ÜLDINFO // ÕPPETÖÖ // KONTAKT // AJALUGU // DOKUMENDID // KOOLIPERE // LINNUTAJA HOONE (lasteaed) // HUVITEGEVUS // HOOLEKOGU // ÕPILASESINDUS // PILDID // ÜRITUSED // ÕNNITLEME // COMENIUS // NÄDALA MENÜÜ // TERVISEEDENDUS // SPORT // LINGID // ARHIIV // OSALE KONKURSIL // JÄRELVALVE //

SÕBRANÄDAL
ÕPETAJATE PÄEV 2016
SOOME-TEEMALINE VIKTORIIN
REIPALT KOOLIPINKI-LIIKUMISNÄDAL
E-TURVALISUS
TÄHELEPANU,START!
LOENGUD
VILISTLASED KOOLIS
OFF-i TEGEMISED
ÕUESÕPPEPÄEVAD PEIPSI ÄÄRES
ÕPILASLIIN 2015-016


ÕUESÕPPEPÄEVAD PEIPSI ÄÄRES

 

Kuidas me õuesõppe päevad „üle elasime“ – Torma kooli sügislaagri kogemusest

Mida õuesõppe päevad endast õieti kujutavad ja milleks neid vaja on?

Torma koolil on sügiseti laagri korraldamisest ikka juba traditsioon kujunenud, kuid paraku on rahaliste raskuste tõttu viimastel aastatel piirdutud koolimajas ja selle ümbruses ürituste korraldamisega. Sel aastal aga õnnestus kohalike tublide (ja tagasihoidlike) ettevõtjate toel koguda raha nii, et saime veeta kaks päeva Peipsi ääres Aarde villas. Mitmed aastad tagasi toimusid koolilaagrid ikka järve ääres, ilus ja teistmoodi olemine, nagu päris puhkajatel.  „Mulle meeldis järve ääres käia.“, ütles Helar Pärna. Meil vedas soojade ilmadega ning lapsevanema loal lubati lapsi ujuma. See meeldis paljudele väga.

Ametlikust küljest võttes on tegemist riikliku õppekavaga ette nähtud läbivate teemade käsitlemisega (turvalisus, keskkond jms.) ning üldpädevuste arendamisega (sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus jms.). Toredaid udupeeneid sõnastusi ametlikest dokumentidest võiks ju välja tuua teisigi, kuid lihtsamalt öeldes pakub selline vabas õhus ja tavapärasest vabamas vormis õppimine kordades rohkem võimalusi just eluliste oskuste arendamiseks, üksteise tundma saamiseks ja koos olemisest rõõmu tundmiseks. Kui ikka näed väikseid viiendikke esimest korda elus oma telki üles pusimas ja siis suuri muidu nii problemaatilisi üheksandikke neile appi minemas, siis läheb õpetaja hing hellaks ja silm märjaks…

Mida õuesõppe päevadel tehti ja õpiti?

            Päevad olid tihedad. Õpiti esmaabi, matkatarkusi, vee- ja tuleohutust. Kõik toimus käed-külge meetodil, mis lastele vist eriti meeldis. Kui ikka ise tulekustutiga hirmutavale leegile sutsaka peale oled lasknud, on tõenäoliselt järgmine kord asi juba enesestmõistetav. Ka teadvusetuga tegelemise võtted tuli endal läbi proovida ja seal sai nalja palju. Kaidi Forostovets Punasest Ristist on kogenud noortega töötamises ja oskas selle igati atraktiivseks teha. „Mulle meeldis kiirabi juures see, kui ta siniseid silmi tegi ja tuld meeldis ka kustutada,“, ütles Maarjo Jäär, „aga muidu ei meeldinud pikad jutustamised…“.

Rääkimist oli tõesti omajagu, aga ega siis ilma selleta päris ei saagi. Vesteldi ka näiteks noorsoopolitseiniku Kirly Kadastikuga tõsistel noori ja seaduserikkumisi puudutavatel teemadel. „Õppisin, et politseiga pole mõtet jamada.“, arvas õpilane Tõnis Käär. „Meeldis see, et meile räägiti huvitavaid asju politsei, arsti, päästeameti ja tuletõrjuja tööde kohta.“, ütles Ragnar Erikson.

Lemmikloomade pidamise rõõmudest ja muredest rääkisid Rita ja Priit Tali, tutvustades meile erinevaid põnevaid koera tõuge. Loodusest, loomadest ja puudest rääkis väga huvitavaid lugusid Vahur Sepp. Lapsed said puuoksi ja loomade ekskremente uurides end proovile panna, aga väga edukalt see arvamine ei läinud, mis tõestab, et ka maal elavatel lastel on loodusõpet hädasti vaja. Lõbusad võistlusmängud aitas ette valmistada ja läbi viia meie oma kehalise kasvatuse õpetaja Enda Kalm.

