumis-nurk, mattpind,

fookus, laats, fookuskaugus, optiline tugevus, toeline kujutis, naiv kujutis, prillid.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) laatsede ja kujutiste uurimine;

2) laatsede optilise tugevuse maaramine;

3) tais- ja poolvarju uurimine;

4) valguskiire murdumist kinnitavate nahtuste uurimine;

5) varvuste ja varvilise valguse uurimine valgusfiltritega.

2.4.4.2. Mehaanika

Liikumine ja jõud

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab nahtuse liikumine olulisi tunnuseid ja seost teiste nahtustega;

2) selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jou

tahendust ning mootmise viise, teab kasutatavaid mootuhikuid;

3) teab seose l = vt tahendust ja kasutab seost probleeme lahendades;

4) kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks;

5) teab, et seose vastastikmoju tottu muutuvad kehade kiirused seda vahem, mida suurem on

keha mass;

6) teab seose tahendust ja ρ = m:V tahendust ning kasutab seost probleeme lahendades;

7) selgitab mooteriistade mootejoonlaud, nihik, mootesilinder ja kaalud otstarvet ja

kasutamise reegleid ning kasutab mooteriistu praktikas;

8) korraldab eksperimendi, mootes proovikeha massi ja ruumala, tootleb katseandmeid, teeb

katseandmete pohjal vajalikud arvutused ning teeb tabeli andmete pohjal jarelduse proovikeha

materjali kohta;

9) teab, et kui kehale mojuvad joud tasakaalustavad uksteist, siis on keha paigal voi liigub

uhtlaselt sirgjooneliselt;

10) teab joudude tasakaalu kehade uhtlase liikumise korral.

Õppesisu

Mass kui keha inertsuse moot. Aine tihedus. Kehade vastastikmoju. Joud kui keha kiireneva

voi aeglustuva liikumise pohjustaja. Kehale mojuva jou rakenduspunkt. Joudude tasakaal ja

keha liikumine.

Liikumine ja joud looduses ning tehnikas.

Kehade vastastikmõju

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab nahtuste vastastikmoju, gravitatsioon, hoordumine ja deformatsioon tahtsaid

tunnuseid, selgitab seost teiste nahtustega ning kasutab neid nahtusi probleeme lahendades;

2) selgitab Paikesesusteemi ehitust;

3) nimetab moistete raskusjoud, hoordejoud ja elastsusjoud olulisi tunnuseid;

4) teab seose F = m:g tahendust ning kasutab seost probleeme lahendades;

5) selgitab dunamomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab dunamomeetrit joude

mootes;

6) korraldab eksperimendi, mootes dunamomeetriga proovikehade raskusjoudu ja

hoordejoudu kehade liikumise korral, tootleb katseandmeid ning teeb jareldusi

uurimuskusimuses sisalduva hupoteesi kehtivuse kohta;

7) toob naiteid joudude kohta looduses ja tehnikas ning loetleb nende rakendusi.

Õppesisu

Gravitatsioon. Paikesesusteem. Raskusjoud. Hoordumine, hoordejoud. Kehade elastsus ja

plastsus.

Deformeerimine, elastsusjoud. Dunamomeetri toopohimote. Vastastikmoju esinemine

looduses ja selle rakendamine tehnikas.

Rõhumisjõud looduses ja tehnikas

Õpitulemused

Opilane:

1) nimetab nahtuse ujumine olulisi tunnuseid ja seoseid teiste nahtustega ning selgitab seost

teiste nahtustega ja kasutamist praktikas;

2) selgitab rohu tahendust, nimetab mootuhikuid ja kirjeldab mootmise viisi;

3) kirjeldab moisteid ohurohk ja uleslukkejoud;

4) sonastab seosed, et rohk vedelikes ja gaasides antakse edasi igas suunas uhtviisi (Pascali

seadus) ning et ujumisel ja heljumisel on uleslukkejoud vordne kehale mojuva raskusjouga;

5) selgitab rohu, uleslukkejou ja rohu arvutamine keskkonnas valemi tahendust ja kasutab

neid probleeme lahendades;

6) selgitab baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;

Õppesisu

Rohk. Pascali seadus. Manomeeter. Maa atmosfaar. Ohurohk. Baromeeter. Rohk vedelikes

erinevatel sugavustel. Uleslukkejoud. Keha ujumine, ujumise ja uppumise tingimus.

Areomeeter. Rohk looduses ja selle rakendamine tehnikas.

Mehaaniline töö ja energia

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab mehaanilise too, mehaanilise energia ja voimsuse tahendust ning maaramisviisi,

teab kasutatavaid mootuhikuid;

2) selgitab moisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur;

3) selgitab seoseid, et:

a) keha saab tood teha ainult siis, kui tal on energiat;

b) tehtud too on vordne energia muutusega;

c) keha voi kehade susteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia voib ainult

muunduda uhest liigist teise (mehaanilise energia jaavuse seadus);

d) kogu tehtud too on alati suurem kasulikust toost;

e) ukski lihtmehhanism ei anna voitu toos (energia jaavuse seadus lihtmehhanismide korral);

4) selgitab seoste A = F : s ja N = A: t tahendust ning kasutab neid probleeme lahendades;

5) selgitab lihtmehhanismide kang, kaldpind, plokk ja hammasulekanne otstarvet, kasutamise

viise ning ohutusnoudeid.

