Kehaline kasvatus

Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“

1. Üldalused

1.1. Kehakultuuripädevus

Kehalise kasvatuse õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane

kehakultuuripädevus: suutlikkus väärtustada kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi elustiili osana;

oskus anda hinnangut kehalisele vormisolekule, valmisolek harrastada sobivat spordiala või

liikumisviisi; suutlikkus suhtuda sallivalt kaaslastesse, järgida ausa mängu reegleid ning väärtustada

koostööd sportimisel ja liikumisel.

Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele

ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;

2) soovib olla terve ja rühikas;

3) valdab põhiteadmisi ja -oskusi, et harrastada liikumist iseseisvalt sise- ja välistingimustes;

4) liigub/spordib ohutus- ja hügieeninõudeid järgides ning teab, kuidas käituda sportimisel juhtuda

võivates ohuolukordades;

5) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist

iseseisvalt harrastama;

6) tunneb ausa mängu põhimõtteid, on koostöövalmis ning liigub/spordib oma kaaslasi austades,

kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgides ja keskkonda hoides;

7) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;

8) jälgib oma kehalist vormisolekut, teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;

9) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi-,liikumis- ja tantsuürituste vastu;

10) väärtustab Eesti tantsupidude traditsiooni.

1.2. Kehalise kasvatuse õppeaine maht

Ainevaldkonda kuulub kehaline kasvatus, mida õpetatakse 1.– 9 klassini.

Kehalises kasvatuses taotletavate õpitulemuste ja aineõppe sisu koostamisel on aluseks arvestuslik

nädalatundide jagunemine kooliastmeti.

I kooliaste – 9 nädalatundi

II kooliaste – 8 nädalatundi

III kooliaste – 6 nädalatundi

Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli õppekavas,

arvestades, et taotletavad õpitulemused ja õppe- kasvatuseesmärgid on saavutatavad.

1.3. Ainevaldkonna kirjeldus

Ainevaldkonda kuuluv kehaline kasvatus toetab õpilasi tervist väärtustava eluviisi kujundamisel,

loob aluse õpilaste iseseisvale liikumisharrastusele, soodustab huvi spordi- ja tantsusündmuste

vastu, innustab võistlusi ja üritusi jälgima ning neis osalema. Kehaline kasvatus toetab õpilase nii

kehalist/liigutuslikku kui ka kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut ning tema kujunemist

terviklikuks isiksuseks. Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast kehalist vormisolekut jälgima ning

seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides

parandama. Keskkonda hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav

liikumine ja sportimine toetavad õpilaste sotsiaalset ning kõlbelist arengut. Kehalises kasvatuses

lähtutakse vajadusest toetada õpilaste kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksusteks. Kehalise

kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilaste

mitmekülgset arengut ning võimaldavad neil leida endale jõukohane, turvaline ja tervislik

liikumisharrastus. Põhialadena kuuluvad põhikooli kehalise kasvatuse ainekavva kuus spordiala:

võimlemine, kergejõustik (I kooliastme õpitulemustes ja õppesisus esitatud põhiliikumisviisidena

jooks, hüpped ja visked), liikumis- ja sportmängud (korv-, võrk- ja jalgpall – koolil on kohustus

õpetada neist kahte), tantsuline liikumine,talialad (suusatamine ja uisutamine – koolil on kohustus

õpetada neist ühte) ning orienteerumine.

I kooliastmes läbivad õpilased ujumise algõpetuse kursuse. Teadmisi spordist ja

liikumisest/sportimisest edastatakse kehalise kasvatuse tundides praktilises tegevuses ja/või õpilasi

iseseisvale (tunnivälisele) õppele suunates. Kehalist kasvatust korraldades tuleb koolil arvestada

õpilaste huve, kooli ja/või paikkonna spordi- või liikumisharrastuse traditsioone ning olemasolevaid

sportimistingimusi. Selleks on kehalise kasvatuse ainekavas esitatud õpitulemused plaanitud

saavutada ja neile vastav õppesisu läbida 75–80% õppeks ettenähtud tundide jooksul. 20–25%

kehalisele kasvatusele ette nähtud tundide mahust saavad koolid kasutada ainekavva mittekuuluvate

spordialade ja liikumisviiside (nt käsipall, saalihoki, pesapall, sulgpall, erinevad tantsustiilid jm)

õpetamiseks, ainekavva kuuluvate põhialade oskuste kinnistamiseksvõi põhialade süvendatud

õppeks. Tantsuline liikumine võib olla integreeritud kehalise kasvatuse tundides teiste spordialade

ja liikumisviisidega. Oluline on tunda populaarsemaid eesti rahvatantse ja tantsuelemente, mis

ühendavad õpilasi rahvatantsupidude traditsiooniga. Õppesisu käsitlemisel teeb aineõpetaja valiku

arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning ainepädevused on

saavutatavad.

1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi

Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja

käitumise – kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes loob oma väärtushinnangute ja

enesekehtestamisoskusega sobiliku õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja

käitumist.

Kultuuri- ja väärtuspädevus.