Kõige erilisemaks sündmuseks kujunes aga õhtune kaminaõhtu ja kohtumine näitleja Alo Kurvitsaga. Eks väikese südamevärinaga sai see otsustatud, sest Alo Kurvitsa füüsiline eripära võiks halvimal juhul esile kutsuda kellegi sobimatu käitumise, mis seda toredat inimest solvata võiks. Meie hirmud aga olid asjatud. Alot teati ja tunti, teda kuulati ja tunti huvi, kuidas ta hakkama on saanud ja mida teinud. Lemmikteemaks kujunes populaarse „Kättemaksukontori“ rolli arutlus. Kui Alo aga laulma hakkas, siis jällegi värisesid õpetajate südamed, et kas need prantsuse šansoonid ning aastakümnete tagused laulud mitte lastele vastumeelsed ei ole, kuid laste huvi ja kaasalaulmine üllatasid taas meeldivalt. Nii mitmelegi poisile, kellel ehk kas väiksema kasvu või mõne muu eripära tõttu narrimist osaks saanud, mõjus Aloga kohtumine tõelise innustusena. Autogrammi küsijatele ei pidanud ta paljuks pikemat sügavamat mõttekillukest kirjutada ning lastega lihtsalt rääkida.

Kas mingeid raskusi ka ette tuli ja kuidas need üle elati?

Ükski väljasõit või muu laste üritus ei möödu päris ilma mõne lapse meelehärmita. Selleks tuleb valmis olla. Samas usume, et väikeste raskuste ületamisest saamegi me paremateks ja tublimateks inimesteks. Muidugi tuleb laagriplatsidel hakkama saada teistmoodi magamistingimuste, pisut lärmakate telginaabrite, kuivkäimla haisu ja öise jahedusega. Ühtedele meeldis telgis magamine, teised pidasid seda aga ebameeldivaks. Liisa Vassenko ütles, et tema õppis laagrist seda, et peab hästi telgikaaslasi valima.

Õpetajatele tähendab selline üritus, et peab pidevalt valmis olema nukrutsejat lohutama või telgikaaslaste arusaamatusi vahendama, oma toidunõusid unustajatega jagama, järveäärsete kividega vigastatud jalgu plaasterdama, kananahal vabisejale sooje riideid meelde tuletama, öösel ärkvel olijaid magama noomima ja hommikul magajaid üles meelitama jne. Õpetajate endi uni jääb tavaliselt pehmelt öeldes tagasihoidlikuks. Samas rõõm särasilmsetest lastest, mõnusast vabast koosviibimisest kolleegidega ning usk, et tehakse midagi väga vajalikku kompenseerivad õpetaja jaoks kõik raskused.

Et riiklik õppekava eeldab enesemääratluspädevuse kujundamist, enese analüüsimist ja hindamist, siis küsisime õpilastelt, milline laagrikaaslane sa olid ja mida sa enda kohta teada said?

„Sain hästi hakkama. Olin abivalmis. Vist…“, ütles Anette Välb. „Hea. Aitasin teisi.“, ütles Livia Koppa. Enamus leidsidki, et nad olid head ja toredad laagrikaaslased. Ainult Siim Läänesaar avaldas arvamust, et äkki tema oli igav laagrikaaslane ning talle ei meeldinud eriti midagi. Samas Holger Laul, Age-Eilis Kalm ja Aveli Saar leidsid, et neile meeldis õuesõppe päevadel kõik ja seda, mis ei meeldinud, ei olnudki.

„Meeldis see, et sai sõpradega koos olla.“, ütles Kert Pärn ja see vist võtabki kõige paremini selliste ürituse kõige väärtuslikuma põhjuse lühidalt kokku. Hirmus popp on kurta, kui halb on kool ja kui vastik on kooliskäimine, kuid selliste üritustega on täiesti võimalik see arvamus ümber lükata ja koolirõõm meie ellu tagasi tuua. Jaguks vaid meie valitsusel ometi tarkust seaduseid nii muuta, et lastega seotud ürituste sponsoreerimine ettevõtjale mitte lisa kulu ja peavalu ei valmistaks, vaid neil endilgi sellest kasu tulla võiks, näiteks kasvõi maksusoodustuste näol. Sel juhul ei jääks Eesti riigis enam ei huviringid, õuesõpe ega õppekäigud rahamure taha.

             

                                                                                       Õpetaja Ülle Säälik