Õppesisu

Too. Voimsus. Energia, kineetiline ja potentsiaalne energia. Mehaanilise energia jaavuse

seadus. Lihtmehhanism, kasutegur. Lihtmehhanismid looduses ja nende rakendamine

tehnikas.

Võnkumine ja laine

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab nahtuste vonkumine, heli ja laine olulisi tunnuseid ning seost teiste nahtustega;

2) selgitab vonkeperioodi ja vonkesageduse tahendust ning mootmise viisi, teab kasutatavaid

mootuhikuid;

3) nimetab moistete vonkeamplituud, heli valjus, heli korgus ja heli kiirus olulisi tunnuseid;

4) korraldab eksperimendi, mootes pendli vonkeperioodi soltuvust pendli

pikkusest;

Õppesisu

Vonkumine. Vonkumise amplituud, periood, sagedus. Lained. Heli, heli kiirus,

vonkesageduse ja heli korguse seos. Heli valjus. Elusorganismide haaleaparaat. Korv ja

kuulmine. Mura ja murakaitse.

Vonkumiste avaldumine looduses ja rakendamine tehnikas.

Põhimõisted: tihedus, kiirus, mass, joud, gravitatsioon, raskusjoud, hoordejoud, elastsusjoud,

rohk, uleslukkejoud, mehaaniline too, voimsus, potentsiaalne energia, kineetiline energia,

kasutegur, vonkeamplituud, vonkesagedus, vonkeperiood, heli korgus.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) keha ainelise koostise selgitamine (tuntud ainete tiheduse maaramine);

2) raskusjou ja hoordejou seose uurimine dunamomeetriga;

3) uleslukkejou uurimine;

4) pendli vonkumise uurimine.

2.4.4.3. Elektriõpetus

Elektriline vastastikmõju

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab nahtuste kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmoju tahtsaid tunnuseid

ning selgitab seost teiste nahtustega;

2loetleb moistete elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng ja

elektrivali olulisi tunnuseid;

3) selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad toukuvad, erinimeliste

elektrilaengutega kehad tombuvad, ning seoste oigsust kinnitavat katset;

4) korraldab eksperimendi, et uurida kehade elektriseerumist ja nendevahelist moju, ning teeb

jareldusi elektrilise vastastikmoju suuruse kohta.

Õppesisu

Kehade elektriseerimine. Elektrilaeng. Elementaarlaeng. Elektrivali. Juht. Isolaator. Laetud

kehadega seotud nahtused looduses ja tehnikas.

Elektrivool

Õpitulemused

Opilane:

1) loetleb moistete elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator olulisi tunnuseid;

2) nimetab nahtuste elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses tahtsaid

tunnuseid, selgitab seost teiste nahtustega ning kasutamist praktikas;

3) selgitab moiste voolutugevus tahendust, nimetab voolutugevuse mootuhiku ning selgitab

ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;

4) selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel, elektrivooluga juht avaldab

magnetilist moju, elektrivool avaldab keemilist toimet, ning selgitab seost teiste nahtustega ja

kasutamist praktikas.

Õppesisu

Vabad laengukandjad. Elektrivool metallis ja ioone sisaldavas lahuses. Elektrivoolu toimed.

Voolutugevus, ampermeeter. Elektrivool looduses ja tehnikas.

Vooluring

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab fuusikaliste suuruste pinge, elektritakistus ja eritakistus tahendust ning mootmise

viisi, teab kasutatavaid mootuhikuid;

2) selgitab moiste vooluring olulisi tunnuseid;

3) selgitab seoseid, et:

a) voolutugevus on vordeline pingega (Ohmi seadus): I=U:R

b) jadamisi uhendatud juhtides on voolutugevus uhesuurune I = I1 = I2 = … ja ahela

kogupinge on uksikjuhtide otstel olevate pingete summa U =U1 +U2 ;

c) roobiti uhendatud juhtide otstel on pinge uhesuurune U = U1 = U2 = … ja ahela kogu

voolutugevus on uksikjuhte labivate voolutugevuste summa .

d) teab juhi eritakistuse leidmise valemit;

4) kasutab eelnimetatud seoseid probleeme lahendades;

5) selgitab voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;

6) selgitab takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnoudeid ning toob naiteid takistite kasutamise

kohta;

7) selgitab elektri tarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnoudeid ning toob naiteid elektri

tarvitite kasutamise kohta;

8) leiab jada- ja roopuhenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ning takistuse;

9) korraldab eksperimendi, mootes otseselt voolutugevust ja pinget, arvutab takistust, tootleb

katseandmeid ning teeb jareldusi voolutugevuse ja pinge vahelise seose kohta.

Õppesisu

Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus.

Juhi takistuse soltuvus materjalist ja juhi mootmetest. Takisti. Juhtide jada- ja roopuhendus.

Jada- ja roopuhenduse kasutamise naited.