Kehalises kasvatuses tähtsustatakse tervist ning jätkusuutlikku eluviisi. Arusaam, et tervist tuleb

kaitsta ja tugevdada, aitab õpilastel teha põhjendatud valikuid tervisekäitumises. Austus looduse

ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat

liikumist/sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine kaaslastesse ning ausa mängupõhimõtete

järgimine sportlikes tegevustes toetavadkõlbelise isiksuse kujunemist.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus.

Koostöö liikudes/sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent

ka ennast kehtestama. Kehakultuur kujundab viisakat, tähelepanelikku,

abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse.

Enesemääratluspädevus

Kehalise kasvatuse kaudu kujundatakse oskust hinnata enda kehalisi võimeid ning valmisolekut

neid arendada, samuti suutlikkust jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida

tervislikku eluviisi ning vältida ohuolukordi.

Õpipädevus

Õpilasel kujuneb oskus analüüsida ja hinnata enda liigutusoskusi ja kehalisi võimeid ning

kavandada meetmeid, kuidas neid täiustada. Koolis tekkinud huvi liikumise/sportimise vastu loob

aluse ja eeldused õppida uusi sobivaid liikumisviise.

Suhtluspädevus

Oluline on tunda ja kasutada spordi ning tantsu oskussõnavara, arendada

eneseväljendusoskust ning lugeda/mõista teabe- ja tarbetekste.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.

Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika

selgitamine eeldavad õpilastelt 3 matemaatikale omase keele,seoste,meetodite jm kasutamise oskust

ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist. Õpitakse analüüsima tervisespordiga seotud teavet

ja tegema tõenduspõhiseid otsuseid. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid.

Ettevõtlikkuspädevus

Kehaline kasvatus toetab õpilaste oskust näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke,

genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid, kuidas neid

teostada. Kehalises kasvatuses õpivad õpilased analüüsima oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi,

kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt, selleks et tugevdada tervist ja parandada

töövõimet. Koostöö kaaslastega sportimisel/liikumisel kujundab toimetulekuoskust ja riskijulgust.

1.5. Kehalise kasvatuse lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega

Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled

Sporti ja tervist käsitlevate eriotstarbeliste ja eriliigiliste tekstide (nt võistlusprotokollid,

spordiuudised, terviseteave jne) lugemise ja kuulamise kaudu arendatakse oskust mõista nii suulist

kui ka kirjalikku teksti. Kujundatakse oskust väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt, kasutades

kohaseid keelevahendeid ja ainealast terminoloogiat. Spordi- ja terviseteemaliste võõrkeelsete

tekstide lugemine toetab võõrkeelte omandamist.

Matemaatika

Kõikide kehalise kasvatuse osaoskuste arendamisel rakendatakse matemaatikas omandatud oskusi

(arvutamine,loendamine, võrdlemine, mõõtmine) ja mõisteid (geomeetrilised kujundid,

mõõtühikud, koordinaadid).

Loodusained

Kehalist kasvatust toetab keskkonna väärtustamine liikumisel/sportimisel. Kehalise kasvatuse

kaudu kinnistuvad teadmised ja oskused, mis on omandatud inimeseõpetuses, bioloogias, füüsikas

ja geograafias.

Sotsiaalained

Kehalises kasvatuses omandatud teadmised rahvuslikust ning rahvusvahelisest liikumis- ja

spordikultuurist avardavad õpilaste silmaringi. Tervisliku eluviisi omaksvõtmine aitab õpilastel

kujuneda aktiivseteks ning vastutustundlikeks kodanikeks.

Tehnoloogia

Teaduse ja tehnika saavutused on rakendatavad erinevatel spordialadel/liikumisviisidel (spordialade

tehnika, spordivarustus ja -vahendid) ning tervisliku toitumise põhitõdede järgimisel.

Kunst ja muusika.

Õpilaste tähelepanu juhitakse spordi ja kehakultuuri kujutamis- ning avaldumisvõimalustele

kujutavas kunstis ja muusikas, spordialade/liikumisviiside, sh tantsu isikupärasele ja loomingulisele

käsitlusele. Samutikujundatakse valmisolekut leida ülesannetele uusi ja omanäolisi lahendusi ning

oskust märgata ilu ümbritsevas elukeskkonnas.

1.6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi

Õppekava läbivaid teemasid peetakse silmas valdkonna õppeaine eesmärgiseade, õpitulemuste ning

õppesisu kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.

Tervis ja ohutus.

Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist

toetatakse nii aineõppes kui ka tunnivälises tegevuses, samuti füüsilise ja sotsiaalse

õpikeskkonna loomise kaudu.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.

Kehalises kasvatuses innustatakse õpilasi olema terve ning kandma muutuvas õpi-, elu- ja

töökeskkonnas hoolt oma töövõime suurendamise eest. Kujundatakse arusaama, kuidas mõjutab

inimese füüsiline tervis tema edasist tööelu. Õppetegevus võimaldab õpilastel tutvuda tervise ja

kehakultuuri valdkonnaga seotud töömaailmaga. Võimekuse ja huvi ilmnemise korral mõne

spordiala ja/või liikumisharrastuse vastu suunatakse õpilasi sellega süvendatulttegelema. Õpilastele

tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud erialasid, elukutseid, ameteid ja edasiõppimise võimalusi.

Keskkond ja jätkusuutlik areng.

Looduses harrastatavate spordialadega tegelemine aitab väärtustada keskkonda ning kujundada

õpilastest keskkonnateadliku liikumise järgijad.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Õpilasi innustatakse organiseerima tunniväliseid liikumisharrastuslikke tegevusi (omaalgatuslikud

spordi- ja tantsuüritused, võistlused, õpilaste juhendusel tegutsevad liikumis- ja treeningrühmad

jm).

Kultuuriline identiteet.

Kehalise kasvatuse tundides õpitakse tundma spordialasid/liikumisviise, mis kuuluvad rahvuslikku

ja teiste maade liikumiskultuuri ning aitavad õpilastel kujuneda kultuuriteadlikeks, omakultuuri ja

kultuurilist mitmekesisust väärtustavateks ühiskonnaliikmeteks. Kultuurilise identiteedi

kujundamisel on oluline väärtustada Eesti tantsupidude traditsiooni ja osaleda tantsupidudel.

Teabekeskkond ja Tehnoloogia ja innovatsioon

Kehalises kasvatuses kasutatakse spordiinfot hankides erinevaid teabeallikaid, sh internetti.

Väärtused ja kõlblus.

Kehalises kasvatuses ning tunnivälises sportlikus tegevuses järgitakse spordi ülimat aadet – ausa

mängu põhimõtteid. Sportlikus tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja nende järgimine toetab

õpilaste kujunemist kõlbelisteks isiksusteks.

1.7. Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, taotletavatest

õpitulemustest, õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta jooksul ühtlaselt ning jätab

õpilasele piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;

3) võimaldatakse õppida üksi ning koos teistega, et toetada õpilase kujunemist aktiivseks ning

iseseisvaks õppijaks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad

individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) laiendatakse õpikeskkonda (looduskeskkond, kooliõu,osavõtt spordivõistlustest ja/või

tantsuüritustest võistlejana/pealtvaatajana/abilisena, spordi- ja/või tantsuürituste jälgimine

erinevate meediakanalite vahendusel);

6) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet (rollimängud, arutelud, projektõpe,

spordi-, liikumis- ja terviseteemaliste materjalide lugemine, III kooliastmes ka loetu analüüsimine,

õpimapi ja uurimistöö koostamine jm);

7) tagatakse turvaline praktiline harjutamine tundides ning organiseeritud liikumine ja mängimine

tunnivälise tegevusena, III kooliastmes ka iseseisev praktiline harjutamine;

8) ergutatakse I kooliastme õpilasi oma tegevust/sooritust kommenteerima ning kaaslase tegevust

objektiivselt kirjeldama, II kooliastmes innustatakse õpilasi osalemasooritusjärgses arutelus, III

kooliastmes sooritusjärgsetes suulistes aruannetes/ vestlustes;

9) ergutatakse õpilasi kontrollharjutusi sooritama, tulemusi koguma ja võrdlema, II–III kooliastmes

ka enda kehalisi võimeid kontrollima ning tulemustele hinnangut andma;

10) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi

ning õppematerjale ja -vahendeid;

11) kohandatakse õppesisu ja õpitulemusi vastavalt konkreetse klassi õpilastevõimekusele.

Kuna õpilaste kehaline aktiivsus on efektiivseim viis hoida tervist, arendada ning säilitada üldist

töövõimet, kehalist vormisolekut ja vaimset tasakaalu, on soovitatav pakkuda vabade tundide arvelt

lisatunde liikumiseks ning sportimiseks.

1.8. Hindamise alused

Ainekavas on kirjeldatud õppeaine õpitulemused kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised

õpitulemused õpetamise eesmärkidena ja spordialade õpitulemused.

Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja tunnis kaasatöötamist, tegevuse/harjutuse

omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalikeja/või praktiliste tööde ning

tegevuste puhul, arvestades õpilaste iseärasusi.

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise

kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus täpsustakse kooli õppekavas.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise

vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses oodatavate õpitulemustega. Õpilased peavad

teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise

kriteeriumid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka

õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates

arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilaste teadmisi spordist,

liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest. Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilaste

terviseseisundist: õpilased sooritavad hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või

raviarsti määratud harjutusi. Juhul kui õpilaste terviseseisund ei võimalda kehalise kasvatuse

ainekava täita, koostatakse neile individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse

õppe-eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid. Hoiakutele (nt huvi

tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud reeglite

järgimine) antakse hinnanguid.

I kooliastmes hinnatakse õpilaste tegevust tundides(aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus,

reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jm). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates

arvestatakse nii saavutatud taset kui ka tööd, mida õpilased tegid tegevuse/harjutuse omandamiseks.