Elektrivoolu töö ja võimsus

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab elektrivoolu too ja elektrivoolu voimsuse tahendust ning mootmise viisi, teab

kasutatavaid mootuhikuid;

2) loetleb moistete elektrienergia tarviti, luhis, kaitse ja kaitsemaandus olulisi tunnuseid;

3) selgitab valemite A = IxUxt, N = IxU ja A = N x t tahendust ja seost vastavate nahtustega

ning kasutab seoseid probleeme lahendades;

4) kirjeldab elektriliste soojendusseadmete otstarvet, tootamise pohimotet, kasutamise naiteid

ja ohutusnoudeid;

5) leiab kasutatavate elektritarvitite koguvoimsuse ning hindab selle vastavust kaitsme

vaartusega.

Õppesisu

Elektrivoolu too. Elektrivoolu voimsus. Elektrisoojendusriist. Elektriohutus. Luhis. Kaitse.

Kaitsemaandus.

Magnetnähtused

Õpitulemused

Opilane:

1) loetleb magnetvalja olulisi tunnuseid;

2) selgitab nahtusi Maa magnetvali ja magnetpoolused;

3) teab seoseid, et magnetite erinimelised poolused tombuvad, magnetite samanimelised

poolused toukuvad, et magnetvalja tekitavad liikuvad elektriliselt laetud osakesed, ning

selgitab nende seoste tahtsust praktikas, kirjeldades voi kasutades sobivaid nahtusi;

4) selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori naitel,

kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori too energeetilisi aspekte ning selgitab

ohutusnoudeid neid seadmeid kasutades;

5) korraldab eksperimendi, valmistades elektromagneti, uurib selle omadusi.

Õppesisu

Pusimagnet. Magnetnoel. Magnetvali. Elektromagnet. Elektrimootor ja elektrigeneraator kui

energiamuundurid. Magnetnahtused looduses ja tehnikas.

Põhimõisted: elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, elektrivali, elektrivool,

vabad laengukandjad, elektrijuht, isolaator, elektritakistus, vooluallikas, vooluring, juhtide

jada- ja roopuhendus, voolutugevus, pinge, luliti, elektrienergia tarviti, elektrivoolu too,

elektrivoolu voimsus, luhis, kaitse,

kaitsemaandus, magnetvali.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) kehade elektriseerimise nahtuse uurimine;

2) juhtide jada- ja roopuhenduse uurimine;

3) voolutugevuse ja pinge mootmine ning takistuse arvutamine;

4) elektromagneti valmistamine ja uurimine.

2.4.4.4. Soojusõpetus. Tuumaenergia

Aine ehituse mudel. Soojusliikumine

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelise vastastikmoju mudeleid;

2) kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nahtustega ning

kasutamist praktikas;

3) kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist;

4) selgitab seost, et mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda korgem on temperatuur;

5) selgitab termomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.

Õppesisu

Gaas, vedelik, tahkis. Aineosakeste kiiruse ja temperatuuri seos. Soojuspaisumine.

Temperatuuriskaalad.

Soojusülekanne

Õpitulemused

Opilane:

1) kirjeldab soojusulekande olulisi tunnuseid, seost teiste nahtustega ja selle kasutamist

praktikas;

2) selgitab soojushulga tahendust ja mootmise viisi ning teab kasutatavaid mootuhikuid;

3) selgitab aine erisoojuse tahendust, teab seejuures kasutatavaid mootuhikuid;

4) nimetab moistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja

soojuskiirgus tahtsaid tunnuseid;

5) sonastab jargmised seosed ning kasutab neid soojusnahtusi selgitades:

a) soojusulekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt kulmemale;

b) keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: too ja soojusulekande teel;

c) kahe keha soojusvahetuse korral suureneb uhe keha siseenergia tapselt niisama palju, kui

vaheneb teise keha siseenergia;

d) mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajauhikus kiirgab;

e) mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajauhikus kiirgab ja ka

neelab;

6) selgitab seose Q = c m (t2 − t1) voi Q = c mΔt , kus Δt = t2 −t1 , tahendust ja seost

soojusnahtustega ning kasutab seoseid probleeme lahendades;

7) selgitab termose, paikesekutte ja soojustusmaterjalide otstarvet, tootamise pohimotet,

kasutamise naiteid ning ohutusnoudeid;

8) korraldab eksperimendi, mootes katseliselt keha erisoojuse, tootleb katseandmeid ning teeb

jareldusi keha materjali kohta ja katse toenaosuse kohta.

Õppesisu

Keha soojenemine ja jahtumine. Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. Soojusulekanne.

Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirguse seadus-parasused. Termos. Paikesekute.

Energia jaavuse seadus soojusprotsessides. Aastaaegade vaheldumine. Soojusulekanne

looduses ja tehnikas.

Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused

Õpitulemused:

Opilane:

1) loetleb sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid

teiste nahtustega ning kasutab neid praktikas;

2) selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kutuse kuttevaartuse tahendust ning teab

kasutatavaid mootuhikuid;

3) selgitab seoste Q =λ x m, Q = Lxm ja Q = r x m tahendust, seostab neid teiste nahtustega

ning kasutab neid probleeme lahendades;

4) lahendab kompleksulesandeid p.6 ja p.3 valemeid kasutades.

Õppesisu

Sulamine ja tahkumine, sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine, keemissoojus. Kutuse

kuttevaartus. Soojustehnilised rakendused.

Tuumaenergia

Õpitulemused

Opilane:

1) nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi, radioaktiivse lagunemise

ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid;

2) selgitab seose, et kergete tuumade uhinemisel ja raskete tuumade lohustamisel vabaneb

energiat, tahendust, seostab seda teiste nahtustega;

3) iseloomustab α-, β- ja γ-kiirgust ning nimetab kiirguste erinevusi;

4) selgitab tuumareaktori ja kiirguskaitse otstarvet, tootamise pohimotet, kasutamise naiteid

ning ohutusnoudeid;

5) selgitab dosimeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.

Õppesisu

Aatomi mudelid. Aatomituuma ehitus. Tuuma seoseenergia. Tuumade lohustumine ja suntees.

Radioaktiivne kiirgus. Kiirguskaitse. Dosimeeter. Paike. Aatomielektrijaam.

Põhimõisted: soojusliikumine, soojuspaisumine, Celsiuse skaala, siseenergia,

temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, sulamissoojus, keemissoojus;

kutuse kuttevaartus, prooton, neutron, isotoop, radioaktiivne lagunemine, α-, β– ja γ-kiirgus,

tuumareaktsioon.

Praktilised tööd: kalorimeetri tundmaoppimine.

2.5. Keemia

2.5.1. Keemia õppe- ja kasvatuseesmärgid

Pohikooli keemiaopetusega taotletakse, et pohikooli lopuks opilane:

1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning moistab keemia rolli inimuhiskonna

ajaloolises arengus, tanapaeva tehnoloogias ja igapaevaelus;

2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, vaartustades saastva arengu pohimotteid,

markab, analuusib ja hindab inimtegevuse tagajargi ning hindab ja arvestab inimtegevuses

kasutatavate materjalide ohtlikkust;

3) kujundab erinevates loodusainetes opitu pohjal seostatud maailmapildi, moistab keemiliste

nahtuste fuusikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapohja;

4) kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analuusib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt;

5) omandab pohikooli tasemele vastava loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh

funktsionaalse kirjaoskuse keemias;

6) rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;

7) tunneb keemiaga seotud eluvaldkondi ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjaari

planeerides;

8) suhtub probleemide lahendamisesse susteemselt ja loovalt ning on motiveeritud

elukestvaks oppeks.

2.5.2. Õppeaine kirjeldus

Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht opilaste loodusteaduste- ja

tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Keemiaopetus tugineb teistes oppeainetes

(loodusopetuses, fuusikas, bioloogias, matemaatikas jt) omandatud teadmistele, oskustele ja

hoiakutele, toetades samaaegu teiste ainete opetamist. Keemiaoppega omandavad opilased

lihtsa, kuid tervikliku arusaama looduses ja tehiskeskkonnas kulgevatest ning inimtegevuses

kasutatavatest keemilistest protsessidest, nende vastastikustest seostest ja mojust

elukeskkonnale. Tahtsad on igapaevaelu probleemide lahendamise ja asjatundlike otsuste

tegemise oskused, mis on aluseks toimetulekule looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas.

Keemias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mis on loimitud teistes oppeainetes

omandatuga, on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale oppimisele. Keemiat oppides

saadakse ulevaade tanapaevastest tehnoloogia- ja energeetikaprobleemidest ning keemia

tulevikusuundumustest, mis aitab uhtlasi opilastel tulevast elukutset valida. Keemia oppimine

aitab moista puhta looduskeskkonna ja tervise seoseid, kujundab opilaste vastutustunnet ja

austust looduse vastu ning arendab oskust hinnata oma otsustuste voi tegevuse otseseid voi

kaudseid tagajargi. Oppes rakendatakse loodusteaduslikule meetodile tuginevat uurimuslikku

kasitlust,

lahendades looduslikust, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest keskkonnast tulenevaid probleeme.

Oppega arendatakse loomingulise kasitlusviisi, loogilise motlemise, pohjuslike seoste

moistmise ning analuusija uldistamisoskust. Opilased omandavad oskuse moista ning

koostada keemiaalast teksti, motestada ja

korrektselt kasutada keemiasonavara ning marksusteemi, esitada keemiainfot (sh

uurimistulemusi) suuliselt ja kirjalikult, kasutades erinevaid esitusvorme (verbaalselt,

diagrammide ja graafikutena, mudelitena, valemite kujul) ning kasutada erinevaid, sh

elektroonseid teabeallikaid.

Praktiliste toode tegemise kaudu omandavad opilased vajalikud praktilise too oskused: opivad

ohutult kasutama laboris ja argielus vajalikke katsevahendeid ning kemikaale, hindama

olmekemikaalide ja igapaevaelus ning tehnoloogias kasutatavate materjalide ohtlikkust

inimeste tervisele ja looduskeskkonna seisundile. Keemia arvutusulesannete lahendamine

suvendab opilaste arusaama

keemiaprobleemidest ning arendab loogilise motlemise ja matemaatika rakendamise oskust,

opetab moistma keemiliste nahtuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid ning tegema nende

pohjal jareldusi ja otsustusi. Opilaste sisemise opimotivatsiooni kujunemiseks kasutatakse

mitmekesiseid aktiivoppemeetodeid.