II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste

koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval ka õpilaste

arengut ning tulemuse saavutamise nimel tehtud tööd. Hinnata tuleb ka õpilaste tunnivälist kehalist

aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.

III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise

aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälises tegevuses. Teadmistele hinnangut andes

arvestatakse eelkõige õpilaste võimet rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses.

Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilaste arengut ning tulemuse

saavutamise nimel tehtud tööd. Kehalisele võimekusele hinnangutandes rakendatakse ka õpilaste

enesehindamist.

1.9. Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab:

1) alates II kooliastmest poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid eraldi;Voore Põhikoolil

lähtuvalt võimalustest ja tunniplaanist on tunnid eraldi alates 5 klassist.

2) kehalise kasvatuse tunnid spordirajatistes (võimlas, staadionil, ujulas), kus on vajalik sisseseade

ainekavakohasteks õppetegevusteks.

Kool võimaldab:

1) kasutada hügieeniharjumuste kujundamiseks rõivistuid ning pesemisruume.

2) korraldab võimalusel suusarajad/ või uisuväljaku.

2. Ainekava

2.1. Kehaline kasvatus

2.1.1. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid valdkonnapädevuste kujundamiseks lähtuvad

ainevaldkonna eesmärkidest.

2.1.2. Kehalise kasvatuse õppeaine kirjeldus

Õppeaine kirjeldus lähtub ainevaldkonna kirjeldusest.

2.1.4. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid

I kooliastmes

3. klassi lõpetaja:

1) kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele, nimetab põhjusi, miks peab olema

kehaliselt aktiivne;

2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate liikumisviiside / kehaliste harjutuste tehnika , sooritab

põhiliikumisviise liigutusoskuste tasemel;

3) teab/kirjeldab, kuidas tuleb käituda kehalise kasvatuse tunnis (võimlas, staadionil, maastikul jne),

täidab õpetaja seatud ohutusnõudeid ja hügieenireegleid, loetleb ohuallikaid

liikumis-/sportimispaikades ja kooliteel ning kirjeldab ohutu liikumise, sportimise ja liiklemise

võimalusi;

4) sooritab õpetaja juhendamisel kontrollharjutusi,annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud

kehalisele koormusele (kerge/raske);

5) teab, kuidas käituda kehalisi harjutusi sooritades (on viisakas, sõbralik ja abivalmis, täidab

kokkulepitud (mängu)reegleid, kasutab heaperemehelikult kooli spordivahendeid ja -inventari);

6) loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi, nimetab Eestis toimuvaid spordivõistlusi

ning tantsuüritusi;

7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides,oskab iseseisvalt ja koos kaaslastega ohutult

mängida liikumismänge, tahab õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise.

2.1.5. Kehalise kasvatuse õppesisu ja õpitulemused

I kooliastmes

Teadmised spordist ja liikumisviisidest

Õpitulemused

Õpilane:

1)kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele, nimetab põhjusi, miks peab olema

kehaliselt aktiivne;

2)oskab käituda kehalise kasvatuse tunnis, liikudes/sportides erinevates sportimispaikades ning

tänaval liigeldes, järgib õpetaja reegleid ja ohutusnõudeid, täidab mängureegleid, teab ja täidab

(õpetaja kehtestatud) hügieeninõudeid;

3)annab hinnangu enda sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);

4)loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi.

Õppesisu

Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele.

Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele.

Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, kaaslase soorituse kirjeldamine ning sellele

hinnangu andmine. Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele. Käitumisreeglid kehalise kasvatuse

tunnis. Ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeldes.

Ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel. Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes.

Teadmisedilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest.Pesemise vajalikkus pärast kehaliste

harjutuste tegemist .Elementaarsed teadmised spordialadest, Eesti sportlastest ning Eestis

toimuvatest spordivõistlustest ja tantsuüritustest.

Võimlemine

Õpitulemused

Õpilane:

1)oskab liikuda, kasutades rivisammu (P) ja võimlejasammu (T);

2)sooritab tireli ette, turiseisu ja kaldpinnalt tireli taha;

4)hüpleb hüpitsat tiirutades ette (30 sekundi jooksul järjest).

Õppesisu

Rivi- ja korraharjutused.

Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine, loendamine, pöörded

paigal, kujundliikumised.

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkk-kõnd, kõnd kandadel. Liikumine juurdevõtusammuga

kõrvale. Rivisamm (P) ja võimlejasamm (T). Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad

hüplemisharjutused.Harki- ja käärihüplemine. Hüplemine

hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale. Koordinatsiooniharjutused.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Üldarendavad võimlemisharjutused

käte, kere ja jalgade põhiasenditega. Harjutused vahendita ja vahendiga saatelugemise saatel.

Rakendusvõimlemine

Ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt. Rippseis, ripped ja toengud.

Akrobaatilised harjutused

Veered kägaras ja sirutatult. Juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks. Tirel ette, kaldpinnalt

tirel taha. Veere taha turiseisu. Kaarsild. Toengkägarast ülesirutushüpe

maandumisasendi fikseerimisega.

Tasakaaluharjutused

Liikumine joonel, pingil ja poomil, kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme. Päkk-kõnd ja

pöörded päkkadel. Võimlemispingil kõndkiiruse muutmise, takistuste ületamise ja peatumistega.

Tasakaalu arendavad liikumismängud. Ettevalmistavad harjutused toenghüppeks.Sirutus-mahahüpe

kõrgemalt tasapinnalt maandumisasendi fikseerimisega, harjutused äratõuke õppimiseks hoolaualt.

Jooks, hüpped, visked

Õpitulemused

Õpilane:

1) jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega;

2) läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi;

3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;

4) sooritab palliviske paigalt ja kahesammulise hooga;

5) sooritab hoojooksult kaugushüppe pakku tabamata.

Õppesisu

Jooks

Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest lähteasenditest.

Mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks, kestvusjooks,

võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega.

Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõistlustes, pendelteatejooks teatepulgaga.

Hüpped

Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu ja

hüppe ühendamise oskus. Kaugushüpe hoojooksult pakutabamiseta. Madalatest takistustest

ülehüpped parema ja vasaku jalaga.

Visked

Viskepalli hoie. Tennisepallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt ja kahesammulise

hooga.

Liikumismängud

Õpitulemused

Õpilane:

1) sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib

nendega liikumismänge;

2) mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab

kohtuniku otsust.

Õppesisu

Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja tõukamisega.

Liikumismängud väljas/maastikul. Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja

palliga. Palli käsitsemise harjutused (põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine).

Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall.

Talialad

– kooli valikul kas suusatamine või uisutamine

a) suusatamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) suusatab paaristõukelise sammuta sõiduviisiga ja vahelduvtõukelise kahesammulise

sõiduviisiga;

2) laskub mäest põhiasendis;

3) läbib järjest suusatades 2 km (T) / 3 km (P) distantsi.

Õppesisu

Suuskade kinnitamine, pakkimine ja kandmine. Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine

paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused suuskadel. Trepptõus, käärtõus. Sahkpidurdus. Laskumine

põhiasendis. Paaristõukeline sammuta ja vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis

b) uisutamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) libiseb jalgade tõukega paralleelsetel uiskudel;

2) oskab sõitu alustada ja lõpetada;

3) uisutab järjest 4 minutit.

Õppesisu

Uiskude kandmine. Uisurivi. Kõnd ja libisemine uiskudel. Kehaasend. Käte ja jalgade töö

uisutamisel. Jalgade tõuge ja libisemine paralleelsetel uiskudel.Sõidu alustamine ja lõpetamine

(pidurdamine).

6) Tantsuline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) mängib/tantsib õpitud eesti laulumänge;

2) liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile.

Õppesisu

Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud. Lihtsamad tantsuvõtted ja tantsusammud.

Liikumine ruumis, kasutades erinevaid suundi, tasandeid ja tantsujooniseid üksi, paaris ja grupis.

Sammud ja liikumised, rütmi- ja koordinatsiooniharjutused vastavalt muusika iseloomule.

7) Ujumine

(kohustuslik algõpetus I kooliastmes)

Õpitulemused

Õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit.

Õppesisu

Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades. Ujumise hügieeninõuded.

Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine.

2.1.6. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes 6. klassi

lõpetaja:

1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust inimese tervisele ning kirjeldab kehalise

aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis, kirjeldab oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;

2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate kehaliste harjutuste (spordialade/liikumisviiside)

tehnika (vt alade õpitulemusi õppesisu alt), teab, kuidas õpitud alasid iseseisvalt sooritada, sooritab

põhiliikumisviise liigutusvilumuste tasemel;

3) selgitab kehalise kasvatuse tundides kehtivate ohutus- ja hügieeninõuete ning iseseisva ohutu

liikumisharrastuse/liiklemise vajalikkust, järgib ohutus- ja hügieenireegleid kehalise kasvatuse

tundides ning tunnivälistel spordiüritustel;

4) sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, võrdleb saavutatud tulemusi varasemate

tulemustega, valib õpetaja juhendusel rühti ja kehalist võimekust parandavaid harjutusi ja sooritab

neid;

5) mõistab hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö tegemise

vajalikkust sportimisel/liikumisel, täidab reegleidja võistlusmäärusi kehalisi harjutusi õppides ning

liikudes, on valmis tegema koostööd (sooritama koos harjutusi, kuuluma ühte võistkonda jne) kõigi

kaaslastega, kirjeldab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja teistes tegevustes;

6) kirjeldab sobivaid oskussõnu kasutades nähtud spordivõistlust ja/või tantsuüritust ning oma

muljeid sellest, nimetab Eesti ja maailma tuntud sportlasi ning võistkondi,teab valdkonnaga seotud

ameteid/elukutseid ja nende eripära, maailmas toimuvaid suurvõistlusi ja olulisemaid fakte

antiikolümpiamängudest;

7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis toimuvate spordi- ja

tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja või pealtvaatajana, oskab sportida/liikuda koos

kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokkuleppida mängureegleid jne, soovib õppida uusi

kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada teadmisi iseseisvaks sportimiseks/liikumiseks,

osaleb tervisespordiüritustel.