2.5.3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

9. klassi lopetaja:

1) markab keemiaga seotud probleeme igapaevaelus, keskkonnas ja praktilises inimtegevuses;

2) kasutab korrektselt ainekavakohast keemiaterminoloogiat ja keemiasumboleid ning saab

aru lihtsamast keemiatekstist;

3) kasutab vajaliku teabe leidmiseks perioodilisustabelit, lahustuvustabelit ja metallide

pingerida ning leiab tabelitest ja graafikutelt fuusikaliste suuruste vaartusi (lahustuvus, lahuse

tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur vms);

4) moistab keemiliste reaktsioonide vorrandites sisalduvat teavet ning koostab lihtsamaid

reaktsioonivorrandeid (opitud reaktsioonituupide piires);

5) rakendab teadusuuringute pohimotteid (probleem > hupotees > katse > jareldused);

6) plaanib ja teeb ohutult lihtsamaid keemiakatseid, moistab igapaevaelus kasutatavate

kemikaalide ja materjalide ohtlikkust ning rakendab neid kasutades vajalikke ohutusnoudeid;

7) teeb lihtsamaid arvutusi ainevalemite ja reaktsioonivorrandite ning lahuste koostise alusel,

kontrollib lahenduskaigu oigsust dimensioonanaluusiga ning hindab arvutustulemuste

vastavust reaalsusele;

8) vaartustab tervisliku toitumise ja tervislike eluviiside pohimotteid ning elukeskkonda ja

sellesse saastvat suhtumist.

2.5.4. Õpitulemused ja õppesisu

2.5.4.1. Millega tegeleb keemia?

Õpitulemused

Opilane:

1) vordleb ja liigitab aineid fuusikaliste omaduste pohjal: sulamis- ja keemistemperatuur,

tihedus, kovadus, elektrijuhtivus, varvus jms (seostab varem loodusopetuses opituga);

2) teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise voimalusi, tunneb ara reaktsiooni toimumist

iseloomulike tunnuste jargi;

3) jargib pohilisi ohutusnoudeid, kasutades kemikaale laboritoodes ja argielus, ning moistab

ohutusnouete jargimise vajalikkust;

4) tunneb tahtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mootesilinder, lehter,

uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi toid

tehes oigesti;

5) eristab lahuseid ja pihuseid ning toob naiteid lahuste ja pihuste kohta looduses ja

igapaevaelus;

6) lahendab lahuse protsendilisel koostisel pohinevaid arvutusulesandeid (kasutades lahuse,

lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid).

Õppesisu

Keemia meie umber. Ainete fuusikalised omadused (7. klassi loodusopetuses opitu

rakendamine ainete omadusi uurides). Keemilised reaktsioonid ja nende tunnused. Pohilised

ohutusnouded. Kemikaalide kasutamine laboritoodes ja argielus. Ohutusnouete jargimise

vajalikkus. Tahtsamad laborivahendid (nt

katseklaas, keeduklaas, kolb, mootesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp,

katseklaasihoidja, statiiv) ning nende kasutamine praktilistes toodes. Lahused ja pihused,

pihuste alaliigid (vaht, aerosool, emulsioon, suspensioon), tarded. Lahused ja pihused

looduses ning igapaevaelus. Lahuste protsendilise koostise arvutused (massi jargi).

Põhimõisted: kemikaal, lahusti, lahustunud aine, pihus, emulsioon, suspensioon, aerosool,

vaht, tarre, lahuse massiprotsent.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) ainete fuusikaliste omaduste uurimine ja kirjeldamine (agregaatolek, sulamis- ja

keemistemperatuur, tihedus vee suhtes, varvus jt);

2) eri tuupi pihuste valmistamine (suspensioon, emulsioon, vaht jms) ning nende omaduste

uurimine;

3) keemilise reaktsiooni tunnuste uurimine.

2.5.4.2. Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab aatomiehitust (seostab varem loodusopetuses opituga);

2) seostab omavahel tahtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tahiseid (sumboleid) (~25,

nt

H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb

oigesti keemiliste elementide sumboleid aine valemis;

3) seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-ruhmades) elemendi aatomi

ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, valiskihi elektronide

arv) ning koostab keemilise elemendi jarjenumbri pohjal elemendi elektronskeemi (1.–4.

perioodi A ruhmade

elementidel);

4) teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende

paiknemist perioodilisustabelis; toob naiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta

igapaevaelus;

5) eristab liht- ja liitaineid (keemilisi uhendeid), selgitab aine valemi pohjal aine koostist;

6) eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;

7) selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;

8) teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete

erinevus ning toob nende kohta naiteid.

Õppesisu

Aatomi ehitus. Keemilised elemendid, nende tahised. Keemiliste elementide omaduste

perioodilisus, perioodilisustabel. Perioodilisustabeli seos aatomite elektronstruktuuriga:

tuumalaeng, elektronkihtide arv, valiskihi elektronide arv (elektronskeemid). Keemiliste

elementide metallilised ja mittemetallilised

omadused, metallilised ja mittemetallilised elemendid perioodilisustabelis, metallid ja

mittemetallid ning nende kasutamine igapaevaelus.

Liht- ja liitained (keemilised uhendid). Molekulid, aine valem. Ettekujutus keemilisest

sidemest aatomite vahel molekulis (kovalentne side).