2.1.7. Kehalise kasvatuse õppesisu ja õpitulemused

II kooliastmes

Teadmised spordist ja liikumisviisidest

Õpitulemused

Õpilane:

1) selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli

tervislikus eluviisis ning enda kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;

2) mõistab ohutus- ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse

tundides ning tunnivälises tegevuses, teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes

ning mida teha õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral;

3) suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi, oskab

sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne;

4) sooritab kehaliste võimete testi ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel

saavutatuga, valib õpetaja juhendusel harjutusi kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab

neid;

5) tunneb õpitud spordialade/tantsustiilide oskussõnu,kasutab neid sündmuste kirjeldamisel ning

oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;

6) teab, mida tähendab aus mäng spordis;

7) nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid suurvõistlusi,tuntud sportlasi ja võistkondi, teab

tähtsamaid fakte antiikolümpiamängudest ning Eesti üld- ja noorte tantsupidudest.

Õppesisu

Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele. Kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent.

Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.

Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade põhilised

võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis. Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkus

liikudes, sportides ning liigeldes. Ohutu ümbrust säästev liikumine harjutuspaikades ja looduses.

Teadmised käitumisest ohuolukordades. Lihtsad esmaabivõtted. Käitumine spordivõistlusel ja

tantsuüritustel. Teadmised iseseisvaks harjutamiseks (kuidas sooritada soojendus- ja rühiharjutusi,

kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida õpetaja abiga valitud harjutusi kasutades

kehalisi võimeid ja rühti). Teadmised spordialadest/liikumisviisidest, suurvõistlustest ja/või

üritustest Eestis ning maailmas, tuntumatest Eesti ja maailma sportlastest jms. Teadmised

antiikolümpiamängudest.

Võimlemine

Õpitulemused

Õpilane:

1)sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni

2)hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;

3)sooritab erinevaid elemente hüpitsaga (T);

4)sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas

5)sooritab harjutusi madalal poomil (T) ja kangil (P);

6)sooritab õpitud toenghüpet (hark- või kägarhüpe).

Õppesisu

Rivi- ja korraharjutused.

Ümberrivistumine viirus ja kolonnis. Pöörded sammliikumiselt. Kõnni-, jooksu- ja

hüplemisharjutused.Harjutuskombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutusedsaatelugemise ja/või muusika saatel.

Harjutused vahendita ja vahendiga: käte ja jalgade hood, lõdvestamised, vetrumised.

Rühiharjutused.

Kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused.

Hüpitsa hood, ringid, kaheksad, tiirutamised. Erinevad hüpped. Lihtsad visked ja püüded. Käte

erinevad haarded ja hoided.

Akrobaatika.

Erinevad tirelid. Tiritamm (P) ja selle õppimiseks juurdeviivad harjutused. Painduvust arendavad

harjutused ja kaarsild (T). Ratas kõrvale. Kätelseis abistamisega.

Tasakaaluharjutused

Erinevad kõnni- ja hüplemisharjutused. Pöörded ja mahahüpped.

Toenghüpe

Hoojooksult hüpe hoolauale. Äratõuge ja toengkägar (kitsel). Ülesirutus-mahahüpe

maandumisasendi fikseerimisega. Hark- või kägarhüpe.

Kergejõustik

Õpitulemused

Õpilane:

1)sooritab madallähte stardikäsklustega ja õige teatevahetuse ringteatejooksus;

2)sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumist ehnikas kõrgushüppe;

3)sooritab hoojooksult palliviske;

4)jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;

5)jookseb järjest 9 minutit.

Õppesisu

Jooksuasendi ja -liigutuste korrigeerimine. Põlve- ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja

lõpetamine.Kiirjooks ja selle eelsoojendus. Madallähte tutvustamine. Stardikäsklused.

Ringteatejooksu teatevahetus. Kestvusjooks.

Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.

Pallivise hoojooksult.

Liikumis- ja sportmängud:

a) liikumismängud

Õpitulemused

Õpilane:

1)mängib sportmängudeks ette valmistavaid liikumismänge ja sooritab teatevõistluse palliga;

2)mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid.

Õppesisu

Sportmängudeks ette valmistavad liikumismängud ja teatevõistlused pallidega. Rahvastepall.

b) sportmängud (kooli valikul õpetatakse kolmest sportmängust kahte)

Õpitulemused

(kooli valitud kahes sportmängus)

Õpilane:

1)sooritab põrgatused takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis;

2)sooritab ülalt- ja altsöödud paarides ning alt-eest pallingu võrkpallis;

3) sooritab palli söötmise ja peatamise jalgpallis;

4)mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab õpetaja koostatud

kontrollharjutuse.

Õppesisu

Korvpall

Palli hoie söötes, püüdes ja peale visates. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile. Sammudelt

vise korvile. Kaitseasend. Korvpallireeglitega tutvumine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.

Võrkpall

Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga. Ülalt- ja altsööt pea kohale, vastu seina ning paarides. Alteest

palling. Pioneeripall. Kolme viskega võrkpall.

Jalgpall

Söödu peatamine jalapöia sisekülje ja rinnaga (P) ning löögitehnika õppimine, arendamine ja

täiustamine. Mäng 4 : 4 ja 5 : 5.

Talialad

(kooli valikul kas suusatamine või uisutamine):

a) suusatamine

Õpitulemused

Õpilane:

1)suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga,vahelduvtõukelise kahesammulise

sõiduviisiga ja paaristõukelise kahesammulise uisusammuga;

2)sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis;

3)sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde;

4)sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;

5)läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5 km (P) distantsi.

Õppesisu

Laskumised põhi- ja puhkeasendis. Tõusuviiside kasutamine erineva raskusega nõlvadel.

Uisusammpööre, poolsahkpööre ja poolsahkpidurdus. Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis.

Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Uisusammilma keppideta, pooluisusamm laugel

laskumisel. Paaristõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis. Teatesuusatamine.

b) uisutamine

Õpitulemused

Õpilane:

1)sooritab uisutades ülejalasõitu vasakule ja paremale;

2)kasutab uisutades sahkpidurdust;

3)uisutab järjest 6 minutit.

Õppesisu

Uisutamine erinevate käteasenditega. Ülejalasõit vasakule ja paremale. Sahkpidurdus. Start, sõit

kurvis ja finišeerimine. Kestvusuisutamine. Mängud ja teatevõistlused uiskudel.

Orienteerumine

Õpitulemused

Õpilane:

1)oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi;

2)teab põhileppemärke;

3)orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või tehisobjektide

järgi etteantud piirkonnas;

4)arvestab liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi;

5)oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardigaja kaardita.

Õppesisu

Maastikuobjektid, leppemärgid, kaardi mõõtkava, reljeefivormid (lõikejoonte vahe). Kauguste

määramine. Liikumine joonorientiiride järgi. Kaardi ja maastiku võrdlemine. Asukoha määramine.

Kompassi tutvustamine. Suunaharjutused kompassiga seistes ja

liikudes. Õpperaja läbimine kaarti ja kompassi kasutades. Orienteerumismängud.

Ujumine

(kohustuslik algõpetus I või II kooliastmes)

Õpitulemused

Õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit.

Õppesisu

Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades. Hügieeninõuded ujumisel.

Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine.

2.1.8. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töö võimele ning selgitab regulaarse

liikumisharrastuse vajalikkust, analüüsib enda igapäevast kehalist aktiivsust, sh liikumisharrastust

ning annab sellele hinnangu;

2) omandab põhikooli ainekavva kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika (vt alade

õpitulemusi õppesisu alt), suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt sooritada;

3) järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning

iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes, oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha

liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetuste korral

4) sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võimete testi harjutusi (sh lihtsamaid enesekontrolli teste)

ning annab oma tulemustele hinnangu, teab, mis harjutused ja meetodid sobivad kehalise võimekuse

parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt kasutada;

5) järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi, liigub/spordib keskkonda hoides, oma

kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes, selgitab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis

ja elus;

6) kirjeldab oskussõnu kasutades erinevate spordialade võistlusi ja/või tantsuüritusi ning muljeid

nendest, kirjeldab lemmikspordiala (või tantsustiili), loetleb sel alal toimuvaid võistlusi/üritusi ning

ala tuntumaid esindajaid Eestis ja maailmas, teab olulisemaid fakte antiik- ja

nüüdisolümpiamängudest ning Eesti sportlaste saavutustest olümpiamängudel, oskab nimetada

Eesti üld- ja noorte tantsupidude tähtsamaid sündmusi, tunneb Eesti üld- ja noorte tantsupidude

traditsiooni;

7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb huvi koolis ja/või väljaspool toimuvate

spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja, pealtvaataja, kohtuniku või

korraldajate abilisena;

8) harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt ja/või koos kaaslastega, soovib õppida (sh iseseisvalt)

uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks liikumisharrastuseks vajalikke

teadmisi, hindab oma võimeid ja huvisid ning mõistab, kuidas huvi, võimed ja oskused

võimaldavad kujundada püsiva harrastuse ning võivad

tulla kasuks tulevikus ameti valikul;

9) teab tervise ja kehakultuuri valdkonnaga seotud ameteid/elukutseid, selle töö eripära ning

edasiõppimisvõimalusi.

2.1.9. Kehalise kasvatuse õppesisu ja õpitulemused

III kooliastmes

Teadmised spordist ja liikumisviisidest

Õpitulemused

Õpilane:

1) selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;

2) järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi, teab, kuidas

toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetuste ja traumade puhul, oskab anda elementaarset

esmaabi;

3) liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda

säästes;

4) oskab iseseisvalt treenida: analüüsib enda kehalist vormisolekut, seab liikumisharrastusele

eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja

arendab enda kehalisi võimeid;

5) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt

(tunniväliselt), käib spordi- ja tantsuüritustel, oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel.