Ioonide teke aatomitest, ioonide laengud. Aatomite ja ioonide erinevus. Ioonidest koosnevad

ained (ioonsed ained). Ettekujutus ioonilisest sidemest (tutvustavalt). Molekulaarsed ja

mittemolekulaarsed ained.

Põhimõisted: keemiline element, elemendi aatomnumber (jarjenumber), valiskihi elektronide

arv, perioodilisustabel, lihtaine, liitaine (keemiline uhend), aatommass, metall, mittemetall,

ioon, katioon, anioon, kovalentne side, iooniline side.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) internetist andmete otsimine keemiliste elementide kohta, nende vordlemine ja

sustematiseerimine;

2) molekulimudelite koostamine ja uurimine.

2.5.4.3. Hapnik ja vesinik. Oksiidid

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab hapniku rolli polemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem

loodusopetuses ja bioloogias opituga), analuusib osoonikihi tahtsust ja lagunemist saastamise

tagajarjel;

2) kirjeldab hapniku ja vesiniku pohilisi omadusi;

3) seostab gaasi (hapniku, vesiniku, susinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid votteid vastava

gaasi omadustega (gaasi tihedusega ohu suhtes ja lahustuvusega vees);

4) maarab aine valemi pohjal tema koostiselementide oksudatsiooniastmeid ning koostab

elementide oksudatsiooniastmete alusel oksiidide valemeid;

5) koostab oksiidide nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi;

6) koostab reaktsioonivorrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt)

uhinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob naiteid igapaevaelus tuntumate oksiidide ja

nende tahtsuse kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3);

Õppesisu

Hapnik, selle omadused ja roll polemisreaktsioonides ning eluslooduses. Osoonikihi

horenemine keskkonnaprobleemina. Polemisreaktsioonid, oksiidide teke. Oksudatsiooniaste.

Oksiidide nimetused ja valemite koostamine.

Oksiidid igapaevaelus. Uhinemisreaktsioon. Lihtsamate polemisreaktsioonide vorrandite

koostamine ja tasakaalustamine. Gaaside kogumise votteid.

Vesinik, selle fuusikalised omadused.

Põhimõisted: polemisreaktsioon, oksiid, oksudatsiooniaste, uhinemisreaktsioon.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) hapniku saamine ja toestamine, kuunla poletamine kupli all;

2) polemisreaktsiooni kujutamine molekulimudelitega;

3) vesiniku saamine ja puhtuse kontrollimine;

4) oksiidide saamine lihtainete polemisel.

2.5.4.4. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

Õpitulemused

Opilane:

1) tunneb valemi jargi happeid, hudroksiide (kui tuntumaid aluseid) ja soolasid;

2) seostab omavahel tahtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl,

H2SO4,

H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3); koostab hudroksiidide ning soolade

nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);

3) moistab hapete ja aluste vastandlikkust (voimet teineteist neutraliseerida);

4) hindab lahuse happelisust, aluselisust voi neutraalsust lahuse pH vaartuse jargi; maarab

indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline voi aluseline);

5) toob naiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapaevaelus;

6) jargib leeliste ja tugevate hapetega tootades ohutusnoudeid;

7) koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide vorrandeid,

korraldab neid reaktsioone ohutult;

8) moistab reaktsioonivorrandite tasakaalustamise pohimotet (keemilistes reaktsioonides

elementide aatomite arv ei muutu).

Õppesisu

Happed, nende koostis. Tahtsamad happed. Ohutusnouded tugevate hapete kasutamise korral.

Hudroksiidide (kui tuntumate aluste) koostis ja nimetused. Ohutusnouded tugevaid aluseid

(leelisi) kasutades. Hapete reageerimine alustega, neutralisatsioonireaktsioon. Lahuste pHskaala,

selle kasutamine ainete lahuste happelisust/aluselisust iseloomustades. Soolad, nende

koostis ja nimetused.

Happed, alused ja soolad igapaevaelus.

Põhimõisted: hape, alus, indikaator, neutralisatsioonireaktsioon, lahuste pH-skaala, sool.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: hapete ja aluste kindlakstegemine indikaatoriga,

neutralisatsioonireaktsiooni uurimine, soolade saamine neutralisatsioonireaktsioonil.

2.5.4.5. Tuntumaid metalle

Õpitulemused

Opilane:

1) seostab metallide iseloomulikke fuusikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, laige,

plastilisus) metallilise sideme isearasustega;

2) eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja vaheaktiivseid metalle; hindab metalli

aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega voi vaheaktiivne) metalli asukoha jargi metallide

pingereas;

3) teeb ohutusnoudeid arvestades katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide

uurimiseks, vordleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostab kiiruse erinevust

metallide aktiivsuse erinevusega ja reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine

peenestatus);

4) seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksudatsiooniastmete muutumisega

reaktsioonis;

5) teab metallide kaitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku kaitumist

oksudeerijana;

6) koostab reaktsioonivorrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta

(metall + hapnik, metall + happelahus);

7) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise voimalusi

igapaevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike fuusikaliste ning keemiliste

omadustega;

8) seostab metallide, sh raua korrosiooni aatomite uleminekuga pusivamasse olekusse

(keemilisse uhendisse); nimetab pohilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid

ja selgitab korrosioonitorje voimalusi.

Õppesisu

Metallid, metallide iseloomulikud omadused, ettekujutus metallilisest sidemest (tutvustavalt).

Metallide fuusikaliste omaduste vordlus.

Metallide reageerimine hapnikuga jt lihtainetega. Keemiliste elementide oksudatsiooniastmete

muutumine keemilistes reaktsioonides. Metallid kui redutseerijad ja hapnik kui oksudeerija.

Metallide reageerimine hapete lahustega. Ettekujutus reaktsiooni kiirusest (metalli ja

happelahuse vahelise

reaktsiooni naitel). Erinevate metallide aktiivsuse vordlus (aktiivsed, keskmise aktiivsusega ja

vaheaktiivsed metallid), metallide pingerea tutvustus.

Tahtsamad metallid ja nende sulamid igapaevaelus (Fe, Al, Cu jt). Metallide korrosioon (raua

naitel).

Põhimõisted: aktiivne, keskmise aktiivsusega ja vaheaktiivne metall, metallide pingerida,

redutseerija, redutseerumine, oksudeerija, oksudeerumine, redoksreaktsioon, reaktsiooni

kiirus, sulam, metalli korrosioon.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) metallide fuusikaliste omaduste vordlemine (kovadus, tihedus, magnetilised omadused

vms);

2) internetist andmete otsimine metallide omaduste ja rakendusvoimaluste kohta, nende

vordlemine ja sustematiseerimine.

3) metallide aktiivsuse vordlemine reageerimisel happe lahusega (nt Zn, Fe, Sn, Cu);

4) raua korrosiooni uurimine erinevates tingimustes.

2.5.4.6. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

Õpitulemused

Opilane:

1) eristab tugevaid ja norku happeid ning aluseid; seostab lahuse happelisi omadusi H+-

ioonide ja aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses;

2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone pohjendades ja vastavaid

reaktsioonivorrandeid koostades (opitud reaktsioonituupide piires: lihtaine + O2, happeline

oksiid + vesi, (tugevalt) aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus, aluseline oksiid +

hape, happeline oksiid + alus); korraldab neid reaktsioone ohutult;

3) kasutab info saamiseks lahustuvustabelit;

4) selgitab temperatuuri moju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees, kasutab

ainete lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja jareldusi;

5) lahendab lahuse protsendilisel koostisel pohinevaid arvutusulesandeid (sh lahuse ruumala

ja tihedust kasutades);

6) kirjeldab ja analuusib moningate tahtsamate anorgaaniliste uhendite (H2O, CO, CO2,

SiO2,

CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3, NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi

omadusi ning selgitab nende uhendite kasutamist igapaevaelus;

7) analuusib keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepohjusi, saastumisest tingitud

keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide uhendid, ulevaetamine) ning voimalikke

keskkonna saastmise meetmeid.

Õppesisu

Oksiidid. Happelised ja aluselised oksiidid, nende reageerimine veega.

Happed. Tugevad ja norgad happed. Hapete keemilised omadused (reageerimine metallide,

aluseliste oksiidide ja alustega). Happed argielus.

Alused. Aluste liigitamine (tugevad ja norgad alused, hasti lahustuvad ja rasklahustuvad

alused) ning keemilised omadused (reageerimine happeliste oksiidide ja hapetega).

Hudroksiidide koostis ja nimetused.

Soolad. Vesiniksoolad (soogisooda naitel). Soolade saamise voimalusi (opitud

reaktsioonituupide piires). Vesi lahustina. Ainete lahustuvus vees (kvantitatiivselt), selle

soltuvus temperatuurist (gaaside ja

soolade naitel). Lahustuvustabel. Lahuste protsendilise koostise arvutused (tiheduse

arvestamisega). Seosed anorgaaniliste ainete pohiklasside vahel.

Anorgaanilised uhendid igapaevaelus. Vee karedus, vaetised, ehitusmaterjalid. Pohilised

keemilise saaste allikad, keskkonnaprobleemid: happevihmad (happesademed), keskkonna

saastumine raskmetallide uhenditega, veekogude saastumine.

Põhimõisted: happeline oksiid, aluseline oksiid, tugev hape, nork hape, tugev alus (leelis),

nork alus, vee karedus, lahustuvus.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) erinevate oksiidide ja vee vahelise reaktsiooni uurimine (nt CaO, SO2 + H2O);

2) erinevate oksiidide hapete ja alustega reageerimise uurimine (nt CuO + H2SO4, CO2 +

NaOH);

3) internetist andmete otsimine olmekemikaalide happelisuse/aluselisuse kohta, jarelduste

tegemine;

4) erinevat tuupi hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide uurimine;

5) soolade lahustuvuse uurimine erinevatel temperatuuridel.

2.5.4.7. Aine hulk. Moolarvutused

Õpitulemused

Opilane:

1) tunneb pohilisi aine hulga, massi ja ruumala uhikuid (mol, kmol, g, kg, t, cm3, dm3, m3,

ml, l) ning teeb vajalikke uhikute teisendusi;

2) teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel ning pohjendab neid

loogiliselt;

3) moistab ainete massi jaavust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivorrandi kordajate

tahendust (reageerivate ainete hulkade suhe);

4) analuusib keemilise reaktsiooni vorrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot;

5) lahendab reaktsioonivorranditel pohinevaid arvutusulesandeid, lahtudes

reaktsioonivorrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ning reaktsioonis osalevate ainete

hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral umberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi)

ruumala vaheliste seoste alusel; pohjendab lahenduskaiku;

6) hindab loogiliselt arvutustulemuste oigsust ning teeb arvutustulemuste pohjal jareldusi ja

otsustusi.

Õppesisu

Aine hulk, mool. Molaarmass ja gaasi molaarruumala (normaaltingimustel). Ainekoguste

uhikud ja nende teisendused. Aine massi jaavus keemilistes reaktsioonides.

Reaktsioonivorrandi kordajate tahendus. Keemilise

reaktsiooni vorrandis sisalduva (kvalitatiivse ja kvantitatiivse) info analuus. Arvutused

reaktsioonivorrandite pohjal moolides (sh lahtudes massist voi ruumalast).

Põhimõisted: ainehulk, mool, molaarmass, gaasi molaarruumala, normaaltingimused.

2.5.4.8. Süsinik ja süsinikuühendid

Õpitulemused

Opilane:

1) vordleb ning pohjendab susiniku lihtainete omadusi, vordleb susinikuoksiidide omadusi;

2) analuusib susinikuuhendite paljususe pohjust (susiniku voime moodustada lineaarseid ja

hargnevaid ahelaid, tsukleid, kordseid sidemeid);

3) koostab susinikuuhendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu jargi

(arvestades susiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete

arvu);

4) teab materjalide liigitamist hudrofiilseteks ja hudrofoobseteks ning oskab tuua nende kohta

naiteid igapaevaelust;

5) kirjeldab susivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kutused,

maardeained) ning selgitab nende kasutamise voimalusi praktikas;

6) eristab struktuurivalemi pohjal susivesinikke, alkohole ja karboksuulhappeid;

7) koostab susivesinike ja etanooli taieliku polemise reaktsioonivorrandeid;

8) koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide vorrandeid (opitud

reaktsioonituupide piires) ning teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks;

9) hindab etanooli fusioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapaevaelus.

Õppesisu

Susinik lihtainena. Susinikuoksiidid. Susivesinikud. Susinikuuhendite paljusus. Susiniku

voime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsukleid ning kordseid sidemeid.

Molekulimudelid ja struktuurivalemid. Ettekujutus polumeeridest. Susivesinike

esinemisvormid looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalad (kutused, maardeained) ning nende

kasutamise voimalused. Susivesinike taielik polemine (reaktsioonivorrandide koostamine ja

tasakaalustamine). Hudrofiilsed ja hudrofoobsed ained. Alkoholide ja karboksuulhapete

tahtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende omadused ja tahtsus igapaevaelus, etanooli

fusioloogiline toime.

Põhimõisted: susivesinik, struktuurivalem, polumeer, margumine, alkohol, karboksuulhape.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) CO2 saamine ja kasutamine tule kustutamisel;

2) lihtsamate susivesinike jt susinikuuhendite molekulide mudelite koostamine;

3) susinikuuhendite molekulide mudelite koostamine ja uurimine digitaalses keskkonnas,

kasutades vastavat tarkvara;

4) susivesinike omaduste uurimine (lahustuvus, marguvus veega);

5) erinevate susinikuuhendite (nt etanooli ja parafiini) polemisreaktsioonide uurimine;

6) etaanhappe happeliste omaduste uurimine (nt etaanhape + leeliselahus).

2.5.4.9. Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena

Õpitulemused

Opilane:

1) selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekti (energia eraldumist voi neeldumist);

2) hindab eluks oluliste susinikuuhendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli

elusorganismides ja teab nende muundumise loppsaadusi organismis (vesi ja susinikdioksiid)

(seostab varem loodusopetuses ja bioloogias opituga);

3) analuusib susinikuuhendite kasutusvoimalusi kutusena ning eristab taastuvaid ja

taastumatuid energiaallikaid (seostab varem loodusopetuses opituga);

4) iseloomustab tuntumaid susinikuuhenditel pohinevaid materjale (kiudained, plastid) ning

analuusib nende pohiomadusi ja kasutusvoimalusi;

5) moistab elukeskkonda saastva suhtumise vajalikkust ning analuusib keskkonna saastmise

voimalusi.

Õppesisu

Energia eraldumine ja neeldumine keemilistes reaktsioonides, ekso- ja endotermilised

reaktsioonid. Eluks olulised susinikuuhendid (sahhariidid, rasvad, valgud), nende roll

organismis. Tervisliku toitumise pohimotted, tervislik eluviis. Susinikuuhendid kutusena.

Keskkonnaprobleemid: kasvuhoonegaasid. Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained.

Polumeerid igapaevaelus.

Põhimõisted: eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, reaktsiooni soojusefekt

(kvalitatiivselt).

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) rasva sulatamine, rasva lahustuvuse uurimine erinevates lahustites;

2) ekso- ja endotermilise reaktsiooni uurimine;

3) toiduainete tarklisesisalduse uurimine;

4) valkude pusivuse uurimine;

5) paevamenuu koostamine ja analuusimine (portaali toitumine.ee jargi).