Õppesisu

Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele. Regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja

töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele. Ohutu

liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja

õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted. Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning

harjutuste ja tegevuste kirjeldamine Õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng – ausus ja

õiglus spordis ning elus.

Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik,

spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm).

Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused,

harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.

Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest (suur)võistlustest, üritustest, üld- ja noorte

tantsupidudest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised

olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.

Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile”.

Võimlemine

Õpitulemused

Õpilane:

1)sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;

2)sooritab harjutusi poomil (T) / kangil (P);

3)sooritab õpitud toenghüppe (hark- ja/või kägarhüpe)

Õppesisu

Rivi- ja korraharjutused.

Jagunemine ja liitumine. Lahknemine ja ühinemine. Ristlemine.

Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused. Harjutused vahendita ja vahenditega

erinevate lihasrühmade treenimiseks. Harjutuste valimine ja harjutuskomplekside koostamine.

Üldarendavate võimlemisharjutuste kirjeldamine. Üldarendavate võimlemisharjutuste kasutamine

erinevate spordialade eelsoojendusharjutustena.

Rühi arengut toetavad harjutused.

Harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks. Jõuharjutused selja-, kõhu-, tuhara- ja

abaluulähendajatele lihastele. Venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.

Akrobaatika

Kaks ratast kõrvale. Kätelseis.Tasakaaluharjutused poomil (T). Erinevad sammukombinatsioonid.

Sammuga ette pööre 180 o, jala hooga taha pööre 180o. Poolspagaadist tõus taga oleva jala

sammuga ette. Erinevad mahahüpped.Toenghüpe. Hark- ja/või kägarhüpe.

Aeroobika

Aeroobika põhisammud. Aeroobika tervisespordialana.

Kergejõustik

Õpitulemused

Õpilane:

1)sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;

2)sooritab hoojooksult palliviske (7. kl) ning paigalt ja hooga kuulitõuke;

3)jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;

4)suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12 minutit (P).

Õppesisu

Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks. Kestvusjooks. Kaugushüppe

eelsoojendusharjutused. Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.

Pallivise hoojooksult (7. kl). Kuulitõuke soojendusharjutused. Kuulitõuge.

Sportmängud

(kooli valikul õpetatakse kolmest sportmängust kahte)

Õpitulemused kooli valitud kahe sportmängus

Õpilane:

1)sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente;

2)sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted korvpallis;

3)sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu võrkpallis;

4)mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid ja täidab neid mängus;

5)mängib kaht õpitud sportmängu reeglite järgi.

Õppesisu

Korvpall

Palli põrgatamine, söötmine, püüdmine ja vise korvile liikumiselt. Läbimurded paigalt ja

liikumiselt. Petted. Algteadmised kaitsemängust. Korvpalli võistlusmäärused. Mäng reeglite järgi.

Mäng 3 : 3 ja 5 : 5.

Võrkpall

Sööduharjutused paarides ja kolmikutes. Sööduharjutuste kombinatsioonid. Ülalt palling ja pallingu

vastuvõtt. Ründelöök hüppeta ja hüppega (P) ning kaitsemäng. Mängijate asetus platsil ja liikumine

pallingu sooritamiseks. Mäng reeglite järgi.

Jalgpall

Jalgpallitehnika elementide täiustamine erinevate harjutuste ja kombinatsioonidega. Jalgpalluri

erinevate positsioonide (kaitsja, poolkaitsja ja ründaja) ning nende ülesannete mõistmine. Mäng.

Talialad

(kooli valikul kas suusatamine või uisutamine):

a) suusatamine

Õpitulemused

Õpilane:

1)suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;

2)suusatab kepitõuketa uisusammuga tempovarianti;

3)läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.

Õppesisu

Laskumine madalasendis.

Libisamm-tõusuviis. Sahk-, uisusamm-, paralleel- jakäärpööre. Tõusu- ja laskumisviiside ning

pidurduste kasutamine maastikul. Paaristõukeline ühe- ja kahesammuline sõiduviis. Üleminek

paaristõukeliselt sõiduviisilt vahelduvtõukelisele ja vastupidi. Kepitõuketa uisus ammu

tempovariant. Õpitud sõiduviiside tehnikate täiustamine ja kinnistamine.

b) uisutamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) uisutab tagurpidi ning tagurpidi ülejalasõitu;

2) suudab uisutada järjest 9 minutit;

3) mängib ringette’i ja/või jäähokit.

Õppesisu

Paralleelpidurdus. Tagurpidisõit. Tagurpidi ülejalasõit. Kestvusuisutamine.

Ringette ja/või jäähoki.

Orienteerumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;

2) oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ;

3) oskab valida õige liikumistempo ja -viisi ning teevariandi maastikul;

4) oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.

Õppesisu. Üldsuuna ja täpse suuna (asimuudi) määramine.

Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga.Sobivaima teevariandi valik. Orienteerumine

maastikul kaardi ja kompassiga. Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja

kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine.